Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eurointegratsioon (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist



TALLINNA VANALINNA ÕHTUKOOL
12K KLASS

Kaisa Tilga

EUROINTEGRATSIOON

Referaat

Tallinn
2015

Sisukord

Sissejuhatus...................................................................................3

Globaliseerumine........................................................................5-6

Eesti suveräänsus .........................................................................6-9
ÜRO ...............................................................................................10
NATO .......................................................................................11-12
Kasutatud
materjalid......................................................................13

2

Sissejuhatus
Maailma
areng on keerukas ja vastuoluline . Seda vaadates kerkib küsimus, kas
kõigi 193 rahvusvaheliselt tunnustatud riigi arengus on olnud ka
midagi ühist? Milline on inimühiskonna üldine arengusuund?
Mitmekülgseid
arengusuundumusi õldistavaks mõisteks on kujunenud
globaliseerumine, sotsiaalteadlaste ringis ka postmoderniseerumine.
Globaliseerumise
kõrval räägitakse veel kahest olulisest tendentsist nüüdismaailma
arengus – rahvusvahelistumisest ehk internatsionaliseerumisest ning
info- ja suhtlusvõrkude levikust ehk digitaliseerumisest.
3
Globaliseerumine
Suurenev rahvusvaheline majanduslik integreerumine ehk globaliseerumine, nagu
seda tavaliselt nimetatakse, pakub palju võimalusi. ELi ettevõtted
pääsevad hõlpsamini ligi uutele ja arenevatele turgudele ning rahastamis - ja tehnoloogiaallikatele. ELi tarbijatele pakutakse
rohkem kaupu madalamate hindadega. See annab Euroopa Liidule
võimaluse saada olulist kasu suurema tootlikkuse ja tegeliku palgatõusu näol. Euroopa Komisjoni hinnangul on ligikaudu üks
viiendik Euroopa Liidu vanade liikmesriikide elatustaseme tõusust
viimase 50 aasta jooksul tingitud globaliseerumisest. Seepärast
toetab EL suuremat majanduslikku avatust. ELi kaubanduspoliitika on
olnud oluline vahend maailmakaubanduse mõjutamisel liberaliseerimise
suunas.
Kuid
üldsus seostab globaliseerumist sageli töökohtade arvu ja töötasu vähenemisega ning töötingimuste halvenemisega. Need hoiakud on
tingitud hirmust selle ees, et suurenev konkurents odava tööjõuga
riikidega avaldab kohalikele tootjatele ja töötajatele liiga
tugevat survet, mistõttu võidakse täielikult või osaliselt
sulgeda kohalikke ettevõtteid või viia tootmine välismaale. Kuigi
see kartus ei ole midagi uut, tundub seda suurendavat Hiina ja India
kiire ilmumine maailmaturule. Eelkõige infotehnoloogia laialdane
kasutamine on muutnud piire kaubeldava ja mittekaubeldava vahel.
Globaliseerumisega
seotud probleemide asjakohast lahendamist võib käsitada osana dünaamiliste majanduste ees seisvatest laiematest poliitilistest
probleemidest, st kuidas tulla toime majanduses toimuvate
struktuurimuutustega. Globaliseerumisest kasu saamiseks tuleb
kohaneda, sest tootmist mõjutavad tegurid, nagu
investeerimiskapital, liiguvad tegevustelt ja ettevõtetelt, mis ei
suuda suureneva konkurentsiga toime tulla, sinna, kus osatakse
konkurentsi ära kasutada. Kuigi on tõendeid, et globaliseerumine ei
ole seotud tööhõive üldise vähenemisega, on majandusstruktuuride
kohandamisel oma hind, mis tuleneb ressursside liikumisest ühest
ettevõttest ja tegevusalalt teise. Mida jäigemad on tööjõud , kapital ja tooteturud, seda kulukamad ja probleemsemad võivad olla
struktuursed ümberkorraldused ning seda on (vähemalt lühiajaliselt )
tunda konkreetsetes sektorites ja piirkondades, kuhu need sektorid on
koondunud.
Poliitiline
ülesanne on globaliseerumisest saadava võimaliku kasu muutmine tegelikuks , viies samal ajal ühiskonna kulud miinimumini. ELi
turgude toimimise parandamiseks ja innovatsiooni kiirendamiseks
ettenähtud meetmed aitavad lühendada kohanemisprotsessi, samal ajal
Vasakule Paremale
Eurointegratsioon #1 Eurointegratsioon #2 Eurointegratsioon #3 Eurointegratsioon #4 Eurointegratsioon #5 Eurointegratsioon #6 Eurointegratsioon #7 Eurointegratsioon #8 Eurointegratsioon #9 Eurointegratsioon #10 Eurointegratsioon #11 Eurointegratsioon #12 Eurointegratsioon #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaisa tilga Õppematerjali autor
Referaat Globaliseerumisest, ÜRO, Nato

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
60
pptx

Rahvusvahelised organisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid Eesti osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon • Asutatud: 24. oktoobril 1945 • Peakorter: New York • Liikmeid: 193 • ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon • Eesti kuulub ÜROsse alates 1991. aastast ÜRO eesmärgid ÜRO eesmärgid: • rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; • riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; • rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas ÜRO aastatuhande arengueesmärgid • 1. Likvideerida täielik vaesus ja nälg. • 2. Saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus. • 3. Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua naistele enam eneseteostusvõimalusi. • 4. Vähendada laste suremust. • 5. Parandada emade tervislikku olukorda. • 6. Võideld

Ühiskond
thumbnail
20
odt

TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Mari Hummal TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Referaat Õpetaja: Marika Kaasik Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus – rahvusvahelised suhted.................................................................................................3 1 ÜRO- Ühinenud Riikide Organisatsioon...........................................................................................4 1.1 ÜRO eesmärgid ja tegevuspõhimõtted......................................................................................4 1.2 Eesti ja ÜRO..............................................................................................................................4 2 NATO e. Põhja- Atlandi Lepingu organisatsioon..............................................................................5 2.1 NATO – liikmesriigid.....................

Ühiskond
thumbnail
6
doc

Euroopa Liit, ÜRO, OSCE

(ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel.Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE=CSCE)Euroopa Julgeoleku- ja KoostööorganisatsioonEesti ühines OSCE-ga 17. septembril 1991. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE, kuni 1995. aastani Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents - CSCE) tegevuse põhivaldkonnaks on julgeolekualane koostöö riikide vahel. OSCE sai alguse diplomaatilise konverentsi

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
doc

Ühiskond, rahvusvaheline suhtlemine (organisatsioonid)

ÜHISKOND ­ RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE ÜRO ­ Ühinenud rahvaste Organisatsioon on 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk on internatsionaalse rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga ülemaailmsete probleemide lahendamine. ÜRO-s hetkel 192 liikmesriiki, Eesti ühines 17.sept 1991 Peakorter asub New Yorgis Põhikiri jõustus 24.okt.1945 (seda kuupäeva tähistatakse ÜRO päevana) Peasekretär on Ban Ki-moon (Lõuna-Korea) NATO ­ Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline liite, millele pandi alus 4.aprill 1949. aastal Põhja- Atlangi lepinguga (Washingtoni leping). NATO liikmeid on 28, Eesti liitus NATO-ga 2004. aastal Eesmärgiks on tagada (eelkõige liikmesriikide) inimestele turvalisus ja vabadus. NATO soovib kriise ja probleeme lahendada diplomaatilisel teel, kui see ei õnnestu, on NATO-l olemas väed sõjaliseks sekkumiseks. NATO sõjalise j�

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
13
doc

NATO

1991 ­ NATO Rooma tippkohtumine ja PõhjaAtlandi Koostöönõukogu (North Atlantic Cooperation Council, NACC) loomine. NACCist saab struktuur, mille kaudu saab alustada koostööd Kesk ja IdaEuroopa riikidega uuenenud poliitilises situatsioonis. Eesti on NACCi asutajaliige. 1994 jaanuar ­ Brüsseli tippkohtumisel tutvustatakse NATO rahupartnerlusprogrammi (Partnership for Peace, PfP), Eestile esitatakse kutse programmiga liitumiseks ning 3. veebruaril 1994 ühineb Eesti rahupartnerlusprogrammiga. 1995 jaanuar ­ NATO käivitab PfP egiidi all Planeerimis ja Ülevaatusprotsessi (Planning and Review Process, PARP), millesse lülitub ka Eesti. 1996 ­ Eesti alustab NATOga 16+1 läbirääkimisi liitumise ettevalmistamiseks, mis saab nimeks Intensiivne Dialoog Liitumisküsimustes (Intensified Dialogue on the Questions of Membership). 1997 mai ­ Portugalis NATO ja partnerite välisministrite kohtumisel pannakse alus EuroAtlandi Partnerlusnõukogule (EuroAtlantic Partnership

Riigikaitse
thumbnail
8
docx

Ühiskonnaõpetus 12. klass - rahvusvahelised suhted ja Euroopa Liit

Rahvusvaheline kokkulepe - Kokkulepe, mis on sõlmitud rohkem kui kahe riigi vahel.  19.sajandi algul, peale Napoleoni sõdasid, loodi peaaegu kõiki Euroopa valitsejaid ühendav Püha Liit.  Esimene teadaolev rahvusvahelie lepe loodi 1269a. eKr Egiptuse vaarao ja Hetiidi kuninga vahel Rahvusvahelise poliitika osapooled - Sõltumatud riigid, Rahvuvahelised organisatsioonid, Valitsusvälised organisatsioonid (Greenpeace) Unipolaarne – Üks rahvusvahelises poliitikas osaleja domineerib teiste üle Bipolaarne – Kaks rahvusvahelises poliitikas osalejat domineerivad teiste üle (ja konkureerivad sealjuures omavahel) (Külm sõda) Multipolaarne – Rahvusvahelises poliitikas on mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat. (Praegune olukord) Rahvusvaheline Leping – Lepingu sõlmimisele eelnevad läbirääkimised, teksti kokkuleppimine, lepingu allkrijastamine, ratifitseerimine, jõustumine ja täitmine. Nt: Tartu rahuleping De fakto – Aksepteeri

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
14
docx

Osce üro nato

Referaat Liis Pibre ÜRO ajaloost Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on praeguseks 191 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu ja julgeoleku, arengu kui ka inimõigusküsimused. ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu (League of Nations), mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Üheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli 14. augustil 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W. Churchilli avaldatud Atlandi Harta (Atlantic Charter ), mis sisaldas nägemist sõjajärgsest rahvusvahelisest julgeolekusüsteemist ning selle alu

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
3
odt

Ministrite nõukogu, euroopa komisjon, osce, opec

Ministrite nõukogu- esindab igat liikmesriiki 1 minister (25 liiget), otsused võetakse vastu hääletuse teel, ning see loetakse vastuvõetuks,kui selle poolt on antud vähemalt 258 häält, mis on antud nõukogu liikmete enamuse poolt (kvalifitseeritud häälteenamus), otsused formuleeritakse õigusaktidena, kõige rangem on määrus, mis kuulub kogu mahus täitmisele kõigi liikmesiriikide poolt.Direktiiv kuulub samuti täitmisele. Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. See teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa komisjon loodi EL-i asustamislepingutega 1950. aastatel. Komisjoni asukohaks on Brüssel, kuid tal on talitusi ka Luksemburgis. Euroopa Komisjon on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist. Praeguse Komisjoni ameti

Kodanikuõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun