selgroogsete organismide looted on varajastel elustaadiumitel väga sarnased) ning eellastele iseloomulike kehaosade e. rudimentide (omaniku jaoks pole vajalikud, kuid olid vajalikud eellastele; inimesel õndraluu, ussiripik, teravad silmahambad) olemasolu. Samuti ka DNA ja kehavalkude uurimine (paljudel liikidel on sarnased kehavalgud). Paleontoloogiaks nim. teadust, mis uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistisi, elutegevuse jälgi ning arenemist. Bioloogiline evolutsioon on aeglane protsess, mis kestab ka käesoleval ajal (uute omadustega elusorganismide kujunemine; vastupidavad bakterid, mürgi vastu immuunsed putukad). Maakeral on miljonite aastate jooksul elanud palju elusorganismi liike. Osa nendest on välja surnud (peamiseks põhjuseks on see, et elamistingimused muutuvad kiiremini, kui liik suudab nendega kohastuda), osa elab edasi. Nende kõrval kujunevad välja ka uued liigid. Need tekivad pika aja jooksul loodusliku valiku tagajärjel
Algus (milj. aastat Kestvus (milj. Aegkond Ajastu tagasi) aastat) Kvaternaar 2 2 Uusaegkond Neogeen 22,5 20,5 Paleogeen 65 42,5 Kriidiajastu 136 71 Keskaegkond Juura 192,5 56,5 Triias 225 32,5 Perm 280 55 Karbon 345 65
rudimentide (omaniku jaoks pole vajalikud, kuid olid vajalikud eellastele; inimesel õndraluu, ussiripik, teravad silmahambad) olemasolu. Inimene (Homo sapiens) on maal eksisteerinud umbes 5-7 milj. a. Inimese eellased on australopiteegid, osav inimene ja püstine inimene Tänapäeval elavatest loomadest on inimesele lähimad sugulased inimahvid, inimesed ja inimahvlased on arenenud ühistest eellastest Inimesed inimese liini esimesi esindajaid nimetatakse australopiteekideks Bioloogiline evolutsioon on aeglane protsess, mis kestab ka käesoleval ajal(uute omadustega elusorganismide kujunemine; vastupidavad bakterid, mürgi vastu immuunsed putukad) Elusorganismide arengut suunab looduslik valik kohastumuste kaudu Organismid peavad pidevalt kohastuma muutuvate elutingimustega ja võitlema ellujäämise eest. Kohastumuste tõttu annab enamik liike rohkem järglasi, kui neid saab ellu jääda. ). Populatsioon on rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas.
bakterid, mis andsid maakeral võimaluse elu tekkimiseks. Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid. Polümeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid. Polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks. Reakstsioonideks vajalik energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist. *bioloogiline evolutsioon- bioloogilise evolutsiooni käigus arenesid välja kõik elus organismid, mis meie maakeral tekkinud on sugulisel teel ehk bioloogiline areng esimesest elusorganismist inimeseni. *sotsiaalne evolutsioon- sotsiaalse evolutsiooni käigus tekkisid meie ühiskonnas keel, millega hakati omavahel suhtlema ja tekkis inimühiskond. Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet maa. Meie planeet maa on tegelikult peaaegu sama vana kui, meie universiumi suurim planeet Päike. Päike on mänginud väga suurt rolli elu tekkeks maal.
bakterid, mis andsid maakeral võimaluse elu tekkimiseks. Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid. Polümeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid. Polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks. Reakstsioonideks vajalik energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist. *bioloogiline evolutsioon- bioloogilise evolutsiooni käigus arenesid välja kõik elus organismid, mis meie maakeral tekkinud on sugulisel teel ehk bioloogiline areng esimesest elusorganismist inimeseni. *sotsiaalne evolutsioon- sotsiaalse evolutsiooni käigus tekkisid meie ühiskonnas keel, millega hakati omavahel suhtlema ja tekkis inimühiskond. Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet maa. Meie planeet maa on tegelikult peaaegu sama vana kui, meie universiumi suurim planeet Päike. Päike on mänginud väga suurt rolli elu tekkeks maal.
Evolutsioon Evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Evolutsioon seletab ära, kuidas loomad ja taimed pika aja jooksul muutunud on, ning kuidas nad on arenenud selliseks, nagu nad on. · Inimese evolutsioon Nagu kõigi teiste organismide evolutsiooni, määrasid ka inimese arengu ahvilaadsetest eellastest praeguse inimeseni evolutsioonitegurid: pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire ja looduslik valik. Geenitriivi soodustas inimese eellaste karjaline eluviis ning geenisiiret ulatuslikud ränded uutele elualadele. Kõik need tegurid muutsid inimlaste geenifondi ja geneetilist struktuuri. Praegu on looduslik valikühe peamise evolutsioonitegurina tugevalt pärsitud, kuna arenenud
Devoni ajastul asusid maismaale elama esimesed neljajalgsed e. kahepaiksed. Karboni ajastul arenesid välja puukujlised osjad, kollad ja sõnajalad. Ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad.Permi ajastul arenesid esimesed okaspuud. Triiase ajastul levisid paljasseemnetaimed Keskaegkonnal valitsesid maad dinosaurused. Juura ajastul arenesid ühest dinosauruste liigist linnud. Kriidi ajastul surid dinosaurused välja, arenesid õistaimed. Uusaegkonnas hakkas imetajate evolutsioon, ilmusid kiskjalised, londilised ja ahvilised. Selle aegkonna lõpus hakkasid levima konnad, hiired, maod, rotid, laululinnud ja rohttaimed. Kvaternaaris arnesid esimesed inimese eelkäijad u. 500 000a. tagasi. Tänapäeva inimene Homo Sapiens kujunes välja u. 200 000 a. tagasi. Suure Paugu projekti käigus sain ma palju targemaks kogudes uusi teadmisi universumi ja maailma tekkest füüsika ja keemia vallas. Geoloogilist ja biloogilst evolutsiooni oleme me osaliselt juba varasemalt õppinud
laialipaiskumine. Plahvatuse seisundist. Kunagi oli aine nii ajal olevat temperatuur tihe ja kuum, et selles valgus küündinud 100 miljardi ei levinud. kraadini. Suure Paugu teooria käsitleb mahukalt ka plahvatuse järgset arengut. Evolutsiooni etapid Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Geoloogiline areng Bioloogiline evolutsioon Füüsikaline evolutsioon Evolutsioon algab sellega, et pärast plahvatust toimus tohutu laialipaiskumine ja gravitatsiooni eraldumine. Seejärel toimus inflatsioon, mille käigus sündisid kvargid. Kvargid e. Tugevas vastastikmõjus elementaarosakesed. Pikka aega valitses universumis kvarkide ülekaaluga osakeste supp. Kvarkide kolmikud moodustasid prootonid ja neutronid. Ajajärgus, mis kestab tänapäevani liigitatakse
Kõik kommentaarid