Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #1 Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #2 Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #3 Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #4 Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #5 Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #6 Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #7 Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #8 Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #9 Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #10 Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #11 Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #12 Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #13 Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #14 Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #15 Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #16 Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #17 Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #18 Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #19 Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud #20
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 133 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Robert P Õppematerjali autor
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna aine õigussüsteemide võrdlev ajalugu raames tehtud referaat teemal "Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud".

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
32
docx

Rooma eraõiguse alused

Ilus  H. Siimets-Gross „Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng“ Juridica 2002, nr 9 Kaasusele registreerimine: Janeli Männi E-mail: I seminariks lugeda kaasused ja allikad läbi Ettekanne:  3. Seminari teema  U 10 min juttu  Slaididel allikatekstid, tõlge, allika iseloomustus  Tuleb vormistada kirjalikult 1. aprilliks  Max. 8 lk-d teksti, reavahe 1, (sh tiitelleht, allikaloend jne): 5 lk-d lahendust Rooma õiguse järgi ja ca 3 lk-d Eesti õiguse järgi. Rooma õiguse tähtsus  Alus Mandri-Euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike).  Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus.  Universaalsed eraõiguse põhimõtted (eriti asja- ja lepinguõigus)

Rooma eraõiguse alused
thumbnail
18
docx

Rooma eraõiguse alused konspekt

Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus Allikate kui normide ning kaasuse asjaolude analüüs (kasutades ka sekundaarkirjandust, arvestades normide eesmärkidega, viies kokku faktilised asjaolud, arvestades üld- ja erinormide suhtega ning õigusharu või õigusinstituudi üldpõhimõtetega) Poole seisukoht; kaasuse lahendus poole seisukohast tänapäeva seaduste kohaselt (max 8 lk teksti, neist 5 Rooma õigus, reavahe 1, TNR, tiitelleht ja kasutatud kirjandus lisaks) Ettekanne ehk poole seisukohtade suuline esitlus Kohtuistung, millel esinevad 2 poolt, kokku ca 4 min, ühele poolele ca 15-20 min Allikatekstid, millele teie argumendid tuginevad + tõlge, allika iseloomustus Ettekandja peab valdama teemat Ettekanne saab toimuda ainult ettenähtud ajal, vabastab sellest ainult mõlema paarilise arstitõend (muidu kaasuse lahendusel 1 hinne vähemaks)

Rooma eraõiguse alused
thumbnail
10
docx

Rooma Eraõiguse alused

ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED TSÜS, VÕS, AÕS, PerS, PäS- HANGI! Kaasus kirjalikult; ettekanne-kohtuesinemine- kt- kaasatöötamine seminarides Rooma õiguse tähtsus · Alus mandri euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a eesti rooma õiguse retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike) · Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus · Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus) · Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune · Ladina keel kui õiguskeel Termini rooma eraõigus tähendused Ius privatum- rooma riigis 753 ekr-...

Õigus
thumbnail
18
doc

Õigusteaduskonna aine

Sellest arusaamast lähtudes on analüüsitud üksikuid aspekte statistiliste meetoditega (nt. Kohtuskäijad jmõigusprotsessis osalejad, protsesside sisu ja tulemused). Üldistus annab uusi teadmis ühiskonna toimimise kohta. Õpetamise eesmärk on mõista õigust kui arenevat tervikut, saada lahti mõttest, et õigus saab valmis, saada aru erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused. Uurimis meetodid: allikakriitika (kes, millal, miks, vastuolud), süntees (analoogiad, parim seletus), statistilised meetodid (kohtuskäijad) Õpetamise eesmärk on mõista õigust kui arenevat tervikut, saada lahti mõttest, et õigus saab valmis, saada aru erinevatest õigusest mõtlemise viisidest, teha tutvust põhiliste ajalooliste õigustekstidega, tutvuda meie kultuuriruumi olulisemate

Võrdlev õigussüsteemide ajalugu
thumbnail
8
doc

Makedoonia ja hellenism. Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus

pärilikuks. Rooma vabariik (510-30 eKr) Vabariigi ajal oli suur roll senatil. Kodusõjas (31-30 eKr) vallutas Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas diktatuuri. Kodusõja tulemusena vallutati viimase hellenistlik suurriik Egiptus ja pärast Caesari surma kehtestus Octavianuse ülemvõim. Rooma keisririik (27eKr-284pKr) Esimeseks keisriks oli Augustus. Keisrivõim anti edasi pärimuse teel. Pärast Augustuse surma tugevnes senati opositsioon. 4) Milline oli Rooma linna sünnilugu ja riigiks kujunemise lugu? Millised rahvad ja kultuurid ning mis moodi on Roomat mõjutanud kõige enam peale kreeklaste? 21. aprillil 753. aastal eKr asutati rooma linn kaksikvendade Romuluse ja Remuse poolt. Romulus tappis Remuse. Romulus oli Roomas esimene kuningas. Tiberi jõe alamjooksul küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linnriigi.

Ajalugu
thumbnail
10
docx

Kontrolltöö üldajaloost Makedoonia ja hellenism-Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus

kuningavõim muutus pärilikuks. Rooma vabariik (510-30 eKr) Vabariigi ajal oli suur roll senatil. Kodusõjas (31-30 eKr) vallutas Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas diktatuuri. Kodusõja tulemusena vallutati viimase hellenistlik suurriik Egiptus ja pärast Caesari surma kehtestus Octavianuse ülemvõim. Rooma keisririik (27eKr-284pKr) Esimeseks keisriks oli Augustus. Keisrivõim anti edasi pärimuse teel. Pärast Augustuse surma tugevnes senati opositsioon. 4) Milline oli Rooma linna sünnilugu ja riigiks kujunemise lugu? Millised rahvad ja kultuurid ning mis moodi on Roomat mõjutanud kõige enam peale kreeklaste? 21. aprillil 753. aastal eKr asutati rooma linn kaksikvendade Romuluse ja Remuse poolt. Romulus tappis Remuse. Romulus oli Roomas esimene kuningas. Tiberi jõe alamjooksul küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linnriigi.

Ajalugu
thumbnail
45
doc

Võrdlev õigussüsteemide ajalugu

eksisteerib kaks paralleelset õigussüsteemi ­ traditsiooniline ja sotsialistlik. Üldjuhul liigitatakse nad siiski sotsialistliku õiguse perekonda kuuluvaks. Õigustraditsioon (legal tradition) ­ Inimeste teadvuses sügavalt juurdunud ja nende ajalooliselt tingitud suhtumine õiguse rolli ühiskonnas, õiguse olemusse ja poliitilisse ideoloogiasse, samuti õigussüsteemi organisatsiooni ja funktsioneerimisse. Läänelik õigustraditsioon on rajatud 4 sambale: 1. rooma eraõiguse tugev mõju 2. kanoonilise õiguse tugev mõju 3. õiguskultuuri kõrge tase, mis baseerub legitiimsetel ja puritaansetel printsiipidel 4. õigusriigi (rule of law, Rechtsstaat, verhovenstvo prava) mõiste üldine toetamine Alates 12. sajandist kujunema hakanud Lääne õigustraditsiooni olulisemad tunnusjooned: 1. Küllalt järsk ning järjest enam süvenev vahetegemine üheltpoolt mitmesuguste

Õigus
thumbnail
62
odt

Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt

Kuulub teoreetiliste õigusrakenduste alla. Objektiks on õiguse möödanikuuurimine. Uurib õigustegelikkust, vanu õigusnorme ja väärtusi. Õigusajaloo kui teaduse eesmärk on rõhuda uurimist ajaloo järele.Õigusajaloo vajalikkuse ja kasulikkuse probleem:1 . Õ i g u s e ku i a re n e v a t e r v i ku m õ i s t m i n e 2 . I m m u u n s u s p o s i t i v i s t l i ku s t a a t i k a e e s t 3.Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajalooperiodiseeringute erinevad alused.Õigusajalugu saab liigendada: 1.universaalne õigusajalugu. 2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg on perioodidesse jagamine.3

Õigus




Kommentaarid (1)

kyllila profiilipilt
13:28 12-12-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun