20.sajandi USA sise- ja välispoliitika (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

13

doc

USA presidendid XX sajandil

alles peale Teist maailmasõda. Harry S. Truman (8. mai 1884 ­ 26. detsember 1972) oli Ameerika Ühendriikide poliitik. Ta oli USA 34. asepresident (1945) ja 33. president (aastatel 1945­1953). Trumani doktriin oli USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist nõukogude mõjusfääri. Doktriini tegi avalikuks president Harry S. Truman 12. märtsil 1947 ettekandega Kongressile. Doktriin viis USA välispoliitika détente'lt lähemale George F. Kennani sõnastatud ohjeldamispoliitikale. Paljude ajaloolaste arvates märgib Trumani doktriini väljakuulutamine külma sõja algust. Teisele maailmasõjale järel võistlesid USA ja Nõukogude Liit jõutasakaalu pärast. Suurbritannia teatas, et ei saa peale 1947. aasta 31. märtsi enam lubada Kreeka ja Türgi toetamist. Trumani kõne järel Kongressile eraldas viimane kiirelt abiks $400,000,000. Ettekandes ütles Truman järgmist:

Ühiskonnaõpetus

8

pdf

Ameerika Ühendriikide presidendid

Ameerika Ühendriikide presidendid 1. George Washington, ametis 1789-1797, parteitu (vabamüürlane, Kontinentaalarmee ülemjuhataja) 2.John Adams, ametis 1797-1801, fõderalist (varem asepresident, üks Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest, esimene USA president, kes elas Valges majas, peetakse USA laevastiku loojaks) 3.Thomas Jefferson, ametis 1801-1809, demokraat-vabariiklane (varem asepresident,üks olulisimaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid, asutas Vabariikliku Partei, pooldas sõnavabadust ja vähemuse arvamuse austamist) 4.James Madison, ametis 1809-1817, demokraat-vabariiklane (üks USA Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest, USA riigisekretär aastatel 1801-1809, valiti aastal 1785 Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks) 5.James Monroe, ametis 1817-1825, demokraat-vabariiklane (riigisekretär, 1775. aastast vabamüürlane, kehtestas Monroe doktriini mis keelas võõrvõimude sekkumise Ameerika maailmajao asjadesse

Ajalugu

16

rtf

USA peale teist maailmasõda - 1974

........................................................................ Marshali Plaan.......................................................................................................................... Sisepoliitika............................................................................................................................... Dwight Eisenhower....................................................................................................................... Välispoliitika............................................................................................................................. Eisenhoweri doktriin ehk tagasitõrjumisdoktriin (roll back)................................................ Sisepoliitika............................................................................................................................... J.F.Kennedy.....................................................................................................

Ajalugu

5

docx

USA presidendid pärast II maailmasõda

USA PÄRAST II MAAILMASÕDA Harry S. Truman 1945-53 Manhattani projekt (1942-46) Juhendas J.Robert Oppeheimer. Teise maailmasõja aegne Ameerika Ühendriikide valitsuse projekt eesmärgiga luua esimene Ühendriikide aatomipomm. Tuumaplahvatused Hiroshimas ja Nagasakis. Trumani doktriin e pidurdamisdoktriin (1947) Seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Samal aastal kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, aidates kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestades kommunistliku kihutustöö mõju (Marshalli plaan). NATO asutamine (1949) 10 Euroopa riiki + Kanada + USA. Põhimõte: kui ühte osalist rünnatakse,

Ajalugu

11

doc

Demokraatlikud lääneriigid pärast Teist maailmasõda

juulil 1996.a.- Atlanta olümpiamängude ajal plahvatas naelpomm Olümpiapargis- surma sai 1 ja vigastada ~100 inimest. 11.september 2001.a.- islamiterroristid ründavad lennukitega Maailma kaubanduskeskust New Yorgis. Hukkus üle 3000 inimese (osad lennukis, mis oli terroristide poolt kaaperdatud ning lasti USA õhujõudude poolt alla). Väidetavalt kukkus üks lennukitest ka Pentagonile (USA kaitseministeeriumi hoone). Peep Reimer 1.3. USA välispoliitika: · Külma sõja ajal oli USA , tuginedes oma majanduslikule ja sõjalisele võimsusele lääne demokraatlike riikide juhtriik võitluses kommunistliku süsteemi vastu. Seetõttu asus USA juba 1940-ndate teisest poolest alates aktiivselt vastu seisma kommunismi levikule maailmas: USA oli NATO (1949.a.) ja paljude teiste kapitalistlikke riike ühendavate sõjalis- poliitiliste liitude liiderriik. Marshalli plaaniga (1948.a.-1952.a.) Lääne-Euroopa riikide majanduslik toetamine

