Ehitiste mõõdustamine; EKSAMIKÜSIMUSED
1. Ehitiste ja ehitisosade mõõtmesüsteem.
Mõõtesüsteemi eesmärk on lihtsustada: ehitiste projekteerimist, eelvalmistatavate toodete
detailide projekteerimist ning nendega toodete planeerimist ja pakkumist.
Võimaldada komponentide valmistamist lattu ja samas ka kiirendada toote projekteerimist
valmistamist eritellimuse puhul.
Lihtsustada ja täpsustada ehitusmõõdistust ja detailide paigutust.
Tagada eelvalmistatavate toodete sobivus oma kohale ja liiteosade toimimine ilma
sobitamatta.
Tagad piisavalt mõõtmetäpne ehitis, mille pidamine (muutmine, kasutus) on majanduslik ja
põhjustab võimalikult vähe häireid.
Võimaldab detailide taaskasutust.
Mõõtmesüsteemi sisu:
2. Sidumismõõtmed, tolerantsid .
Igale tootele, detailile, ehitusosale määratakse sidumismõõtmed. Selles sisaldub osale vajalik
ruum, paigalduseks vajaminev ruum, mõõtmehälveteks nõutav ruum, ning eri osade vaheline
vuuk . Toote need küljed, kuhu võib lisada teisi tooteid peavad mahtuma toote sidumisruumi.
Sidumismõõtmete kasutamine eeldab piisavat mõõtetäpsust valmistamisel, paigaldamisel,
maha märkimisel ning teadmisi kuju muutustest ( paisumine , kahanemine)
Tolerantsid ongi vajalik mõõtetäpsus ehk lubatud hälbed , mis ehitusjuhendites ja
standardites esitatakse projekteerimis ja lepingu dokumentidega.
Hälve tekib:
A) Valmistusel: mõõtmise, valmistamise ebatäpsused, valmistusest põhjustatud
kujumuutused. B) transpordil: transportimisel niiskus, kujumuutus ja n.e. c) paigaldusel:
mõõtmise, paigalduse ebatäpsused. Kujumuutused. D)mahamärkimisel: mõõteseadmete
või mõõtmise ebatäpsus. E)kasutuses: koormus, niiskus, temperatuur.
3. Põhimoodul ja kordmoodul.
Põhimoodul suurus 100mm ja tähis M. Kordmoodul on põhimooduli kordsed : 3M, 6M, 32M...
Sidumismõõtmetena kasutatakse suurema põhimooduli korrutajat, nt. 12M. Rahvusvah.
Standartsed on: 3M, 6M, 12M, 15M, 30M, 60M. Ehitutarindi dimensionimisel on
otstarbekad: 12M-kordsed: 24M, 36M, 48M ja n.e
4. Mõõtesüsteemi kasutamine ehitushanke eri järkudes.
Projekteerimine: kasut objektile sobivaid moodulvõrke, kordmooduleid, soovitatavaid
mõõtmeid ning detailide joonistel tolerantse. Ehitise moodulvõrk jagatakse vajadusel
osadeks mis võivad üksteise suhtes olla pööratud. Kogu ehitise põhivõrk seotakse kohaliku
geodeetilise koordinaatvõrguga.
Materjalide tootmine: ehitustööstuses kasutatakse sidumismõõtmeid, tolerantse,
mõõtepunkte. Iga detaili sidumis- ja valmistusmõõtmed ning mõõtepunktid (koht detailis, nt.
Auk, ava, süvend ) määratakse nii, et detaili saab, vajaliku mõõtetäpsuse juures, paigaldada
ilma muudatusi tegematta , pingutamatta, ning kusjuures saavutatakse ka vajalik
vuugilaius.Iga osa peab saama paigaldatud projekteeritud kohale ilma et tekiks kuhjuvaid
hälbeid mida tuleks parandada.
Paigaldamine: Mõnede detailide tolerantsid on nii avarad, et moodulsüsteemi ei saa täielikult
kasutada paigaldusjärgus, vaid tuleb luua meetmeid hälbete tasandamiseks . Tarindiosa hälbe
peab olema väiksem kui +-10mm, siis saaks täielikult kasutada moodulsüsteemi.
5. Hoonesisesed mõõtmisviisid.
a) primitiivseim viis mõõta väiksemat ruumi, nt. Klassiruumi, tavalise mõõdulindiga. Saab
hakkama küll. Kuid aeganõudev ja võivad tekkida inimlikud vead. Mõned kohad võivad olla
raskesti ligipääsetavad (kõred) b)moodne ja lihtsam viis on laser kaugusmõõtjad. Tänapäeval
on nii lihtsamaid masinaid kui ka edasi arendatud ja uhkeid masinaid millega saab väga
lihtsasti erineva suurusega ruumid mõõta. Teevad ka pindalate ja mahuarvutusi. C) olenevalt
mõõdetavast objektist, töö mahust võib kasutada ka tahhümeetrit, mille tulemused on väga
täpsed ja saab kohe luua ka 3D mudeli.
6. Nivelleerimise mõiste ja viisid.
Niveleerimine ehk kõrguslik mõõdistamine. Selline mõõtmine kus määratakse maapinna
punktide omavahelisi kõrguslike erinevusi ehk kõrguskasve. Punktide kõrgused määratakse
absoluutkõrgusarvudes, st nivoopinnast. Kui niveleerimistööde juures ei ole kõrgusmärke,
lepitakse kokku suhtelised kõrgused
Viisid:
1.Geomeetriline ehk horisontaalkiirega niveleerimine. Punktidevaheline kõrguskasv
määratakse nivelliiri horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil.
2. Geodeetiline ehk trigonomeetriline nivelleerimine . Punktidevahelise kõrguskasvu
määramiseks mõõdetakse nende vaheline kaugus horisontaaltasapinnal ja vertikaalnurk , ning
kasv määratakse trigonomeetrilisi funktsioone kasutades.
3.baromeetriline nivelleerimine. Erinevusi arvutatakse baromeetri näitude alusel, mis
mõõdab õhu rõhku neis punktides.
4.hüdrostaatiline nivelleerimine. Erinevus määratakse ühendatud anumates vedeliku
nivootasapinnast lähtudes.
5. mehaaniline nivelleerimine. Punktide kõrguste määramine toimub spetsiaalse seadme, mis
on paigaldatud mingile liiklusvahendile. Ja kui see läbib teatud vahemaad registreerib se selle
pikkust ja profiili.
6.stereofottogrameetriline nivelleerimine. Kõrgused määratakse objekti mudeli, mis
saadakse ühe ja sama objekti fotode stereopaari vaatlemisel, mõõtmise teel.
7.radiomeetriline nivelleerimine. Kõrgused määratakse lennuaparatideele paigaldatud
radiokõrgusmõõturite abil, mille töö põhineb maapinnale suunatud raadiolaine
peegeldusajast tulenevalt vahemaa määramisel.
8.sateliitnavigatsiooni (GPS) abil. Paari sentimeetri täpsusega. Sel juhul saadakse
geodeetiline kõrgus s.o kõrgus elipsoidi GRS-80 pinnast mööda normaali kuni mõõdetava
punktini.
Nivelleerimine on kas riiklik või insener-tehniline. Riikliku I, II, III klassi nivelleerimise
eesmärk on riigi ühtse kõrgusvõrgu loomine.
Insener-tehniline-tehakse projekteerimisele eelnevaid uurimistöid või tehakse kõrguslike
märkimistöid ehitusel.
7. Kõrgusmärgid .
Absoluutsed kõrgused määratakse nullnivoopinnast, mis on määratud paljude aastate
vaatluste põhjal veemõdulatti või mareograavi näitude alusel. Eestis absoluutse kõrgse
aluseks on Kroonlinna veemõõdulatti nulli läbiv nivoopind – 1977a Balti kõrguste süsteem.
Kõrgusmärgid – geomeetrilised märgid milledele on määratud kõrgused geomeetrilise
nivelleerimisega. Reeper , seinamärk . Kõrgusmärgid moodustavad riikliku kõrgustiku
põhivõrgu ja neid punkte kasutatakse lähtepunktidega muude kõrguste määramiseks.
Reepreid paigaldatakse ehitiste vundamenti, nn seinareeprid või pinnasesse (pinnasereeper,
fundamentaalreeper, põhjareeper)
Pinnasereeper (betoonalusega raudbetoonmonoliit)asub vähemalt 2 m sügavusel. Reepri
ülemine ots on ca 50 cm sügavusel.
Fundamentaalreeper sarnaneb ülemisega, R/B alus asetseb ca 2,5m sügavusel. Reepri
ülemine ots 1m sügavusel. Fund.reepritega kindlustatakse nivelleerimisvõrgu sõlmpunktid,
nende omavaheline kaugus on 50-60km.
Põhjareeper-metalltoru mis puuritakser maa sügavusse kuni 100m ülemine ots 1m pinna all.
Kasut I, II klassi nivelleerimisel. Need on kõrgusvõrgu lähtereeprid.
Maaalused reeprid tähistatakse ruudukujulise kupitsaga 2,5x2,5m, tunnuskraaviga 3x3m,
tunnispostiga, mis asub reeprist 1m kaugusel põhjas ja sildiga reepri poole ja tunnusplaadiga
–betoonist 40x40x10cm, kas reepri kohal või kupitsa peal.
Seinareeprid, sfäärilise kujuga pronksist , malmist või r/v terasest paigaldatakse vähemalt
nädal enne nivelleerimise alustamist.
Seinamärk on kiviehitisse paigaldatud metallplaat auguga nt.Jaani Kirikul.
8. Geomeetrilise nivelleerimise mõiste.
Geomeetr ehk lihtniveleerimine määratakse punktidevaheline kasv horisontaalse
viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. Nivelliir paigaldatakse keskele asukoht=jaam),
kaugus latist kuni 150m. Latidelt saadakse lugemid , vastavalt käigu suunal lahutatakse
lugemid ja saadakse kõrgusvahe. Kui on +kui käigusuunal maapind tõuseb ja –kui langeb.Kui
esimese punkti kõrgus on teada, ja arvutatud on kõrguse kasv, leiame järgmise punkti
kõrguse, liites eelmisel e punktile kõrguskasvu tulemus.
9. Keskelt nivelleerimine.
Keskelt nivel tähtsus on, et välistatakse viseerimiskiire mittehorisontaalsusest põhjustatud
viga latilugemis, kus viseerimiskiire absoluutset horisontaali ei nõutagi. Nivelliir peab olema
täpselt punktide keskel, siis vahemaad AN(niveliir)=BN st, et viseerimiskiired on ka
samamõõduga.
10. Otsast Nivelleerimine.
Jääb täpsuselt maha keskelt nivelleerimisele seega kasut aint nivelliiri peanõude
kontrollimisel. Leidmaks punktide Aja B kõrguskasvu asetatakse nivelliir punti A peale. Kõrgus
i on instrumendi kõrgus. Kõrguskasv hAB=i-lB(B latti lugem).
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
50 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anka000
Õppematerjali autor
Millised on nivelleerimise viisid? Nivelleerimiseks (kõrguslikuks mõõdistamiseks) nimetatakse selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Kõrguskasvude järgi arvutatakse samade punktide kõrgused. Mis on geomeetriline nivelleerimine? Geomeetrilisel nivelleerimisel määratakse punktidevaheline kõrguskasv horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. Horisontaalse viseerimiskiire tagab instrument, milleks on nivelliir. Mis on trigonomeetriline nivelleerimine? Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi, arvestades instrumendikõrgust ja viseerimiskõrgust. Mis on nivelliir? Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Millised on nivelliiride liigid; nende ehitu
ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1.Geodeesia harud- Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Ortogonaalpr. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Maapinna kujutamine Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Aerofoto Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne)rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring Topo-geodeetiline uuring on geodeetiliste tööde kogum, mille käigus selgitatakse välja, kirjeldatakse ja esitletakse olemasolevat olukorda planeeringuga seotud maa-alal või kavandatava või ehitatava ehitisega seotud maa-alal enne ehitusprojekti koostamist. 3. Iseloomusta geoidi, pöördelli
I osa 1. Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia- väiksemate maa-alade kohta koostatud suure mõõtkavaline kujutis; plaan on koostatud ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et ei ole arvestatud maapinna kumerusega (1:100; 1:500; 1:1000); plaani mõõtkava on igas tema punktis õige. Plaani peal on ainult kujutatud tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik. Topograafilisel plaanil antud maastiku joone A-B profiil on maapinna püstlõike vähendatud ja üldistatud kujutis selle joone ulatuses. Profiil jaguneb kaheks: rist- ja pikiprofiil. Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kartograafia harud: kaarditundmine, matemaatiline kartograafia, kaartide koostamine ja redigeerimine, kaartide vormistamine, kaartide trükkimine, kartomeetria, kvalimeetria. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhiv
Geodeesia eksamiteemad kevad 2013 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinnaosade mõõtkavalisest kujutamisest digiaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Samuti ka objektide koordineerimine ja nende omavaheliste seoste kujutamine, seda just topograafiliste kaartide abiga. Objektide asukohtade väljakandmine loodusesse. TEGEVUSVALDKONNAD: Kõrgem geodeesia Maa tervikuna, kuju ja suurus; insenerigeodeesia geodeetilised tööd rajatiste projekteerimiseks, alusplaanid, ka maa-alused kommunikatsioonid, kaevandused, erinevad trassid; topograafia
1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Kuna Maa suurem osa pindmikust on kaetud maailmamerega, siis kõige täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid. Geoid on kujutletav keha, mille pind on kõikjal rist
1. Maa kuju ja suurus. Maad loetakse üldiselt kerakujuliseks (R~640km, Re~6387,5km) Kõige täpsemini vastab maa tegelikule kujule geoid (kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga). Kuna geoidi kuju ei ole võimalik mat. valemitega kirjeldada, siis kasut. täpsete geodeetiliste arvutuste jaoks geoidi mat. mudelit pöördellipsoidi a=6378,137 km pikem pooltelg b=6356,7573141 km lühem pooltelg f=1/298,257222101 lapikus Kaasajal kasut. uurimistöödes GPS mõõtmisi (GPS mõõtmiste aluseks on geotsentrilised koordinaadid). 2. Geograafilised koordinaadid. Geograafilisteks koordinaatideks on geograafiline laius ja pikkus. Geograafilised koordinaadid määratakse kas astronoomiliste vaatlustega või arvutatakse ellipsoidi pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal määratakse GPS mõõt
1. Maa kuju ja suurus. Maad loetakse üldiselt kerakujuliseks (R~640km, Re~6387,5km) Kõige täpsemini vastab maa tegelikule kujule geoid (kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga). Kuna geoidi kuju ei ole võimalik mat. valemitega kirjeldada, siis kasut. täpsete geodeetiliste arvutuste jaoks geoidi mat. mudelit pöördellipsoidi · a=6378,137 km pikem pooltelg · b=6356,7573141 km lühem pooltelg · f=1/298,257222101 lapikus Kaasajal kasut. uurimistöödes GPS mõõtmisi (GPS mõõtmiste aluseks on geotsentrilised koordinaadid). 2. Geograafilised koordinaadid. Geograafilisteks koordinaatideks on geograafiline laius ja pikkus. Geograafilised koordinaadid määratakse kas astronoomiliste vaatlustega või arvutatakse ellipsoidi pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal määratakse GPS mõ
ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1. Geodeesia harud Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring Topo-geodeetilise uuringu eesmärgiks on saada vajalikke lähteandmeid maa-alade planeerimiseks või ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks. Topo-geodeetiliste välitööde tulemusena koostatakse aruanne mille koosseisu kuulub geodeetiline alusplaan ehk geoalus. 3. Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, ref
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid