Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ........................................9 1. ÜLIÕPILASTÖÖDE T
.7 VABA AEG....................................................................................................................9 ERANDID MEHED...................................................................................................... 10 KOKKUVÕTE..............................................................................................................11 KASUTATUD MATERJALID:.....................................................................................12 Tasuja, M (2011) Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu? URL: http://statistikaamet.wordpress.com/tag/naiste-ja-meeste-vordlus/ 12.01.2013............................................12 Poliitikaanalüüs : Sooline ebavõrdsus: hoiakud ja olukord Eestis* (2006) Sotsiaalministeerium URL: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/V2ljaanded/Toimetised/2006/1.pdf 14.01. 2013............12 Meestel on töö järel olulisim vaba aeg, naistel kodu ja lapsed (2011) URL: http://www.rajaleidja
● inimesed ei pruugi neist teadlikud olla või ei soovi neid kasutada (näit. vanemate poolt väärkoheldud laps võib-olla ei tea, kust abi otsida või kardab politsei või sotsiaalsüsteemi poole pöörduda hirmust, et ta võidakse vanematelt ära võtta, keda ta hoolimata väärkohtlemisest armastab) ● süsteemi poliitika võib kasutajatele tekitada uusi probleeme (näit. sõltuvus, vastuolulised huvid) ● süsteemid võivad üksteisega vastuollu sattuda. Ökoloogiline süsteemiteooria: elu mudel Germain'i ja Gittermani (1980) sotsiaaltöö 'elu mudel' on ökoloogilise süsteemiteooria olulisimaid formuleeringuid; Germaini toimetatud artiklitekogumikus näidatakse selle suuna rakendusi erinevates sotsiaaltöö valdkondades (1979a). Ta tõestab, et süsteemiteoorial on tugevad paralleelid
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatusteaduslikud uurimused..................
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp
Olemasolev püügivõimsus madal efektiivsus 3.Väljakujunenud tarneahel (logistika) 2.Vananev tööjõud 4.Ühistegevus 3.Hooajalisus 5.Efektiivne järelevalve 4.Eesti nõrk positsioon Euroopa 6.Pidev varude seire Liidus 7.Toimiv toetusskeem sektoris 5.Järelevalve koormus sektorile 6.Suur sõltuvus toetustest Võimalused Ohud 1. Kalavaru suurenemine 1.Püügivõimaluste vähenemise 2.Tasakaal püügivõimsuse ja püügivõimaluse järsk dünaamika vahel 2.Keskkonna saastatus 3.Stabiilne tooraine hind ja suur eksportnõudlus 3.Ootamatud muudatused 4.Infrastruktuuri arenemine seadusandluses (aktsiisid, 5
Kõik kommentaarid