Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused (2)

1
2.  Autoriõigus  ja autoriõigusega kaasnevad õigused 
1. Autoriõiguse süsteemi ülesehitus. -  slaid “autor” 2 lk 
2.  Autoriõiguse majanduslik tähtsus. - slaid “autor” 3 - 5 lk 
3.  Autoriõiguse mõiste, allikad ja ajalugu.  -  
ajalugu - Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. Aastal 1709 võeti seal vastu 
esimene  seadus,  mis  käsitles  trükiteoste  kopeerimist.  Inglise  keeles  autoriõigust  tähistav  mõiste 
copyright  tähendabki  otsetõlkes  kopeerimise  õigust.  Tänapäeval  kaitseb  autoriõigus  kirjandus-, 
kunsti- ja teadusteoseid.  
mõiste  - Autoriõigus  on  intellektuaalse  omandi  üks  liik. Autoriõigus  on:  iseseisev  õigusnormistik 
Eesti  õigussüsteemis  ja  autorile  kuuluvate  isiklike  ja  varaliste  õiguste  kogum.  Seega  tähistab  üks 
sõna autoriõigus kahte erinevat mõistet. Nende kahe mõiste selgituseks on järgmised  laused : “Eesti 
autoriõigus kaitseb arvutiprogramme. Arvutiprogrammi looja autoriõigus on sätestatud autoriõiguse 
seaduses”. Autoriõigus on eraõiguse osa ja seda nimetatakse eraõiguse instituudiks. Autoriõigus on 
autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum.  
allikad -  
• PS § 39: “Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi”; 
• autoriõiguse seadus (AutÕS), mis võeti vastu 11.11.1992 ja kehtib 12.12.1992; 
•  Berni  kirjandus- ja kunstiteoste kaitse  konventsioon , millega Eesti taasühines 26.10.1994;  
• WTO TRIPS-leping 
• WIPO autoriõiguse leping (WCT); 
• mõned autoriõigust reguleerivad üksikud sätted on ka teistes  seadustes ; 
• valitsuse  õigusaktid . 
4.   Autoriõigusega  kaitstavad  teosed.  -  slaidid  6  -  7  lk  4.1  Fotograafiateosed.  -  slaid  8;  4.2. 
Koreograafiateosed.  -  slaid  8;  4.3.   Tuletatud   teosed.  -  slaid  8;  4.4.   Andmebaasid ,  teoste  ja 
informatsiooni  kogumikud.  -  slaid  8;  4.5.   Arvutiprogramm   ja  kaasmaterjalid.  -  slaid    8; 
4.6. Formaat . - slaid 8; 4.7 Standard. - slaid 8.  
Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Kaitstava teose suhtes tekivad  spetsiifilised  
õigused, mida nimetatakse autoriõiguseks.  
Teose õiguslik määratlus on antud AutÕS §-s 4 lg 2. Selle sätte kohaselt on autoriõigusega kaitstava 
teose  tunnused  järgmised:  1)  originaalsus  (teos  peab  olema  autori  enda  intellektuaalse  loomingu 
tulemus); 2) teos on kirjanduse, kunsti ja teaduse valdkonnas, seega tehnika  valdkond  on välistatud; 
3)  teos  peab  olema  väljendatud  mingisuguses  objektiivses  vormis.  See  vorm  ( käsikiri ,   audio -  või 
videosalvestis)  on  eelduseks,  et  teost  saaks  üldse  kaitsta;  4)  teos  peab  olem  sellises  objektiivses 
vormis,  mis  annab  võimaluse  teost  selle  vormi  kaudu  tajuda  ja   reprodutseerida   kas  vahetult  või 
mingi tehnilise vahendi abil.  
AutÕS § 4 lg 3 sätestab teoseid, millele tekib autoriõigus.  (3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on: 
 1) ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed; 
 2) teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed (monograafiad, 
artiklid, teadusliku töö aruanded, plaanid, skeemid , maketid, mudelid, testid jms); 
 3) arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Kaitse  laieneb arvutiprogrammi mis 
tahes väljendusvormile; 
 4) kõned, loengud, ettekanded, jutlused jt teosed, mis koosnevad sõnadest ja on väljendatud 
suuliselt (suulised teosed); 
 5) stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod; 
 6) draama - ja muusikalised draamateosed; 
 7) muusikateosed tekstiga  ja ilma tekstita; 
2
 8) koreograafiateosed ja pantomiimid; 
 9) audiovisuaalsed teosed (§ 33); 
 10) [ kehtetu - RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000]  
 11) maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid; 
 12) lavastused ja lavakujunduslikud teosed; 
 13) skulptuuriteosed; 
 14) arhitektuurne   graafika  (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti 
sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid , arhitektuursed plastikateosed (mudelid, 
maketid jm), arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), 
linnaehitusansamblid ja kompleksid; 
 15) tarbekunstiteosed; 
 16) disaini- ja moekunstiteosed; 
 17) fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid; 
 18) kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt kaardid, atlased, maketid); 
 19) õigusaktide projektid; 
 191) standardid ja standardite kavandid; 
 20) arvamused, retsensioonid, eksperthinnangud jms; 
 21) tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja 
teose muu töötlus; 
 22) teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid). 
Andmebaas käesoleva seaduse tähenduses on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud 
iseseisvate  teoste, andmete või muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav 
elektrooniliste või muude vahendite abil. Andmebaasi mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega 
käivitamiseks vajaminevat arvutiprogrammi. Käesoleva seaduse alusel kaitstakse autoriõigusega 
andmebaasi, mis oma sisu valiku ja korralduse tõttu on autori enda intellektuaalse loomingu 
tulemus, ning ei kohaldata mingit muud kriteeriumi; 
 23) muud teosed.  
See on teoste näidisloetelu. Kui huvitavat teost loetelus pole, kuid see vastab eelmises alapunktis 
toodud tunnustele, on teos ikkagi autoriõigusega kaitstav. Loetelu hulka kuuluvad fotograafiateosed, 
koreograafiateosed, tuletatud teosed, andmebaasid, teoste ja informatsiooni kogumikud, 
arvutiprogramm ja kaasmaterjalid, formaat ja standard.  
5. AÕ-ga  mittekaitstav  intellektuaalse  tegevuse  tulemus  (ideed,  faktid,  andmed,  päevauudised, 
scène à  faire ). - slaid 9; AutÕS §-s 5 on loetletud need intellektuaalse tegevuse tulemused, mida 
autoriõigus  ei  kaitse.  Autoriõigusega  mittekaitstavate  objektide  loetelusse  kuuluvad  nii  teose 
tunnustele vastavad loometulemused (õigusaktid, kohtulahendid, rahvaloominguteosed jms) kui 
ka sellised inimtegevuse tulemused, mis teoseks ei ole (faktid, andmed, päevauudised jms).  
Vastavalt AutÕS  §-le  5  ei  kaitsta  autoriõigusega:  ideid,  fakte  ja  andmeid,  päevauudiseid,   scene   a 
faira (“scene to be made” or “scene that must be  done ”).   
See, et nimetatud objekte ei kaitsta autoriõigusega, ei tähenda, et nad on üldse õigusliku kaitse alt 
väljas.  Näiteks  riigi  ametlike  sümbolite  kaitse  on  ette  nähtud  avaliku  õiguse  normidega  ja  teatud 
juhtudel võib faktide ja andmete moonutamine kaasa tuua kriminaalvastutuse.  
6. Autoriõiguse tekkimine. - slaid 10; AutÕS § 7 Autoriõiguse tekkemoment: § 7.   Autoriõiguse 
tekkemoment 
 (1) Autoriõigus  teosele  tekib teose  loomisega . 
  (2)  Teos  loetakse  looduks  hetkel,  mil  see  on  väljendatud  mingis  objektiivses,  tajumist  ja 
reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. 
  (3) Autoriõiguse  tekkimiseks  ning  teostamiseks  ei  nõuta  teose  registreerimist,  deponeerimist  või 
muude formaalsuste täitmist. 
3
[RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] 
Autoriõigus  tekib  teose  loomisega.  Teose  loomise  momendiks  on  oma  loometulemuse  mingis 
objektiivses,  tajumist  ja  reprodutseerimist  võimaldavas  vormis  fikseerimise  hetk.  Kas  teos 
fikseeritakse  paberile,  arvuti  kõvakettale,  magnetlindile  või  majaseinale  (grafit),  pole  oluline. 
Teoreetiliselt saab oma teost fikseerida ka teise inimese mällu.  
7. Autorile  kuuluvad  õigused.  -  slaid  11  ;  7.1.  Autoriõiguse  aluseks  olevad   põhiõigused .  7.2. 
Autori  isiklikud  ( moraalsed )  õigused  -  slaid  12;  7.3. Autori   varalised   õigused  -  slaid  13;  7.4. 
Isiklike ja varaliste õiguste suhe - slaid 14; 7.5. Autori õigus saada tasu. -                       Autorile 
kuuluvad õigused - autoriõiguse sisu moodustavad autori isiklikud ja varalised õigused. Need 
on  teose  loomisest  tulenevalt  autorile  seadusega  tagatud  ainuõigused.  Isikul,  kellele  vastavad 
õigused kas seaduse või lepingu alusel kuuluvad, on monopoolne õigus nimetatud õigusi kas ise 
teostada  või  lubada  nende  teostamist  teistel  isikutel.  Autori  isiklike  ja  varaliste  õiguste 
teostamine  ilma õiguste  omaja   nõusolekuta  on üldjuhul keelatud ning seda loetakse autoriõiguse 
rikkumiseks.                       Autoriõiguse  aluseks  olevad  põhiõigused: Autori  õigustel  on  Eestis 
põhiseaduslik  alus.  PS  §  39  sätestab:  “Autoril  on  võõrandamatu  õigus  oma  loomingule.  Riik 
kaitseb  autori  õigust.”  Teose  loomise  momendist  tekib  sellele  autoriõigus.  Autoriõiguse  sisu 
moodustavad  isiklikud  ja  varalised  õigused.  Põhiõigused  -  teha  midagi  ise,  lubada  seda  teha 
teistel  isikutel  või  keelata  mingid  teod  oma   teosega .  Ajaloos  on  autori  õigusi  nimetatud  ka 
ainuõigusteks,  sest  need  tagavad  autorile  erakordselt  suure  kontrolli  oma  teose  üle.  
Autori isiklikud (moraalsed) õigused: AutÕS vastavalt § 12.  Isiklikud õigused:  
 (1) Teose autoril on õigus: 
 1) õigus teose autorsusele ehk võimalus esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda teose loomise 
fakti tunnustamist teose autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega teose mis tahes  kasutamisel  
(õigus autorsusele); 
  2)  õigus  autorinimele  ehk  võimalus  otsustada,  millisel  viisil  peab  olema  tähistatud  autori  nimi 
teose kasutamisel – kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega (pseudonüümiga) või 
ilma nimeta (anonüümselt) (õigus autorinimele); 
 3) õigus teose puutumatusele ehk võimalus teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, 
tema  pealkirjas  (nimetuses)  või  autorinime  tähistuses  mis  tahes  muudatusi  ning  õigus  vaidlustada 
ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi (õigus teose puutumatusele); 
  4)  õigus  teose  lisadele  ehk  võimalus  lubada  lisada  oma  teosele  teiste   autorite   teoseid 
(illustratsioone,  eessõnasid,  järelsõnasid,  kommentaare,  selgitusi,  uusi  osasid  jms)  (õigus  teose 
lisadele); 
 5) õigus autori au ja väärikuse kaitsele ehk võimalus vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi 
ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ning autorile või tema teosele 
antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust (õigus autori au ja väärikuse kaitsele); 
  6)  õigus  teose  avalikustamisele  ehk  võimalus  otsustada,  millal  teos  on  valmis  üldsusele 
esitamiseks (õigus teose avalikustamisele); 
 7) õigus teose täiendamisele ehk võimalus oma avalikustatud teost täiendada ja parandada (õigus 
teose täiendamisele); 
  8)  õigus  teos  tagasi  võtta  ehk  võimalus  nõuda  teose  kasutamise  lõpetamist  (õigus  teos  tagasi 
võtta); 
 9) õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist ehk võimalus nõuda oma autorinime kõrvaldamist 
kasutatavalt teoselt.  
Autori  varalised  õigused:  õiguse  teose  reprodutseerimisele-  tähendab   koopiat   tegemist.  Seega  on 
tegemist õigusega lubada või keelata teha oma teosest koopiat või  koopiaid . See on põhiline autorile 
majanduslikku kasu tagav õigus.  
4
Õigus  teose  levitamisele  -  teost  ei  kopeerita  reeglina  lihtsalt  niisama,  vaid  selleks,  et  selle  teose 
koopiaid kommertseesmärkidel või lihtsalt niisama levitada. Levitamine on teose või selle koopia 
müümine,   rentimine ,  laenutamine,  kinkimine  vms.  Selline  teose  levitamine  saab  toimuda  autori 
eelneval nõusolekul.  
Õigus teost avalikult esitada - on kolmas klassikaline autori õigus. Selleks, et esitada avalikult teise 
autori  loengut,  attekannet,  luuletust,  näidendit,  katkendit  monograafiast  jms,  peab  olema  autori 
eelnev  nõusolek.  See  õigus  hõlmab  nii  teose  elavat  ettekandmist  publikule  kui  ka  tehniliselt 
vahendatud ettekandmist.  
Vaid autori nõusolekul on lubatud Vastavalt AutÕS § 13.  Varalised õigused 
  (1)  Autorile  kuulub  ainuõigus  igal  moel  ise  oma  teost  kasutada,  lubada  ja  keelata  oma  teose 
samaviisilist  kasutamist  teiste  isikute  poolt  ja  saada  tulu  oma  teose  sellisest  kasutamisest,  välja 
arvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud. Sealhulgas kuulub autorile õigus lubada ja 
keelata: 
  1)  reprodutseerida  oma  teost  (õigus  teose  reprodutseerimisele).  Reprodutseerimiseks  loetakse 
teosest või teose osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist mis tahes 
vormis või mis tahes viisil; 
 2) levitada oma teost või selle koopiaid (õigus teose levitamisele). Levitamiseks loetakse teose või 
selle  koopia  omandiõiguse  üleandmist  või  üldsusele  kasutada  andmist  mis  tahes  viisil,  sealhulgas 
rentimist  ja  laenutamist,  välja  arvatud  arhitektuuriteose  ja  tarbekunstiteose  rentimine  ja 
laenutamine.  Pärast  autori  poolt  või  tema  loal  teose  koopia  esmamüüki  või  omandiõiguse  muul 
viisil üleandmist Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud 
riigis  lõpeb  käesolevas  punktis  nimetatud  õigus  ja  teose  koopiat  võib  Euroopa  Liidu  liikmesriigis 
või  Euroopa  Majanduspiirkonna  lepinguga  ühinenud  riigis  edasi  levitada  autori  nõusolekuta. 
Autorile kuulub ainuõigus lubada või keelata oma teose koopia rentimist ja laenutamist üldsusele ka 
juhul, kui õigus teose levitamisele on lõppenud, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 133 sätestatud 
juhud; 
 4) tõlkida oma teos (õigus teose tõlkimisele); 
  5)  teha  teosest  kohandusi  (adaptsioone),  töötlusi  (arranžeeringuid)  ja  teisi  töötlusi  (õigus  teose 
töötlemisele); 
 6) koostada ja välja anda oma teoste kogumikke ja süstematiseerida oma teoseid (õigus teoste 
kogumikele); 
  7)  teost  avalikult  esitada  kas  elavas  või  tehniliselt  vahendatud  ettekandes  (õigus  avalikule 
esitamisele); 
 8) teost üldsusele näidata (õigus teose eksponeerimisele). Teose eksponeerimine tähendab teose 
või  tema  koopia  näitamist  kas  vahetult  või  filmi,  slaidi,  televisiooni  või  mis  tahes  muu  tehnilise 
vahendi või protsessi abil; 
  9)    teost  üldsusele   edastada   -  edastada  teos  raadio,  televisiooni  ja  satelliidi  kaudu  ning 
taasedastada  kaabellevivõrgu  kaudu,  samuti  suunata  teos  üldsusele  muude  tehnikavahendite 
vahendusel,  välja  arvatud  käesoleva  paragrahvi  punktis  91  nimetatud  viisil  (õigus  teose 
edastamisele); 
  91)  teha  teos  üldsusele  kättesaadavaks  sellisel  viisil,  et  isikud  saavad  teoseid  kasutada  nende 
poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal (õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele); 
 10) teostada oma arhitektuurne projekt seaduses ettenähtud korras; 
 11) teostada oma disaini-, tarbekunstiteose jms projekt. 
§ 14.   Autori õigus saada autoritasu (selle eest, et ta lubab teistel isikutel nimetatud õigusi kas 
üksikult või oma kogumis kasutada). 
 (1) Autoril on õigus saada tasu teose kasutamise eest teiste isikute poolt (autoritasu)  
isiklike ja varaliste õiguste suhe - slaid 14.  
5
8. Autoriõigus  ja   omandiõigus .    -  Tuleb  teha  selget  vahet  autoriõiguse  ja  omandiõiguse  kui 
asjaõiguse  ühe  liigi  vahel.  Monograafia  algne  käsikiri,  joonis  või  kaart  võivad  olla  annetatud 
ülikooli muuseumile. Muuseumil on küll omandiõigus, kuid mitte autoriõigus sellele teosele.  
Autoriõigust eristab omandiõigusest mitu fundamentaalset tunnust: 1) kaitse territoriaalne iseloom. 
Teoseid  kaitstakse  autoriõigusega  põhimõtteliselt  ainult  Eesti  territooriumil.  Kaitse  territooriumi 
saab  laiendada  rahvusvahelise  lepinguga,  näiteks  Berni  konventsiooniga.  Omandiõigus  on 
eksterritoriaalne ehk kehtib kogu maailmas; 2) tähtajalisus. Autoriõigus teosele kehtib  üldreeglina  
autori  eluajal  ja  70  a  pärast  autori  surma.  Omandiõigus  on  tähtajatu;  3)  õiguste  erinev  iseloom. 
Autoril  on  nii  isiklikud  kui  ka  varalised  õigused.  Omanikul  on  õigus  asja   vallata ,  kasutada  ja 
käsutada; isiklikud õigused asjale puuduvad.  
Autor  jääb   autoriks   ja  autoriõiguse  omajaks  ka  juhul,  kui  see  konkreetne  objekt,  milles  teos  on 
väljendatud,  kuulub  omandiõiguse  alusel  teisele  isikule.  Näiteks  käsikirja  või  maali  kuulumine 
erakogusse ei mõjuta autori autoriõigust oma teosele. Seadus püüab arvestada nii autori kui ka teose 
omaniku huvisid.  
9. Autorile  kuuluvate  õiguste  piiramine.  -  slaid  18.  AutÕS  alusel  võib  autori  varaliste  õiguste 
teostamise piiramine toimuda. See tähendab teose vaba kasutamine. Siis võib teose kasutamine 
autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta toimuda; teose kasutamine autori nõusolekuta, kuid tasu 
maksmisega;    orbteose  kasutamine  (Orbteose  mõiste  on  tuletatud  ingliskeelsest  väljendist 
„orphan   works ”,  millega  tähistatakse  Euroopa  Liidu  õiguses  teoseid,  mille  autor  ei  ole  teada. 
Euroopa  arhiivides  on   miljoneid   ühikuid  selliseid  teoseid  ning  otsitakse  võimalust,  kuidas 
selline  olukord  paigutada    autoriõiguse  süsteemi.  Kultuuriministeeriumis  ette  valmistatud 
eelnõus  on  pakutud  lahendus,  et   mäluasutus ,  kelle  kogus  on  selline  teos,  saaks  õiguse  seda 
kasutada, ilma et see tooks kaasa autoriõiguse rikkumise).  
10.  Kolme astmeline test (three  step  test).   - said 17. AutÕS § 17 - nn. kolmeastmeline test (three 
step test), mis tuleneb Berni konv-st ja on autori heaved ja ainuõiguste kaitse garantiiks.  
Teose  vaba  kasutamine  võib  toimuda  juhul,  kui:  1)  selline  vaba  kasutamise  võimalus  on 
autoriõiguse seaduse IV ptk-s otseselt ette nähtud; 2) kui selline kasutamine ei ole  vastuolus  teose 
tavapärase  kasutamisega;  või  3)  selline  kasutamine  ei  kahjusta  põhjendamatult  autori  seaduslikke 
huvisid.  
11. Teose kasutamine autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta.: teose vaba kasutamine. Enamasti on 
õigus teoseid kasutada vaid autori eelneval nõusolekul, on eranditena teatud juhtudel ja  mahus  
võimalik  teoseid  kasutada  ka  autori  nõusolekuta  (Berni  konventsiooni  artikli  9  järgi). 
Eelnimetatud erijuhtude kehtestamine võimalusele tuginedes on ka Eesti autoriõiguse seaduses 
sätestatud erandid, millal on lubatud teoste kasutada autori nõusolekuta. Teose vaba kasutamise 
juhud  on  seaduses  otseselt  ja  ammendavalt  sätestatud  ning  seaduse  vaba  ja   laiendab  
tõlgendamine  ei  ole  lubatud.  Teose  vaba  kasutamise  võimalused  ja  nende  puhul  järgimist 
vajavad  olulisemad  põhimõtted  on  järgmised.  Esiteks  ei  tohi  teose  vaba  kasutamine  olla 
vastuolus  teose  tavapärase  kasutamisega  ega  kahjustada  põhjendamatult  autori  seaduslikke 
huve.  Mida  mõista  tavapärase  kasutamise  ja  autori  seaduslike  huvide  võimaliku  kahjustamise 
all,  oleneb  konkreetsetest  faktilistest  asjaoludest  ja  nende  tõlgendamisest. Teiseks,  teose  vaba 
kasutamise  juhtumid  seonduvad vaid autori varaliste õigustega. Autori isiklike õiguste järgimise 
kohustuse  täitmisest  teose  kasutaja  vaba  ei  ole.  Sellega  seonduvalt  nõuab  seadus  üldjuhul  ka 
vaba kasutuse juhtude korral teose autori nime (kui see on teosel näidatud) ning avaldamisallika 
äranäitamist.  Teose  kasutamine  autori  nõusolekuta  ja  tasu  maksmiseta:  autoriõiguse  seadus 
6
lubab füüsilisel isikul autori nõusolekuta ja tasu maksmata reprodutseerida ja tõlkida teost, mis 
on õiguspäraselt avaldatud, tingimusel, et see toimub isikliku kasutamise eesmärkidel ja selline 
tegevus  ei  taotle  ärilisi  eesmärke.  Oluline  on  rõhutada,  et  nimetatud  õigus  kuulub  vaid 
füüsilisele  isikule  ning  teose  isiklikust  kasutamisest  juriidilise  isiku  puhul  rääkida  ei  saa  ning 
ühelgi juriidilisel isikul nimetatud vaba kasutamise alusele tugineda ei ole võimalik. Füüsilistele 
isikutele tagatud teose isiklikel eesmärkidel vaba kasutamise õigus on teatud teoste puhul siiski 
piiratud.  Nii  ei  ole  lubatud  autori  nõusolekuta  ja  autoritasu  maksmiseta  isikliku  kasutamise 
eesmärgil  arhitektuuri-  ja  maastikuarhitektuuriteoste  reprodutseerimine,  kujutava  kunsti  teoste 
reprodutseerimine;  elektrooniliste  andmebaaside  reprodutseerimine;  arvutiprogrammide 
reprodutseerimine;  samuti  nootide  reprograafilisel  viisil  reprodutseerimine.  Lisaks  eeltoodule 
on  praktikas  väga  sageli  rakendatavaks  autori  nõusolekuta  ja  tasu  maksmiseta  teose  vaba 
kasutamise  aluseks  autoriõiguse  seaduse  §  19,  mis  sätestab   seitse   erinevate  teose  vaba 
kasutamise  võimalust,  mis  kõik  on  seotud  teaduslike,  hariduslike,  informatsiooniliste  ja 
õigusemõistmise  vajaduste  ning  eesmärkidega.   Viidatud   paragrahvist  tulenevalt  on  autori 
nõusolekuta  ja  autoritasu  maksmiseta,  kuid  kasutatud  teose  autori  nime,  kui  see  on  teosel 
näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega lubatud. AutÕS