1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse termini alla mõistetakse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka (ka alamliigid, rassid, vormid, sordid, tõud). Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste
BIOLOOGILINE MITMEKESISUS. MÕISTED. ökosüs.teem-elusorganismidest ja eluta keskkonnast koosnev iseseisev süsteem. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on elu aluseks Maal. Agroökosüsteem-ökosüsteem , mille on loonud inimene saagi kui bioproduktsiooni saamiseks. Agroökosüsteemi iseloomustavad:lühiealisus ·väike kohanemisvõime·mulla toitainete tarbimise ülekaal nende mulda tagastamise üle·isereguleeruvuse puudumine. neil on spetsiifiline inimese poolt määratletud funktsioon -anda saaki
töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks, peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks: liikide väljasuremise peatamiseks, liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, koosluste degradeerumise peatamiseks ning ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitsmiseks ja taastamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset Bioloogiline mitmekesisus e biodiversiteet, bioloogiline mitmekesisus, looduslik mitmekesisus, biomitmekesisus või elustiku mitmekesisus, elurikkus 1. Bioloogiline mitmekesisus tähendab mistahes päritoluga elusorganismide rohkust sh maismaa-, mere- jt veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. 2. Bioloogiline mitmekesisus on evolutsiooniliste ja ökoloogiliste protsesside tulemus.
koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialade spetsialistide püüdlused ja kogemused. -teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid Kolm eesmärki: 1. dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas 2. uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele 3. töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset Bioloogiline mitmekesisus tähendab mistahes päritoluga elusorganismide rohkust sh maismaa-, mere- jt veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. 1. Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisus. Geneetiline informatsioon metaboolsed rajad e. ainevahetuse teed 2. Taksonoomiline mitmekesisus liigiline perekonnad, alamliigid jt 3
o Antropogeensed (inimmõju) soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonikihi hõrenemine, üleraie jne. Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele Tolerantsuskõver näitab, kuidas muutub indiviidi heaolu niss ruumis Ökoloogiline niss organism roll koosluses, keskkonnatingimuste kompleks, millele vaadeldav bioloogiline liik on kohastunud 4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; Radiatsioon ehk valguskiirgus. PAR valguse osa, mis on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus, ehk mida neelavad taimed. CO2 on praegu vähe, taimed vaevlevad selle vaeguses praegu, kogu hapnik mis on atmosfääris, pärineb CO2-lt. Hapnik võetakse CO2 küljest jõuga ära. CO2 funktsioon on kliima kujunemine.
Füüsikaliselt on muld mitmefaasiline süsteem, milles on esindatud aine kõik kolm faasi gaasiline, vedel, tahke. Põhimass on tahke aine, milles eristatakse mineraalset (85-98% mulla massist) ja orgaanilist osa. Mineraalosa pärineb maakoort moodustavaist kivimeist (lähtekivimid) ja on mineraaltoitainete reservuaariks taimedele. Orgaaniline osa on mulla aktiivseim komponent, mulla tekke ja arengu liikumapanev jõud ning lämmastiku allikas. Org osa mõjul toimub mineraalosa bioloogiline murenemine ning taimede poolt omastatavate mineraalainete moodustumine. 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* Lähtekivim määrab mulla mineralse koostise, hulga ja omavahelise vahekorra. Mulla viljakuse määravad sekundaarsed kivimid, mis on tekkinud primaarsetest mineraalidest keemiliste ja bioloogiliste protsesside käigus. Mida enam primaarseid (pürokseen, päevakivi amfibool, vilgud ) min., seda suuremad varud sekundaarsete moodustumiseks. Kvartsi ülekaaluga
konsument. Mingisugune osa primaarsest puhasproduktsioonist on ühik, mis kajastab inimkonna ja ökosüsteemi tarbimist (HANPP). Põhimõtteliselt on see see osa, mis elus ökosüsteemidest võtta on inimesel konsumendina. Inimesed muudavad ökosüsteeme sellisteks, et need võimaldavad vajalikke produktsioone toota, nt põllumajandus. Väga suur osa toorainest, läheb infrastruktuuri ülalpidamiseks. Praegune rahvastki püsib varem kogutud (energeetiliste) varude arvel. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Väärtus, mis evolutsioonikäigus mutatsioonide kaudu on sündinud geneetilisel tasemel, mis võimaldab elusorganisme kokku panna, võib olla väärtuslik liikide populatsioonide sees. Liigiline mitmekesisus. (liikide arv ja jaotus) Kui liigi üksuseid komineerida siis me räägime kooslustest. Sama liigi komplekt võib moodustada funktsionaalselt erinevaid koosluseid. Neil on neli olulist omadust:
konsument. Mingisugune osa primaarsest puhasproduktsioonist on ühik, mis kajastab inimkonna ja ökosüsteemi tarbimist (HANPP). Põhimõtteliselt on see see osa, mis elus ökosüsteemidest võtta on inimesel konsumendina. Inimesed muudavad ökosüsteeme sellisteks, et need võimaldavad vajalikke produktsioone toota, nt põllumajandus. Väga suur osa toorainest, läheb infrastruktuuri ülalpidamiseks. Praegune rahvastki püsib varem kogutud (energeetiliste) varude arvel. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Väärtus, mis evolutsioonikäigus mutatsioonide kaudu on sündinud geneetilisel tasemel, mis võimaldab elusorganisme kokku panna, võib olla väärtuslik liikide populatsioonide sees. Liigiline mitmekesisus. (liikide arv ja jaotus) Kui liigi üksuseid komineerida siis me räägime kooslustest. Sama liigi komplekt võib moodustada funktsionaalselt erinevaid koosluseid. Neil on neli olulist omadust:
Kõik kommentaarid