50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mari kask
Õppematerjali autor
huvi pakkuvad jooned ja omadused: positsioon ühiskonnas, roll, päritolu, rahvus, perekonnaseis jne. · Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaalselt määratletud tajuja enda positsiooniga ühiskonnas, tema tööga ja rolliga. Oma osa mängivad ka sotsiaalsed stereotüübid, kõlblusnormid, ideaalid ja eelarvamused. · Ühe inimese tajumine teise poolt sõltub otseselt nendevahelistest suhetest. · Isikutaju objekt - see, keda hinnatakse, on sageli agar ilmutama teatud käitumisviise, mis tagavad positiivsema hinnangu. Teisele näidatavas fassaadis on mõned olemuslikud jooned teadlikult varjatud. Nii igapäevasuhete kogemused kui teaduslikud uuringud lubavad teha järelduse, et vahetul suhtlemisel kulgev isikutaju protsess on rõhutatult subjektiivne ja situatiivne, kuid täielikult kooskõlas sellega, mis on suhtlemise põhjuseks. Me eristame, väärtustame ning võtame aluseks
TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur T11HT ISIKUTAJU Referaat Juhendaja: Mare Kiis 2011 1 Piia Maria Nahkur Isikutaju SISSEJUHATUS Käsitlen referaadis isikutaju, sest antud teema tundub mulle tervest kursuse sisust kõige põnevam. On huvitav teada mis on taju ning kuidas teistest arvamuse loomine sõltub paljustki sellest, kuidas me inimesi tajume. Piia Maria Nahkur Isikutaju 1 TAJU Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik,
huvi pakkuvad jooned ja omadused: positsioon ühiskonnas, roll, päritolu, rahvus, perekonnaseis jne. · Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaalselt määratletud tajuja enda positsiooniga ühiskonnas, tema tööga ja rolliga. Oma osa mängivad ka sotsiaalsed stereotüübid, kõlblusnormid, ideaalid ja eelarvamused. · Ühe inimese tajumine teise poolt sõltub otseselt nendevahelistest suhetest. · Isikutaju objekt - see, keda hinnatakse, on sageli agar ilmutama teatud käitumisviise, mis tagavad positiivsema hinnangu. Teisele näidatavas fassaadis on mõned olemuslikud jooned teadlikult varjatud. Nii igapäevasuhete kogemused kui teaduslikud uuringud lubavad teha järelduse, et vahetul suhtlemisel kulgev isikutaju protsess on rõhutatult subjektiivne ja situatiivne, kuid täielikult kooskõlas sellega, mis on suhtlemise põhjuseks. Me eristame, väärtustame ning võtame aluseks
teistega vahetult suheldes. Sotsiaalse suhtlemise vahendid ongi seetõttu esmajärjekorras seotud inimestevahelise suhtlemisega. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui informatsiooni liikumine, sest see haarab ka inimpsüühikat ja sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suhtlemispartneri tajumisel tuleb arvestada nii isikutaju psühholoogilisi iseärasusi (taju valivust, oreooliefekti, kausaalatributsiooni, haloefekti jne) kui ka sotsiaalse rolli mõju tajule. 3 Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, faktid, hinnangud, mõtted, tunded. Suhtlemise käigus annab inimene oma
tavaliselt üks osapool prognoosib paremini. Mittesõnaline käitumine.(mitteverbaalne kehakeel). 17. Mittesõnaline (MS) suhtlemine. 18. MS suhtlemise kanalid / modaalsused. 19. MS suhtlemisvahendite osa ja funktsioonid suhtlemisel. Kehakeel. 20. MS käitumise kultuurifoon. 21. MS käitumisvahendite liigitus. Märgid ja dünaamika. Isikutaju ja kohanemis (kaitse) mehhanismid. 22. Kujutlus teisest inimesest. Isikutaju (IT) põhiprobleemid. IT võime. Kujutlus teisest inimesest: Isikutaju nii inimese kui ka tema kujutise ühepoolne tajumine teise inimese poolt. Vahetul suhtlemisel omandab võtmetähenduse isikutaju, mis on vastastikune tajumine, tunnetamine ja hindamine ehk see, kellena ja millisena partnerit tajutakse, mis tingib ka pöördumisviisi, samas suunab ka rollivalikule, määrab ka avatuse suhtlemisel ja suhtlusvahendite kasutamise. Isikutajus on põhiküsimuseks kes ta on
SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju .......................................................................... 26 Kommunikatsioon ............................................................................... 32 Kommunikatsiooniskeem ................................................................. 32 Tagasiside ......................
teistele inimestele (probleemid tulenevad teistest, mitte minust endast) aktsentueerimine – teiste inimeste hinnangute teotamine mõnedele hindaja seisukohalt olulisematele kriteeriumidele teisi võimalikke kriteeriume tagaplaanile jätte NÄOPÕHILISED TUNNUSED: emotsionaalsed näoväljendused ja näo antropoloogilised morfoloogilised tunnused (näopõhiselt tajutavad kaks peamist tunnust) Näopõhise isikutaju uurimuste kaks seisukohta: 1) Isiku tegelikke seadumusi näo põhjal on kas võimatu või väga raske hinnata 2) Hindajate vahel on olulisi individuaalseid erinevusi 3) Hindajate poolt antud hinnangute vahel esineb tähelepanuväärselt suur sarnasus 4) Hindajad ei oska täpselt selgitada, millistele tunnustele nende hinnang tugineb 5) Ülemäärane üldistamise efekt 6) Inimesed soosivad neid, kes on näotüübilt nende enda (või vanemate) näoga sarnased
Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon) - Hallutsinatsioon – ebataju, ülalt-alla töötlus; tajuelamus mis on genereeritud kesksete kognitsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid