Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Õiguskaitse asutuste süsteem: Kohtusüsteemi arengu põhimõtted (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Õiguskaitse asutuste süsteem-Kohtusüsteemi arengu põhimõtted #1 Õiguskaitse asutuste süsteem-Kohtusüsteemi arengu põhimõtted #2 Õiguskaitse asutuste süsteem-Kohtusüsteemi arengu põhimõtted #3 Õiguskaitse asutuste süsteem-Kohtusüsteemi arengu põhimõtted #4 Õiguskaitse asutuste süsteem-Kohtusüsteemi arengu põhimõtted #5 Õiguskaitse asutuste süsteem-Kohtusüsteemi arengu põhimõtted #6 Õiguskaitse asutuste süsteem-Kohtusüsteemi arengu põhimõtted #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Robert P Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
23
docx

Õiguskaitseasutuste süsteem eksam

Tagada ühiskonnas õiguskindlus ja vältida õigusvaidlusi. 24. Ameerika Ühendriikide õiguskaitsesüsteem Föderatsiooni subjektidel ja föderatsioonil on üksteisest sõltumatud kohtusüsteemid. Seega on kokku 51 erinevat ja täiesti iseseisvat kohtusüsteemi (50 osariigi kohtusüsteemid ning föderaalne süsteem). Puuduvad spetsiaalsed kohtud, mis tegeleksid haldusasjade lahendamisega- ei tehta vahet haldusõiguslike ja eraõiguslike vaidluste vahel. Osariikide kohtusüsteem. Suurem osa kohtuasjadest kuuluvad osariikide kohtute pädevusse ning föderaalkohtute pädevusse kuuluvad ainult need kohtuasjad, mis seadusega on föderalkohtute kompetentsi antud. Kohtunikke valitakse : · Üldvalimistel; · Nimetamisega osariigi seadusandliku võimu poolt; · Nimetamisega täidesaatva võimu poolt. Piiratud jurisdiktsiooniga I astme kohtud- Praktiliselt kõigis osariikides on moodustatud

Õiguskaitseasutuste süsteem
thumbnail
60
docx

Õiguskaitseasutuste süsteem

Õiguskaitseasutuste süsteem Professor Jaan Ginter Näituse 20-214 E-mail: [email protected] NB! Seminarist puududes: kirjutada vähemalt kolme A4 leheküljepikkune essee. Kevadel arvestus: essee – vastus kolmele küsimusele vähemalt üks A4. Kasutatavad materjalid:  Loengute materjalid  EV PS  Kohtute seadus  Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus  Prokuratuuriseadus  Jne Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid Õiguskaitsesüsteem- ühiskonnas eksisteeriv teatav süsteem, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad järgmised õiguskaitseasutused: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused. Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone.  Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloo

Õigus
thumbnail
40
doc

Õiguskaitseasutuste süsteem

et politsei kahtliustab kedagi või et politseil on andmeid. Sellise formuleeringu kasutamisel ei ole kedagi otseselt kurjategijana käsitletud. Kuid süüdistatavale see asja palju kergemaks ei tee, mitte just paljud lugejad ei pööra tähelepanu, et tegu on vaid kahtlusega. Probleemile lahendust leida on raske, avalikkuse tähelepanu tuleb juhtida sellele, et kahtlustamine ei tähenda veel teo toimepanekut. 3. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. I aste – 1) maakohus. Linnakohtuid alates 2006 aastast enam pole, nüüd kattuvad nad prokuröride piirkondadega. Kohtud nüüd jaotatud nelja piirkonda – Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa, esimees Särgava, 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku).

Õigus
thumbnail
3
doc

Kohtusüsteemi arengu põhimõtted 2007

Kohtusüsteemi arengu põhimõtted Kohtunike täiskogu 9. veebruari 2007. a otsus I Üldsätted 1. Eesti kohtusüsteem on põhiseaduslik institutsioon, mis võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttele tuginedes on oma tegevuses sõltumatu. 2. Kohtusüsteem toimib iseseisva võimuna ja kannab seadustega määratud alustel ja korras vastutust õigusemõistmise toimimise eest. 3. Kohtusüsteem peab tagama ausa ja objektiivse õigusemõistmise, isikute vaba juurdepääsu õigusemõistmisele ja nende õiguste kaitse, samuti kohtuasjade lahendamise mõistliku aja jooksul. 4. Põhiväärtusi järgiva ja korrakohaselt toimiva kohtusüsteemi arengu tagamiseks on oluline korrastada kohtusüsteemi ülesandeid ja struktuuri, arendada kohtusüsteemi rahastamist ja kohtuhaldust, süvendada selle enesekorralduslikku alget ning edendada kohtusüsteemi personalipoliitikat ja koolitust.

Õigus
thumbnail
21
doc

Õiguskatse asutuste süsteem

olulised, niisiis antakse teada, et politsei kahtliustab kedagi või et politseil on andmeid. Sellise formuleeringu kasutamisel ei ole kedagi otseselt kurjategijana käsitletud. Kuid süüdistatavale see asja palju kergemaks ei tee, mitte just paljud lugejad ei pööra tähelepanu, et tegu on vaid kahtlusega. Probleemile lahendust leida on raske, avalikkuse tähelepanu tuleb juhtida sellele, et kahtlustamine ei tähenda veel teo toimepanekut. 3. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. I aste ­ 1) maakohus. Linnakohtuid alates 2006 aastast enam pole, nüüd kattuvad nad prokuröride piirkondadega. Kohtud nüüd jaotatud nelja piirkonda ­ Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa, esimees Särgava, 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku).

Õigus
thumbnail
53
docx

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö su

?iguskaitseasutuste s?steem
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused
thumbnail
125
docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

kontsentreeritud, mitteametlikud otsustusprotsessid. Damaska teise "riikliku aktivismi" teljega peetakse "aktivistiks" neid riike, kes püüavad rakendada materiaalseid väärtusi paljude sõidukite, sealhulgas kohtumenetluse kaudu, kuid reageerimisvõimelised riigid ei kinnita konkreetset materiaalset nägemust heast elust, kusjuures nende kohtusüsteem mängib rolli eraviisiliste vaidluste erapooletu arutleja, võistlejate soodustuste täitmine ja poolte autonoomia edasilükkamine. Iga nimetatud menetluse süsteem, Damaska väitis, võib asuda nende kahe telje kohal. Seda silmas pidades on klassikaline anglo-ameerika katse koordineeriv / reageeriv, samas kui klassikaline kontinentaalne lähenemine on hierarhiline / aktiivne. Reaktiivne olek ei kõhkle tulemuste õigsuse üle erapooletust

Kriminaalmenetlus



Lisainfo

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna aine õiguskaitseasutuste süsteem raames kirjutatud essee teemal "kohtusüsteemi arengu põhimõtted". Aluseks on võetud 2007. aasta riigikohtu kohtunike täiskogu otsus.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun