100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Pipi Pikksukk
Õppematerjali autor
2001 Nizza leping Eesmärk: Eu tulevane laienemine itta:Kesk ja ida euroopasse , maltale ja küprosele. Seoses peatse laienemisega muudeti otsuste langetamise kaasatus EU nõukogus ja kohtade arvu EU parlamenis ning EU komisjonis. Lubati tihendatud koostööd EU liikmesriikide vahel Eu õigusraamistikus. 2007 püüti vastu võtta Konstitutsiooniline leping-vastu ei VÕETUD EU õiguste harta. Euroopa liidu hümn, lipp, motto. Eu õiguse ülimuslikkus oli konstitutsioonilise leppe sõnastuses. Teised institutsioonilised muudatused, mis võeti aga üle Lissaboni lepingusse. liidule pidi tulema president ja välisminister. KONSTITUTSIOONILINE-Kõik riigid ei tahtnud seda, referendumi tegid 3 riiki. Konstitutsioon, mida rahva käest ei küsitud. Tavaline rahvusvaheline leping 2009 Lissaboni leping Algselt volinikud oleks olnud 2/3 riikidel
vabadust tunnistada oma usku või veendumusi nii üksikult kui ka koos teistega avalikult või eraviisiliselt kultuse teenimise, religioossete ja rituaalsete tavade ja õpetuste täitmise näol. 2. Kedagi ei tohi allutada sundusele, mis piirab tema vabadust omada või vastu võtta usku või veendumusi omal valikul. 3. Usu ja veendumuste tunnistamise vabadus allub ainult seaduse poolt kehtestatud ja ühiskondliku julgeoleku, korra, terviseja moraali, samuti teiste isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitsmiseks vajalikele piiramistele. 4. Käesolevast paktist osavõtvad riigid kohustuvad austama vanemate ja vastavatel juhtudel seaduslike hooldajate vabadust tagada oma laste usuline ja kõlbeline kasvatus vastavalt oma veendumustele. Lapse õiguste konventsiooni artikkel 14 sätestab: 1. Osalisriigid austavad lapse mõtte-, südametunnistuse-ja usuvabadust. 2. Osalisriigid austavad vanemate ning vajadusel seaduslike hooldajate õigusi ja
Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26). 4
iga-aastast palgalist puhkust. Briti ametiühing BECTU vaidlustas 1999. aastal Briti õigusnormid, millega võeti lühikestusega töölepingutega töötajatelt see õigus ära põhjusel, et see ei olnud kooskõlas ühenduse direktiiviga tööaja korralduse kohta. Euroopa Kohus leidis (kohtuotsus BECTU, 2001), et õigus iga-aastasele palgalisele puhkusele on ühenduse õigusega otse töötajatele antud sotsiaalõigus, mida üheltki töötajalt ei saa ära võtta. Põhiõigused Leides, et põhiõiguste kaitse on lahutamatu osa tema poolt kaitstavatest õiguse üldpõhimõtetest, on Euroopa Kohus arvestatavalt kaasa aidanud nende õiguste kaitsestandardite tõstmisele. Sellega seoses lähtub Euroopa Kohus liikmesriikide ühistest riigiõiguslikest tavadest ja rahvusvahelistest inimõiguste kaitse dokumentidest, eelkõige Euroopa inimõiguste konventsioonist, mille sünnile on liikmesriigid kaasa aidanud või millega nad on liitunud. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest võib
humanitaarabi, rahvusvaheline kaubandus, Euroopa Liidu laienemine, jne ÕIGUSALLIKAD Euroopa Liidu õiguse allikad jagunevad: · Esmasteks õigusallikateks; Teisesteks õigusallikateks. Esmased õigusallikad: · Aluslepingud: Lissaboni leping Euroopa Liidu leping Euroopa Liidu Toimimise Leping Protokollid, lisad, muudatused ja ühinemislepingud · Euroopa Liidu Põhiõiguste harta · Üldised õigusprintsiibid (tavaõigus) kasutatakse aluslepingu artiklite tõlgendamisel. (Põhiõigused, proportsionaalsus, õiguskindlus,õiguspärase ootuse põhimõte, võrdsusprintsiip, ettevaatusprintsiip,menetlusnormide järgimine, jne.) · Rahvusvahelised lepingud 2009 Lissaboni leping leping, mis kirjutati alla 2007. aasta 13. detsembril Lissabonis Euroopa Liidu tippkohtumisel. Leping muutis Euroopa Liidu lepingut ning
Inimõiguste Kohtule. Kohtu jurisdiktsioon on siduv kõigile lepingu osapooltele, sealhulgas Eesti Vabariigile. Alaliselt tegutsev kohus tegeleb kohtuasjaga algusest lõpuni, alates kaebuse eelmenetlusest kuni kohtuotsuse langetamiseni. 6.2 Inimõiguste kaitse Eestis Kuidas kaitsta inimõigusi Eestis? Oma õigusi saab kaitsta · pöördudes õiguskantsleri poole. Õiguskantsleri (ombudsman ehk õigusvahemees) põhiülesanded on isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitsmine ning seaduslikkuse järelevalve. Õiguskantsleri poole saavad pöörduda kõik isikud - füüsilised ja juriidilised isikud. Pöörduda saab ka esindaja vahendusel. Õiguste kaitsmiseks saab esitada avalduse või kaebuse kirjalikult (vt avalduse vorm) või vastuvõtuaegadel minna isiklikult õiguskantsleri büroosse. Õiguskantsleri esindajad võtavad inimesi vastu ka maakondades; · pöördudes kohtu poole
1 Sisukord 1 Ühtne turg õigusriigi põhimõttel rajanev ühendus 3 2 Liikmesriigi kohustus järgida ELi õigust ametiasutuste vastutus 5 3 Kõik ametiasutuste meetmed võivad olla mõjutatud 8 4 Ühtse turu eeskirjade kohaldamine alati samasugune kahest osast koosnev menetlus 11 4.1 Vaba liikumise põhimõte ja võimalikud erandid 11 4.2 Kaupade vaba liikumine 13 4.3 Teenuste vaba liikumine 17 4.4 Isikute vaba liikumine 20 4.5 Kapitali vaba liikumine 22 4.6 Kontrollnimekiri 25 Lisa: Euroopa Liidu toimimise lepingu sätted 1 Ühtne turg õigusriigi põhimõttel rajanev ühendus Tänase ELi keskmes ELi ühtne turg, mida nimetatakse ka siseturuks,
tunnistamist. õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel Artikkel 8 põhiseadusevastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või moodustatud kohtus. Igaühel on temale põhiseaduse või muu seadusega tagatud põhiõiguste toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja 2. Igaüht, keda süüdistatakse kuriteos, peetakse süütuks seni, kuni tema rikkumise korral õigus nõuda tõhusat menetlust pädevates riigisisestes vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus. süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud. kohtutes. Artikkel 2. Õigus elule
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid