Et negativismist lahti saada, tuleb olla optimistlikum loogiline küll, kuid oleks see nii kerge ka elus, kui kirjas. Optimisliku eluhoiaku omandamine on omamoodi võimekuse kunst. Enamasti on vaja ütlused, millel on natukenegi negatiivset tagamõtet, asendada täielikult positiivsust sisaldavatega. Näiteks Näe, jälle vedas viltu," asemel öelda: ,,Noh, üks õppetund jälle juures. Edaspidi tuleks...". Kõige rohkem mõjutab arengut (ükskõik milles) eesmärk. Eesmärgikindlus lubab meil olla ise oma elu peremees. veel enam ka teisi juhtida. Eesmärk tiivustab arenema. TUNDMATUD TUNDED Ahnus, kadedus, alaväärsus, armukadedus, kius, enesehaletsus ja härdameelsus need on tunded, millest justkui teama üht-teist, kuid mis nad tegelikult endast kujutavad? Paraku tunneme tihti mõndasid ülal loetletutest tunnetest. Ehk me ei analüüsi neid ning ei mõtle, et see mõte, mis peas parasjagu keerleb, on just ahnus. Et neid
Kaisa Siitas MEESKONNATÖÖ Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS *Kuidas leida sobivaid meeskonnaliikmeid. Kuidas jaotada rollid meeskonnas? · Meredith Belbini meeskonnarollide mudel. · Kuidas toime tulla teistega, kui te teate tema meeskonnarolli? *Kuidas lahendada meeskonnatöö konflikte? *Kuidas arendada meeskonda? *Mis on eesmärk? Kuidas jõuda eesmärgini? *Kuidas motiveerida meeskonda? KOKKUVÕTE Lisa 1. - Huvitavaid tsitaate meeskonnatöö, eesmärgi, rollide, konflikti ja motivatsiooni kohta. Lisa 2. Mis on emotsionaalne intelligentsus. 2 SISSEJUHATUS Meeskond on väikesearvuline rühm inimesi, kellel on vajalikud teadmised ja oskused ühise eesmärgi saavutamiseks ning kes peavad ennast tulemuste eest ühiselt vastutavaks.
8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast? Administratiivse juhtimise koolkonnas oli ideid, mida teaduslikus koolkonnas polnud, nt: igal alluval üks ülemus, hüvitamine peab olema õiglane nii töötaja kui firma seisukohalt vaadates, võim peab olema koondatud nii kõrgele kui võimalik ja ahelat pidi ülevalt alla. 9. Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthorne´i eksperimentide eesmärk, mida eksperimendid tõestasid? Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (ametlikud ja mitteametlikud suhted) ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused ja arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja oskused, sotsiaalsed suhted. 10
vaoshoitult (suhtlus "kõrvalt"). Sel juhul võib vaadelda iseloomude erinevust ka nii: missuguses positsioonis on kellelegi rohkem omane esineda kas lapse, lapsevanema või täiskasvanu positsioonis? Rolli positsioon mille võtab üks kontakti partnereist on teise jaoks suure informatiivsusega isegi kui pole veel mitte midagi öeldud, on käitumise muutmise protsess juba alanud. Suhtlemise tasandid I Konventsionaalne tasand Kontakti faaside sisu määrab ära tasandi millel kulgeb suhtlemine. Alustame tasandist, mis kujutab endast täisväärtuslike inimeste vahelist suhtlemist just äsja nimetasime selle konventsionaalseks tasandiks. Vastastikuse suunatuse faas omab selle jaoks kes läheb välja konventsionaalsele suhtlemistasandile järgmist tähendust: inimene tunneb kontakti vajadust, tal kerkib esile häälestatus välisele kommunikatsioonile, mis võimendub tänu sellele, et on olemas reaalne partner
Organisatsiooni keskkond - on kogu organisatsiooni tegevust nii organisatsiooni seest kui väljaspoolt mõjutavate tegurite kogum Jaotatakse kaheks: 1. Sisekeskkond- inimesed, kultuur, juhtimine 2. Väliskeskkond- mikro ja makrokeskkond 12. Nimetage organisatsiooni makrokeskkonna tegurid. Rahvusvahelised- hõlmavad ülemaailmseid argenusuundi, nt EL laienemine, keskkonnakaitse tõhutstamine ja kõrgtehnoloogia areng Majanduslikud- seotus krediidi saamise võimalustega, minimaalse ja keskmise töötasu suuruse, inflatsiooni ja SKP muutumisega sotsiaal-kultuurilised- võtavad kokku elanike kultuuritaseme, demograafilise seisundi, religioossed iseärasused, harituse ja eetilised tõekspidamised poliitilised- seonduvad seadusloomega, mida õigusaktid lubavad, mida keelavad, valitsuse poolt tehtavail soodustustel ja subsiidiumitel
valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist. Inimene osaleb otsustamises niivõrd kuivõrd tähtis on tulemus tema jaoks. 4. Selgitage otsustamise etappe. 1) Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. 2) Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadud ülesande täitmiseks. 3) Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4) Otsustamine, st. antud olukorras kõige otsstarbekama lahendusviisi valimine
Stress ja kuidas seda vältida. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad bio- keemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi koge -takse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Iga inimene tajub e
Suurendada rahulolu Tõsta enesekindlust Eesmärgid Edukad inimesed on ennast harjutanud eesmärgi saavutamise nimel ebameeldivaid asju tegema (Gray 2004) Eesmärke püstitavad inimesed on: Enesekindlamad Tegusamad Kontsentratsioonivõime parem Rahulolu tööga kõrgem Kannatavad vähem stressi, hirmu ja ärevuse all Eesmärgid Põhjused, miks eesmärke ei saavutata: Eesmärk on ebaselge Eesmärk on ebareaalne Asjaolud muutuvad Inimesed muutuvad Eesmärkide püstitamine ja nende täitmine on kaootiline ja laialivalguv Vähene emotsionaalne seotus Eesmärk peab olema TARK S (specific) – spetsiifiline, konkreetne M (measurable) – mõõdetav A (agreed) – kokkulepitud, kooskõlastatud R (realistic) - reaalne T (timed) - tähtajastatud Eesmärk võiks olla parajalt pingutustnõudev ja
Kõik kommentaarid