Arenes nooditrükindus, muusikaajakirjandus ja kriitika, anti välja muusikaõpikuid (konspekti lõpus lugemiseks). Kuna uus ajastu vabastas helilooja kirikust ja õukondlikust tellimusest, siis avanes heliloojal võimalus oma isikupäral särada lasta. Uue ja oluliselt kasvanud ning muusikaga kursis oleva publiku ees saigi ennast maksma panna vaid ereda ning isikupärase väljenduslaadiga looja. Üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus. Haydn oli veel põhiliselt õukonna teenistuses, Mozart võitles end õukondlikust survest vabaks, Beethovenist sai esimene täiesti iseseisev komponist. Klassikaline stiil hakkas välja kujunema juba hilisbaroki muusikas 1730. aastate paiku. 1720 1760 võib nim. üleminekuajaks, mil tekkisid uued vormid ja zanrid. Uus muusika pidi olema lihtne, liigsetest dissonantsidest (helide ebakõla) vaba harmooniaga, tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. Eelistati lihtsate ja korrapäraselt liigendatud meloodiate loomulikku tundelisust
söödud ega joodud. F. J Haydn sündis 1732 Austrias. Mängis harfi ja laulis imeilusa häälega, hiljem mängis ka klaverit. 30 a. oma elust töötas rikka ungari päritolu Esterbery juures. Õukonnas tegi ja mängis muusikat. Abiellus juuksuri kelleri tütrega kes ei pidanud Haydnist lugu. On kirjutanud 24 ooperit, mitu aretooriumi. (aastaajad) 104 sümfooniat. Kasutas muusikas heli maalingut. Ta oli optimistlik, (Jumal kinkis talle rõõmsa südame) suri 1809. W. A. Mozart sündis 1756 Austraalias. Teda õpetasid ema ja isa ning mängis lapsena viiulit, klaverit e. ime laps. Esines koos õdedega erinevates riikides. Töötas Saltspurgi õukonnas, hiljem töötas vabakutselisena. Ta oli naiste mees, 6 naist 4suri, oli raha laristaja. Eeskujuks olid Bach, Händel ja Haydn. Ooperid: Don Giovanni, Cosi fantutte, võluflööt, 41 sümfooniat. Loodel oli oma kindel stiil ja looming aga kahjuks sai kuulsaks pärast surma Figaro pulm opera buffa
suurmeister Georg Friedrich Händel, muuta tõsist ooperit laval dünaamilisemaks. Ooperi tõeliseks reformiaks sai aga Christoph Willibald Gluck, kes koostöös Calzabigiga lõi ooperi ,,Orpheus ja Eurydike", mis sai ooperi alguseks. Esile kerkisid ka kolm Viini heliloojat, keda peeti klassikalise ajastu peamisteks kujundajateks. Need olid 1732.aastal sündinud Franz Joseph Haydn, 1756.aastal sündinud Wolfgang Amadeus Mozart ja 14 aastat hiljem sündinud Ludwig van Beethoven.Oli põhjuseks siis Haydn'i 104 sümfooniat, ,,imelapse" Mozarti armastatuim ooper ,,Võluflööt" või hoopis Beethoveni ainus oratoorium ,,Kristus õlimäel", aga neile Viini klassikuile ei olnud tähtsuselt võrdseid kogu Euroopas. F . J. Haydn tõi oma 77 eluaasta jooksul peale oma imepäraste teoste muusikasse ka uuendusi. Näiteks lõi ta keelpillikvarteti. Tema muusikat võib iseloomustada kui väga originaalset,
Klassitsism- kunst, mis kestab üle oma aja. 1. Valgusajastu 2. Klassitsism väärtustab antiik maailma. 3. Uued žanrid: sonaat, sümfoonia, instrumentaal kontsert. SOOLOLAUL kui žarn. 4. I korda ülekaalus ilmalik, instrumentaal ja homofooniline muusika. 5. Klassitsism sa alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusika uutest vooludest 6. Õukond ja kirik ei olnud enam määraval kohal 7. Viini klassikutele polnud võrdväärseid 8. Vanad vaimsed väärtused ei lugenud enam nii palju 9. Klassitsismi ajal hakkas helilooja „suhtlema“ publikuga, talle ei olnud ette nähtud kindlad kriteeriumid. 10.Hakati korraldama kontserte 11.Lihtsad ja korrapäraselt liigendatud meloodiate loomulikku tundelisust 12.I muusikaajakiri, 1725. Hamburgis, Johann Mattheson 13.Instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast 14. Klassikaline sonaadivorm 1. Ekspositsioon- esitleb omaette lõikudes kaht peamist helistikku . Igal kõigul karakteerne teema. Osa
Klassitsism Klassitsism oli kunstiusund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotluselt sarnanes klassitsism mõneti renessanssi ajastuga. Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis tähtsamates muusikakeskustes ühinguid, mis hakkasid korraldama avalike kontserte, ülal pidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid. Muusikas hakkas klassitsistlik stiil välja kujunema 1730. aastate paiku. Ajavahemikku 1720 1760 võib pidada üleminekuajaks, m
Mozart hiljem kirjeldas kui orjaametit. Esterha´zy uhke lossi juurde kuulus ka teater, mille jaoks Haydn on loonud paljud oma ooperitest. Vürst musitseeris ka ise. Tema lemmikinstrumendiks oli bariton, tänaseks väljasurnud keelpill, millele Haydn kirjutas üle 120 pala. Haydni loomupärasest headusest ja võimest tunnistada geniaalset annet teistes räägib tema sõprus Mozartiga. Haydn ei jätnud Mozarti muusikat kunagi kiitmata ning Mozart vastas sellele pühendades temale kuus oma kõige parematest keelpillikvartettidest. Haydni muusika oli tuntud ka väljaspool Esterha´zyde lossi, eriti Inglismaal. Aastail 1791-1795 viibis Haydn kahel korral Inglismaal ja kirjutas seal oma kuulsad "Londoni sümfooniad". Viimase loomepuhangu ajal 1796-1801 lõi Haydn oma oratooriumid "Loomine" ja "Aastaajad". 1804.a. otsustas Haydn kõrges vanuses pensionile minna. Tunnistust lugupidamisest Haydni kui klassikalise muusika grand
Mina ja klassika Minu elus on klassikaline muusika väga tähtsal kohal. Olen muusikakoolis õppinud seitse aastat ning selle aja jooksul olen õppinud taolist muusikat hindama. Minu jaoks on klassikaline muusika rahustava toimega. Pole midagi paremat, kui mängida pärast pikka koolipäeva üks emotsionaalne Chopini teos. Klassikaline muusika on minu arvates väga selge, tasakaalus ning tulvil imeilusaid harmooniaid. Keskajal olid muusika ja teised kunstiliigid kiriku teenistuses ning seotud jumala teenimisega. Kõige tugevamini mõjutas keskaegset muusikat usk ainujumalasse. Euroopa muusika alusmüüriks on ühehäälne keskaegne kirikulaul gregooriuse laul, mida esitasid poisid või mehed ilma saateta ja ladina kee
Ooperid Kodanlus Händel Viiul, tsello, kontrabass Kasutatkse vähem Dissonantse, heli on Puhtam. Voori helilaad muutus Klassikaline orkester. Mozart Üheks põhilisemaks Areneb sümfoonia Kuningad Beethoven Helilaadiks Page 2
Kõik kommentaarid