Ökoloogilised põrandad Koostas: Liis Tiirmaa Säästev põrandakate • Säästev põrandakate on toodetud säästvatest materjalidest ja jätkusuutlikest protsessidest. • Jätkusuutlik põrandakate loob ohutuma ja tervislikuma hoone ja tagab tulevikus traditsiooniliste tootjate taastuvate loodusvarade tootmist. • Edaspidi räägin 11 erinevast säästlikust põrandakatest, millest mõnigi ei ole veel nii tuntud kui põrandamaterjal. Kork • Kork on suhteliselt uudne lahendus põrandakatete maailmas. • Korki saadakse korgitamme puu koorest, mis kõige enam leidub Vahemere metsadest.
värvi (silikoonõli), mis pikkapeale kaob Ei talu lahusteid ja tugevatoimelisi puhastusaineid KUMMIPÕRANDA PUHASTAMINE Hoolduspuhastus väheniiske, niiske või märja pühkimisega Vee kogus vastavalt mustuse hulgale Põhipesu pH kuni 12 Kaitsmiseks ja lohistamisjälgede eemaldamiseks poleeritakse aegajalt kuiva heleda kettaga PVC JA PUR PVC – polüvinüülkloriid, kilepinnaline põrandakate PUR – polüuretaan, lamineeritud põrandakate Sünteetilised, niiskuskindlad, põlemisel tekib mürgine suits Erineva värvi ja mustri valikuga, tihti looduslike materjalide imitatsioonid PVC võib olla erineva paksusega ja kulumisastmega Ei talu tugevaid happeid, aluseliste ainete kindlus väga hea PUHASTAMINE PVC kaitstakse uuena, et vältida näiteks mööbli
Põrandad ei talu tugevaid keemilisi aineid. Need sobivad vähekasutatavatesse kuivadesse ruumidesse. Korkpõrandaid puhastatakse poolniiske või niiske pühkimisega. PVC-kattega korkpõrandaid puhastatakse nii nagu plastikut 4 Marmor/Graniit pinnad Kivi on kõige vanem pinnakattematerjal olnud kasutusel juba tuhandeid aastaid. Kivipõrand on kõige vastupidavam põrandakate ja seda on lihtne hooldada Marmor on kiuline lubjakivim, mille kõvadus, muster ja värvus sõltuvad leiukohast Graniit on tähnilise mustriga süvakivim. Sisaldab kvartsi, mille osakesed moodustavad graniidi mustri ja värvuse (helehallist-tumehallini). Graniit on vastupidavam kui marmor. Värviline ja rasvane mustus võivad sellele jätta plekke, mida ei saa eemaldada Looduslikest kividest valmistatakse plaate, mis laotakse aluspinnale. Plaate puhastatakse
PVC KATTED Faktid, mida tasub teada PVC põrandatest *PVC kui põrandakate leiutati üle 100 aasta tagasi, oma omadustelt on PVC antibakteriaalne ja allergiavaba. (PVC põrandakate koosneb: 45%PVC + 28% pehmendajad + 20%kriiti + 4% täiteaineid + 3% klaaskiud). *PVC- põrandakate sobib ideaalselt allergikutele. Siledat ja vuugivaba pinda on lihtne vee ja puhastus vahendi lahusega puhastada. *Paksemad PVC-d on suurepärased helisummutajad. *Meditsiiniliselt on tõestatud, et PVC-kate on jalgadele sõbralikum kui üksiki teine põrandakate, on jalale pehmem ja mõnusam kui kivi või laminat. Seega sobib PVC igasse ruumi. *Kõik PVC-katted vobivad põrandaküttega aluspõrandale. *Paigaldus on lihtne, selleks pole erilisi tööriistu vaja
SEINA-, LAE- JA MÖÖBLIMATERJALIDE HOOLDAMISE PÕHITÕED Värvitud ja lakitud pinnad Värvimine ja lakkimine on kõige levinumad pindade töötlemise moodused. Värvitud ja lakitud pinnad ei talu: tugevaid happeid ja aluseid pikaajalist vee mõju pinnale tugevaid lahusteid Värvitud ja lakitud pindade suurpuhastamine: pestakse neutraalse või nõrgalt aluselise ainega kasutades heledat värvi hõõritsat, sobivat koristuslappi või pehmete harjastega harja tavaliselt pinnad hiljem loputatakse, eemaldunud mustuse tõttu Igapäevane hooldus: väheniiske ja niiske meetod neutraalne puhastusaine pinnale tekkinud plekid eemaldatakse kiiresti seinte äärde tekivad sageli mustad triibud, kui neid koheselt ei eemaldata peale tekkimist, siis aja möödudes on neid võimatu ära saada. Plastmass Plastmassist valmistatakse valamuid, dusialuseid, mööblit jne. Pindade hooldamine: neutraalne või nõrgalt aluseline
• Video „Akende pesemine“ - http://www.youtube.com/watch?v=7NUG0NA- ukE&feature=player_embedded • Video „Hügieeniruumi puhastamine“ - http://www.kraamer.ee/languages/est/aknapesu.php?id=126 + enesekontrollitest „Pinnakatted“ Moodle keskkonnas + erialaterminite sõnastik Moodle keskkonnas II. Koristustehnoloogia + foorum „Kasutuselevõtupuhastus“ Moodle keskkonnas 2.1 Põrandakatted 2.1.1 Puitpõrandad Puu on kuivade ruumide põrandakate. Kasutatakse massiivpuidust ja parketina, kodudes, võimlates, lasteaias, restoranis. Laudpõrandaid valmistatakse männist, kasest, kuusest või tammest. Parketti tammest, saarest, kasest, vahtrast. Joonis 1. Laudpõrand, mänd, osaliselt lihvitud. Foto L. Padu Joonis 2. Lippparkett. Foto L.Padu Pinnatöötlus: lakkimine, värvimine, õlitamine, vahatamine. Tänapäeval kasutatakse taimeõlide baasil põhinevaid tooteid- linaseemneõli, päevalilleõli, sooja. Parketti
AJALUGU Keraamilised materjalid on vanimad, sideained (lubi antiikajast). Põhiline areng toimus 19. sajandil. 1824 Inglise teadlane avastas Portlandi tsemendi. 1828 Saksa teadlane sünteesis esimest korda orgaanilist ainet. Sai alguse plastmasside areng. (Wöler) 1867 Prantsuse aednik Monier' patenteeris esimese raudbetooni konstruktsiooni (suur lillepott, liitmaterjal). 1876 Avastati silikaattellis. Silikatsiidi areng, tootmine. (Johannes Hint) 1889 Pariisi maailmanäituseks tehtud Eiffeli torn, metallikonstruktsioonide areng. 20. sajand arendas edasi neid materjale. EHITUSMATERJALIDE OMADUSED FÜÜSIKALISED OMADUSED: 1) ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta). Kivimaterjalidel 2,2 3,3 g/cm3 Metallidel 7,2 7,8 g/cm3 Org. materjalidel 0,9 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (pooridega). *tihedate materjal
1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, s
Kõik kommentaarid