Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tööleht viljastumine, embrüonaalne ja postembrüonaalne areng (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi peamised erinevused?
  • Millised eelised on kehasisesel viljastumisel võrreldes kehavälisega?
  • Mida nimetatakse partenogeneesiks?
  • Kui kaua püsib viljastumisvõimelisena munarakk?
  • Kui kaua seemnerakk?
  • Kus toimub viljastumine?
  • Kuidas on omavahel seotud folliikul kollakeha östrogeen ja progesteroon?
  • Millises naise suguelundkonna osas need paiknevad?
  • Mis areneb blastulast või blastotsüstist Emakas kõhus 10Kuidas toimub taimede embrüonaalne areng?
  • Millised elundkonnad moodustavad eri lootelehtedest?
  • Milline tähtsus on platsental?
  • Milline tähtsus on looteveel?
  • Millised muutused inimorganismis kaasnevad vananemisega?

Lõik failist

Tööleht – Viljastumine , embrüonaalne ja postembrüonaalne areng
  • Millised on inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi peamised erinevused? Spermatogenees on spermide küpsemine, aga ovogenees on munarakkude küpsemine.
  • Millised eelised on kehasisesel viljastumisel võrreldes kehavälisega? Sugurakkud on ebasoodsate väliskeskkonna tingimuste eest paremini kaitsutud. Munarakkude arv on tunduvalt väiksem.
  • Mida nimetatakse partenogeneesiks? Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Sellist nähtust nim. partenogeneesiks. Viimane esineb mõningatel alamatel loomadel (mesilastel,vesikirpudel) ja ka osadel taimedel (võilillel, kortslehel).
  • Kui kaua püsib viljastumisvõimelisena munarakk ? Kui kaua seemnerakk? Ovulatsioonijärgselt on munarakk viljastusvõimeline umbes 36 tundi. Mehe seemnerakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saabumisest ja see võib kesta kõrge vanuseni. Kogu selle perioodi vältel on mees viljastamisvõimeline.
  • Kus toimub viljastumine? Viljastumine toimub munajuhas.
  • Kuidas on omavahel seotud folliikul, kollakeha, östrogeen ja progesteroon?Milles seisneb nende bioloogiline tähtsus? Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavas põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eritab foliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone – östrogeeni ja progesterooni. Need hormoonid pidurdavad uue munaraku küpsemist. Neid hormone kasutatakse ka rasestumisvastastes preparaatides. Ühtlasi soodustavad samas hormoonid emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu viljastunud munarakk kinnitud.
  • Kirjeldage menstruaaltsükklit. Menstruaaltsükkel algab menstruatsiooni esimese päevaga ja lõppeb päev enne järgmist menstruatsiooni. Tsükli kõige nähtavam sündmus on menstruatsioon , kuid kõige olulisem sündmus on ovulatsioon ehk küpse munaraku väljumine munasarjast.
  • Seletage mõisted ning tooge iga kohta üks näide:
  • Ontogenees – Isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel- vanemorganismist eraldumisest surmani. (inimene)
  • EmbrüogeneesOrganismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimonendiga (elussünnitajatel) , koorumisega (lindudel) või idu moodustamisega seemnes taimedel).
  • Kirjeldage sügooti, blastulat ( põisloode ) ja gastrulat ( karikloode ). Millises naise suguelundkonna osas need paiknevad? Sügoot – viljastunud munarakk. Põisloode – Enamiku loomade lootelise arengu varajane stadium , mis areneb kobarlootest. Gastrula – enamiku loomade(inimese) lootelise arengu varajane stadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist. Emakas (kõhus).
  • Kuidas toimub taimede embrüonaalne areng? See algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustamisega seemnes.
  • Millised elundkonnad moodustavad eri lootelehtedest?
  • Endodermist: seede - ja hingamiselundkond.
  • Mesodermist: tugi- ja liikumiselundkond (luud ja lihased), vereringeelundid, eritus - ja sigimiselundkond.
  • Ektodermist: närvisüsteem, meeleelundid ning naha ja suu epiteelkude .
  • Milline tähtsus on platsental? See ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned , mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Lisaks sellele eritab platsenta naissuguhormoone – need takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu.
  • Milline tähtsus on looteveel? kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temeratuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi ja urineerimiskeskkond.
  • Tooge välja loote peamised väärarengute põhjustajad:
  • Keemilised tegurid: ravimid( antibiootikumid ), alkohol ja narkootikumid , olmekemikaalid( liimid , lakid).
  • Bioloogilised tegurid: pärilikud haigused, haigustekitajad(punetised), toitumine(vitamiinide puudus).
  • Füüsikalised tegurid: mehhaanilised trauma (põrutused), alajahtumine ja kuumarabandus, kiirgused (UV-kiirgus).
  • Kirjeldage sünnitust. Protsess, millega looteline areng lõpeb Sünnitus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. Esmasünnitajatel kestab sünnitus kauem >6 h. korduvsünnitajatel on sünnitus kiirem. Normaalne sünnitus : laps saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora. Keisrilõikega sünnitus : saab vältida hapnikupuudust, kuid mikrofloorat laps ei saa.
  • Kirjeldage lühidalt postembrüonaalse (lootejärgse) arengu staadiume:
  • Juveniilne staadium – lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus .
  • Generatiivne staadium – sigimisvõimeline elujärk .
  • Vananemisperiood – sellega kaasneb raukumine, lõpeb surmaga.
  • Millised muutused inimorganismis kaasnevad vananemisega? Elundkondade talitlused häiruvad, sellega kaasnevad mitmesugused haigused ning kõige selle tulemusena elutegevusprotsessid aeglustuvad. Muutub ka välisilme.
  • Selgitage kliinilise ja bioloogilise surma erinevust. Kiinilise surma saabudes lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused. Kliiniline surm võib kesta kuni 5 minutit, enne kui saabub bioloogiline surm. Inimest on võimalik kliinilisest surmast välja tuua elustades. Bioloogilise surma korral on paljude elundite ja elundkondade, eelkõige aga ajukajustused juba sedavõrd suured, et organismi elustamine mistahes võtetega pole enam võimalik.
  • Tööleht viljastumine-embrüonaalne ja postembrüonaalne areng #1 Tööleht viljastumine-embrüonaalne ja postembrüonaalne areng #2 Tööleht viljastumine-embrüonaalne ja postembrüonaalne areng #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kr1st11n Õppematerjali autor
    1. Millised on inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi peamised erinevused? Spermatogenees on spermide küpsemine, aga ovogenees on munarakkude küpsemine.

    2. Millised eelised on kehasisesel viljastumisel võrreldes kehavälisega? Sugurakkud on ebasoodsate väliskeskkonna tingimuste eest paremini kaitsutud. Munarakkude arv on tunduvalt väiksem.
    .......

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    4
    docx

    Viljastumine, embrüonaalne ja postembrüonaalne areng

    2. Millised eelised on kehasisesel viljastumisel võrreldes kehavälisega? Sugurakud on ebasoodsate väliskeskkonna tingimuste eest parimini kaitstud, mis võimaldab munarakkude arvu hoida väiksemana. 3. Mida nimetatakse partenogeneesiks? Kui uus organism areneb viljastamata munarakust. 4. Kui kaua püsib viljastumisvõimelisena munarakk? Kui kaua seemnerakk? Munarakk püsib viljastumisvõimelisena 36 tundi, seemnerakk kuni kaks ööpäeva. 5. Kus toimub viljastumine? Viljastumine toimub munajuhas. 6. Kuidas on omavahel seotud folliikul, kollakeha, östrogeen ja progesteroon?Milles seisneb nende bioloogiline tähtsus? Kuni ovulatsioonini on munarakk munasarjas ümbritsetud follikuliga, mis rebenedes muutub kollakehaks. Nad eritavad naissuguhormoone östrogeen ja progesteroon, mis soodustavad emaka seinte paksenemist ja pidurdavad uue munaraku moodustamist. 7. Kirjeldage menstruaaltsükklit.

    Bioloogia
    thumbnail
    3
    odt

    Viljastumine ning viljastumise erinevad viisid

    8. Vilhastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel 9. 5 päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale ­ algab loote aremg e. embrüogenees 6. Munarakk ei viljastu ja hukkub 7. Liigub 5 päeva jooksul munajuhast emakasse 8. Hukkunud munarakk jõuab emakasse 9. Hävib ka kollakeha ja emakasein taandub 10. Hukkunud munarakk ja emakaseinast irdunud osad väljuvad organismist ­ seda nim. menstruatsiooniks EMBRÜOGENEES ­ organismi looteline areng 1. Viljastanud munaraku jagunemine mitoosi teel ­ lõigustumine 2. Moodustub rakukobar ­ moorula e. Kobarloode 3. Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või blastotsüst 4. Moodustubad eootekestad Korioon e. Lootekest (kõldkest) Amnion e. Vesikest Allantois e. Kusekott 5. Kõldkest kasvab kokku emakaseinaga, moodustub platsenta 6. Platsenta ülesanded ­ 1. varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja

    Bioloogia
    thumbnail
    1
    doc

    Viljastumine ja areng

    Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia ­ Viljastumine ja areng Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastub liigile iseloomulik (diploidne) kromosoomistik. Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesugulisel paljunemisel on ontogeneesi alguseks vanemorganismist eraldumine. Viljastumata munarakust arenemist nimetatakse partenogeneesiks (mesilastel, vesikirpudel, võilillel; ühendab endas sugulisele ja mittesugulisele paljunemisele omased tunnused)

    Bioloogia
    thumbnail
    7
    rtf

    Viljastumine, organismi looteline-ja lootejärgne areng

    Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Otsese arengu korral on järglane oma ehituse üldplaanilt vanemate sarnane. Tõene 2. Moondelise arengu etapid on muna, vastne, nukk ja valmik Tõene 3. Menstruaaltsükkel on enamasti 32-päevane. Väär Menstruaaltsükkel on enamasti 28-päevane 4. Inimese rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Tõene 5. Taime looteline areng kulgeb seemnes. Väär Taime looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. 6. Organismi eluiga tuleneb geneetilistest teguritest. Väär Organismi eluiga tuleneb geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. 7. Katteseemnetaime generatiivne areng algab viljade moodustumisega. Väär Katteseemnetaime generatiivne areng algab paljunemis organite moodustumisega. 8. Kliinilise surma tunnuseks on ajutegevuse lakkamine. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9

    Bioloogia
    thumbnail
    5
    docx

    Bioloogia paljunemine

    paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrde pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus. meioos ­ päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tüarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomida lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Mitoos ­ päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ovogenees ­ munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovogoon ­ emasorganismis esinev munaraku eellane. Ovulatsioon ­ küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Sperm ­ (spermatosoidid) seemnerakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees ­ seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Spermatogoon ­ isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Tsentromeer ­ päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal

    Bioloogia
    thumbnail
    3
    doc

    Bioloogia - Paljunemine

    Korraga valmib mitu spermi Korraga valmib üks munarakk Sarnasused Mõlemad on Sugurakud Mõlemad on Päristuumsed Sarnasused Moodustuvad gameedid 10) Iseloomusta sugurakkude arengut naistel ja meestel. Mehel spermatogenees (Seemnerakkude ehk spermide areng mehel). Naisel ovogenees (Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel). Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Munaraku eellased on ovogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi

    Bioloogia
    thumbnail
    5
    doc

    Organismide paljunemine ja areng

    Suurendab pärilikku muutlikkust, kuna isas- ja emasorganismist pärit geenid paiknevad ümber. Selle tulemusena tekivad kromosoomide struktuurimuutused- kromosoommutatsioonid. Mille poolest erineb meioosi esimene jagunemine teisest? Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad kahest kromatiidist ning DNA replikatsiooni enam ei toimu. Interfaas on lühiajalisem. 4.4. Sugurakkude areng. Millist paljunemist nimetatakse suguliseks? Suguline e genetatiivne paljunemine- võtab osa emas- ja isasorganism. Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemorganismide sugurakkude e gameetide tuumad. Kirjeldage mehe sugurakkude arengut. Moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes. Esmased eellased on spermatogoonid., mis hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Läbivad meioosi. Kujunevad viburitega varustatud spermid.

    Bioloogia
    thumbnail
    7
    docx

    BIOLOOGIA KT - paljunemine

    tütarrakkude vahel. Tekkinud rakud on pärilikkuselt erinevad. Amitoos võimaldab pärilikkusaine jaotumise raku aktiivse elutegevuse ajal (bakterid, osadel algloomadel ­ kingloom, vähkkasvaja rakkudel) APOPTOOS ­ kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53 MEIOOS ­ päristuumse raku jagunemise viise, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda INTERFAAS ­ nimetatakse kahe mitoosi vahele jäävat eluperioodi OVOGENEES ­ munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni SPERMATOGENEES ­ seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini HAPLOIDNE KROMOSOOMISTIK ­ meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. (esineb sugurakkudes ja eostes) DIPLOIDNE KROMOSOOMISTIK ­ enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena KROSSINGOVER ­ kromosoomide ristsiire. Homoloogilised kromosoomid liibuvad üksteise

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun