Tallinna Tehnikaülikool
Füüsikainstituut
Üliõpilane:
Teostatud:
Õpperühm:
Kaitstud:
Töö nr: 17
TO allkiri :
Keele võnkumised
Töö eesmärk: Seisulainete tekitamine keelel ja nende uurimine .
Töövahendid: Statiivile kinnitatud keel koos alusega vihtide jaoks, vihtide komplekt, heligeneraator ,
magnet, kruvik , joonlaud, millimeetripaber .
Skeem:
Joonis 1.
Joonis 2.
Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Jaffa80
Õppematerjali autor
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Imre Drovtar Teostatud: 2. november 2006 Õpperühm: AAAB-11 Kaitstud: Töö nr. 17 OT KEELE VÕNKUMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Seisulainete tekitamine keelel ja nende Statiivile kinnitatud keel koos alusega vihtide jaoks, uurimine. vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Skeem Teoreetilised alused: Kahest otsast kinnitatud ja pingutatud keel võib võnkuda nii, et temal tekivad seisulained. Keele otstel on seejuures alati sõlmed ja keele pikkusele l mahub täisarv poollaineid
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Taivo Tarum Teostatud: Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 17 OT allkiri: Keele võnkumised Töö eesmärk Töövahendid Seisulainete tekitamine keelel ja nende Statiivile kinnitatud keel koos alusega uurimine. vihtide jaoks, vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Töö teoreetilised alused Kahest otsast kinnitatud ja pingutatud keel võib võnkuda nii, et temal tekivad seisulained. Keele otstel on seejuures alati sõlmed ja keele pikkusele l mahub täisarv poollaineid:
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 17 OT Keele võnkumised Töö eesmärk: Töövahendid: Seisulainete tekitamine keelel ja Statiivile kinnitatud keel koos alusega vihtide nende uurimine. jaoks, vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Skeem Töö käik 1. Lülitage sisse heligeneraator (vt. juhist töökohal). 2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt d. 3. Pingutage keel juhendaja poolt määratud koormistega. 4. Pange magnet keele keskele ja püüdke saada generaatori sageduse muutmise teel keele võnkumine põhisagedusel amplituudiga 1..
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 17 OT: KEELE VÕNKUMISED Töö eesmärk: Töövahendid: seisulainete tekitamine keelel ja nende statiivile kinnitatud keel koos alusega vihtide jaoks, uurimine vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeeterpaber Skeem Töö käik 1. Lülitage sisse heligeneraatior. 2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt d. 3. Pingutage keel. 4
ÜLDMÕISTED 1. Vektor ja skalaar– mis need on, mis on nende erinevused. Näited nende kohta füüsikaliste suuruste seast. Skalaar- Suurused, mille määramiseks piisab ainult arvväärtustes, näiteks: aeg, mass, intertsmoment. Vektor- suurused, mille iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund, näiteks: kiirus, jõud, moment jne. 2. Tehted vektoritega (sh vektorkorrutis õppematerjalide lõpust). r = a + b liit. lahut.
Kütteniit on paigutatud katoodi keskel olevasse avasse. Katoodi ja anoodivahelist ruumi nimetatakse vastastikuse mõju alaks. Genereeritud võnkumised antakse lainejuhesse lühikese koaksiaalliini sideaasaga, mis on joodetud ühe resonaatori siseküljele. Anood on ümbritsetud võimsa magnetiga. Ülikõrgsageduslike võngete tekke protsess jaotatakse nelja etappi 1 elektronide kiirendamine 2 elektronkiire kiiruse modulatsioon 3 pöörleva elektronide kodariku tekitamine 4 energia ülekandmine vahelduvvoolu väljale Joon 12 joon 13 Elektronide kiirendamine Kõrgsageduslik elektriväli Püsimagnetvälja mõjul kõverdub elektronide liikumistee. Kui magnetväli on nõrk liiguvad elektronid mööda trajektoori 1. Kui magnetvälja tugevus ületab teatud väärtuse, mida nimetatakse kriitiliseks, liiguvad elektronid mööda trajektoori 2. Liikudes sellel trajektooril, elektronid vaid
§36. Rõhk, Pascali seadus, Archimedese seadus. Vedelatele ja gaasilistele kehadele on isel. see, et nad ei avalda vastupanu nihkele, seepärast muutub nende kuju kui tahes väikeste jõudude mõjul. Vedeliku või gaasi ruumala muutmiseks aga peab neile rakendama lõplikke välisjõudusid. Ruumala muutudes tekivad vedelikus või gaasis elastsusjõud, mis lõpptulemusena tasakaalus-tavad välisjõudude mõju. Vedelike ja gaaside elastsusom. avalduvad selles, et nende osade vahel, aga samuti nendega kok-kupuutes olevatele kehadele mõjuvad jõud, mille suurus sõltub vedeliku või gaasi kokkusurumise astmest. Selle mõju esel.-seks kasutatavat suurust nim. rõhuks. Pinnatükikese S ja pindalaühiku kohta tuleva jõu f väärtus määrab rõhu vedelikus. Seega rõhk p avaldub valemiga: p=f/S. Kui jõud, millega vedelik mõjub pinnatü-kikesele S, on jaotunud ebaühtlaselt, määrab eelnev valem rõhu keskmise väärtuse.
Talvine loodus ........................................................................................... 29 1. Sissejuhatus Tuletame pisut meelde seda, mida õppisime kursuses "Füüsikaline maailmapilt". Mis on füüsika? Füüsika on teadus, mis kirjeldab loodust inimesele arusaadavalt. Sellepärast on füüsika subjektiivne. Kui näiteks mikroobidel oleks ka füüsika, siis see erineks oluliselt meie omast. Juba kehade mõõtmed on hoopis erinevad. Mis meie jaoks on mikromaailm, on nende jaoks makromaailm, erinevad oleks ka näiteks kõrgete ja madalate temperatuuride mõisted, ultra- ja infrahelid, jms. Neil poleks sellist kiiruse mõistet kui meil, sest neil puudub liikumise trajektoor: segab soojusliikumine jne. jne. Füüsika definitsioone on mitmeid, kuid meie lähtume sellest, mis on kirjas Eesti koolifüüsika kontseptsioonis: füüsika on loodusteadus, mis täppisteaduslike meetoditega uurib mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid