Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis saab USA raketikaitsekilbist ja Nord Streamist?
  • Mis saab Eestist?
  • Millal kui üldse kunagi läheb Eesti majandus jälle tõusuteed?
  • Keskkond Miks inimesed osalevad poliitikas?
  • Palju riike maailmas on?
  • Kuidas kandidaat osutub valituks Riigikogu valimistel?
  • Milliste meestega?
  • Milles tahetakse võrdsust?
  • Miks kolm aastat?
  • Miks neli aastat?
  • Mis on kõige väikseim toetus olnud?
  • Millega tegeleb?
  • Missugune on situatsioon käesoleval hetkel?
  • Kuhu soovitakse jõuda?
  • Missugused on suurimad organisatsioonisisesed ja välised piirangud eesmärgi saavutamisel?
  • Missugused osalejad tuleb kaasata eesmärkide täitmisesse ning missuguseid ülesandeid nad peavad täitma?
  • Mida on vaja teha organisatsioonisiseselt eesmärkide täitmiseks ning kes seda peab tegema?
  • Missugust tulemust käsitleda eduka eesmärgi täitmisena?
  • Missugused on mõõtmise kriteeriumid?
  • Mida teha siis kui eesmärki ei õnnestunud saavutada?
  • Kes kontrollib tootmisfaktoreid?
  • Kes määrab mida toota?
  • Kes määrab hinna?
  • Kes määrab kuidas kaubad ja ressursid jagatakse?
  • Missugune on riigi roll?
  • Mis on riigieelarve?
  • Kuidas valitsus koostab riigieelarvet?
  • Kust tulevad tulud ja kuhu kulub kõige enam riigi raha?
  • Millised suhted valitsevad osalejate vahel?
  • Millised tingimused loovad pinnase üheks või teiseks?
Vasakule Paremale
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #1 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #2 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #3 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #4 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #5 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #6 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #7 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #8 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #9 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #10 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #11 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #12 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #13 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #14 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #15 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #16 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #17 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #18 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #19 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #20 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #21 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #22 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #23 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #24 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #25 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #26 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #27 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #28 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #29 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #30 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #31 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #32 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #33 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #34 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #35 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #36 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #37 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #38 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #39 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #40 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #41 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #42 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #43 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #44 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #45 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #46 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #47 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #48 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #49 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #50 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #51 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #52 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #53 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #54 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #55 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #56 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #57 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #58 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #59 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #60 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #61 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #62 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #63 Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine #64
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 64 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor libarebane Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
126
doc

Politoloogia konspekt

1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada

Politoloogia
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11

Sotsioloogia
thumbnail
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on

Õiguse sotsioloogia
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma

Üldpsühholoogia
thumbnail
81
docx

Võrdleva Poliitika kodutööd

241- 243). Presidendi rolli hulka kuulub ka peaseadusandjaks olemine - ta hoolitseb selle eest, et seadusi täidetaks kuulekalt, paneb aluse riiklikule poliitikale ning algatab eelnõude arutelusi Kongressis (Constitution of the United States; Gitelson jt, 1996, lk. 243). Sellegipoolest ei ole presidendil voli käsutada riigieelarve vahendeid, sest kontroll riigeelarve üle on Kongressil. See seab presidendile olulised võimupiirid, kuna ilma rahata on tal raske poliitikat ellu viia. Olgugi et enamiku seaduseelnõudest koostab presidendi administratsioon, ei saa president isiklikult neid Kongressile esitada ega seaduseelnõusid kaitsta, vaid tal tuleb leida keegi enda erakonnast, kes seda teeks. (Jakobson jt, 2011, lk. 386). Seadusandliku võimu mõjutamiseks on presidendil üsna kesised võimalused. Nimelt võib president erakorralistel juhtudel kutsuda kokku kas ühe või mõlemad seadusandliku kojad, teavitada

Politoloogia
thumbnail
64
doc

Poliitilisest maailmast arusaamine James N.Danziger

1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid:

Riigiteadused
thumbnail
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Tsensuur ­ trükivabaduse piiramine, ideoloogiline kontroll Utoopia - teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas More'i teose järgi) Välismaalane ­ välisriigi kodanik RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ­ ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine.

Ühiskond
thumbnail
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi

Õigus



Lisainfo

Kogu kursust hõlmav politoloogia konspekt.

Lõik materjalist:
"Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine


Politoloogia – Political Science
Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist."


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun