Kirjeldan Analüüsin, uurin Nagu me kõik teame Analüüs tõestas, et Ma loodan, et Ma väidan, et Usutavasti Hüpoteesi kohaselt "mulle õudsalt meeldis" Nõustun lähenemisega Mulle ei meeldi tema seisukoht Raske on nõustuda seisukohaga Teaduslik uurimistöö Teaduslikus uurimistöös pole palju teha: müütide, uskumuste, autoriteetide põhjapanevate ütluste, intuitsiooniga Selge ja täpne Püüdleb lihtsuse ja mõistetavuse poole Tegeleb pigem empiiriliste väidetega Kõiki väiteid tuleb empiiriliselt tõendada ja kõiki teooriaid falsifitseerida Kontrollitav Tegeleb laiemate nähtustega ja probleemidega Neutraalne ja mitte-kallutatud Teadus ei loe moraali ega mõista kohut
ja ettevõtted, näiteks: kuidas siseneda teatud turule; millised faktorid mõjutavad toiminguid ühisettevõttes; missugused tegurid mõjutavad uue toote edukat väljalaskmist; kas reklaami või kui palju reklaami on vaja kindla toote turundamiseks. Uurimata ei saa me vastata ülaltoodud või nendega sarnastele küsimustele. Niihästi kui informatsiooni süstemaatilist kogumist ja kriitilist analüüsi, on meil vaja õppida ka seda, kuidas asjad käivad, teiste tehtud uurimistöö põhjal ning seejärel kasutada neid teadmisi, et näha, kas need on rakendatavad meie olukorras. Mõnikord tuleb meil teha või soovitada muudatusi ja rakendada neid oma probleemidele. Kui selles protsessis osaleb mitu uurijat, tuleb ideesid/teooriaid testida. Kui teooriad on korralikult testitud, võime me koguni ennustada tulevikku. Me võime veendunult öelda, et seda tüüpi olukorras on see lahenduseks. Uurimus teeb järelikult meie elu kergemaks, mitte ainult äris, vaid üldiselt
teadused teaduslikuks • Ometi olulisi erinevusi: – Raske formuleerida seadusi ja üldisi seaduspärasusi, sest inimtegevust mõjutab kultuur, ajalugu kontekst – Raske korraldada eksperimente tugevate seoste tõestamiseks. – Raske ennustada ja üldse leida põhjuslikke seoseid, kuna sotsiaalne reaalsus nii keeruline ja mitmekihiline – Inimesed ise loovad tähendusi, muudavad reaalsust enda ümber – Täiesti väärtusvaba ja neutraalne uurimine on peaaegu välistatud 2. Teadusliku uurimistöö põhimõisted Kontsept • Inglise keeles: concept • Tegemist on konkreetse ideega mingi kindla nähtuse kohta, mis leidub ümbritsevas sotsiaalses reaalsuses. • Laiem kui lihtsalt definitsioon ja mõiste. • Kontseptid on näiteks: sotsiaalne klass, parteisüsteem, intelligentsus, valimisaktiivsus, kiirus, bürokraatia, proportsionaalne valimissüsteem, karismaatiline liider, sotsiaalne mobiilsus, organisatsiooni kultuur, legitiimsus,
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid
Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1
Uurimiskava sisu: Teema ja uurimisobjekti valik (mida uuritakse?) Probleemi selge sõnastus (miks uuritakse? et sellist uurimust pole veel varem tehtud/mingisugune fookus pole piisavalt läbitöötatud.. puudub teadmine. seega peab ka kirjandus olema siiski korralikult läbitud. Kvalitatiivses ongi laiem vabadus, sest tihti on uuritavad nähtused unikaalsed. Samuti ei pea niivõrd kirjandusel põhinema, aga siiski peab olema põhjendatud nt miks mingi inimese elulugu on uurimist väärt.) Antud uurimuse kuuluvus teatud sotsiaalteadusliku paradigmasse ehk uurimuse teoreetiline raamistik peab kindlasti olema uurimiskavas läbikirjutatud. Peab olema sobiv raamistik, mis võimaldab antud teemast antud võtmes kirjutada. Teema kohta tehtud varasemad uurimused (kirjanduse alusel) Teooria - Teoreetiline pool ongi kirjanduse ülevaade. Nt sümboliline interaktsionism, sotsiaalne konstruktivism jne.. mis annab alust.
...............................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ........................................................................10 LISAD LISA 1. Lühiuurimus III kooliastmes Sirje Nootre........................................12 LISA 2. Uurimistöö juhendamine põhikoolis Kadri Sõrmus .............................14 LISA 3. Projektitöö ja uurimistöö võimalusi kirjandusõpetuses Ivika Hein........... .20 LISA 4. Uurimistöö spetsiifika ajaloos Tiiu Ojala ......................................... .22 LISA 5. Valik ideid õpilaste uurimistöödeks Anu Toots ..................................31 LISA 6. Uurimistöö põhikoolis Anu Toots ........................................... ..34 LISA 7
............................................................ 54 8.4 Statistilised tunnused, tunnuste tüübid ................................................................................ 55 8.5 Kõikne vaatlus ja valimvaatlus............................................................................................... 57 9 Andmete kogumine ja esitamine ......................................................................................... 59 9.1 Statistilise uurimistöö etapid................................................................................................. 59 9.2 Statistiline vaatlus ................................................................................................................. 59 9.3 Andmete olemus ja andmete kogumine ............................................................................... 60 9.4 Objekt-tunnus maatriks............................................................................
Kõik kommentaarid