Ajalugu

5

doc

USA, Jaapan ja Soome ning II maailmasõda

Sisepoliitikas: Jaapan muudeti mitme parlamendiga demokraatlikuks riigiks, sai uue põhiseaduse, keisri roll muutus pealmiselt esinduslikuks. Majanduses: majandustõus, mis oli tingitud uutest reformidest: maareform, tsaibatsude keelustamine, vaba turu ja konkurentsi teke. Arendati tööstustoodangut, teadust ja haridust, tarnis USAle sõjavarustust. Sõjandus: Jaapan loobus tüliküsimuste lahendamisest sõjaliselt, andis sõjavarustuse USAle. Välispoliitika: Koostöö tihenes USAga. Suhted olid pingelised veel tükk aega NSVL- iga, sest NL käes olid kunagi Jaapanile kuuluvad saared, suhted olid halvad ka Hiinaga, mis hakkasid paranema alles 1970.ndatel. 8. Milliseks kujunes erinevate Põhjamaade poliitika pärast II maailmasõda j millest oli see tingitud? Muudatuste erinevus oli tingitud erinevast olukorrast II maailmasõjas ja peale II maailmasõda.

Ajalugu

5

docx

USA presidendid

KONSPEKT. 1945-1960. 1945-.ndast USA globaalsetes küsimustes juhtpositsioonil (IIms üks võitjatest, ise sõjast purustamata, rahvas kindel oma missioonis nii kodu-(valitsuse volituste laiendamine, uue kursiga välja kuulutatud heaoluriigi ehitamine, sõjajärgne jõukus) kui välismaal 1950-60-ndatel afro-ameeriklastene aktiivne tegutsemine, millega ühinesid vähemusgrupid ja naised, et nn Ameerika unelmast võrdselt osa saada. HARRY TRUMAN (DP)(1945-1953) ,,The Buck Stops Here" valmisolek võtta vastu otsuseid ja vastutada. ,,Õiglane kurss" või õiglane plaan: Riik peab tagama rahvale majanduslikud võimalused ja sotsiaalse stabiilsuse. SISEPOLIITIKA: *Kommunistliku ideoloogia takistamine USAs-: endise aseriigisekretärim Hissi alusetu süüdistamine kommunismi spiooniks olemises, kohtuprotsess E ja J Rosenbergi üle aatomisaladuste reetmise pärast, 1946 Föderaalse Töövõtjate Lojaalsuse Programmi asutamine, 1947 kommunistl

Ajalugu

8

docx

Demokraatlikud riigid Külma sõja ajal

Vabariiklane. 6) Gerald Ford (1974-1977) jätkas pingelõdvendust, vietnami sõja lõpp, osales helsingi protsessil. Vabariiklane. 7) Jimmy Carter (1977-1981) iisraeli ja egiptuse rahuleping, suurenes inflatsioon, boikoteeris moskva olümpiamänge. Demokraatlik partei 8) Ronald Reagan (1981-1989) asus kärpima sotsiaalprogramme, reaganoomika, majandus hakkas peale tööpuudust tõusma, külma sõja lõpp. Vabariiklane 5. USA sise- ja välispoliitika ning majanduskesksed probleemid Külma sõja ajal: Hirm kommunismi leviku ees, USA tuumamonopoli kaotamine, kommunistide võimulepääs Hiinas, vaesus, klasside vahelised probleemid, rasside vahelised probleemid. Protestiti sõdade vastu:hipiliikumine. Korea sõda, Vietnami sõda. Algselt suur tööpuudus, hiljem soodustati tööstuse arengut ning võidurelvastumine tõi kaasa uusi töökohti (1981.aastal algatatud reaganoomika tõi kaasa 13 miljonit uut töökohta). Raskusi tekitas majanduse

Ajalugu

Kommentaarid (0)