Makroökonoomise teoria küsimused (konspekt) (0)

Sarnased õppematerjalid

51

docx

Makro testid

Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisemaitse) erainvesteeringute

Makroökonoomika

53

docx

Makro 2 KT- EKSAM

Teema 1 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 SKP deflaator = 5-2 5. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid, välja arvatud: ‘ korporatsioonide aktsiate os

Makroökonoomika

16

docx

Makroökonoomika valemid

1.Sissejuhatus majandusmajandusse ja makroökonoomikasse  Sissetulekute meetod SKP = W + rt + r + Π + D + Ti W- töötasu koos sots.maksuga (wages) Rt- on renditulud (rental income), r-on netointressitulud (net interest income), Π- on kasum (profit), D -on amortisatsioon (põhivara kulum, depreciation), Ti-on kaudsed netomaksud (indirect taxes).  Tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C + I + G + X – M C( consumption)-eratarbimiskulutused e majapidamiste kulutused I(investments)- eraettevõtete investeeringud (inv põhivarasse s.o. masinad,seadmed,ehitised ja kaubavarudesse) G(goverment expenditures)-avaliku sektori lõpptarbimiskulutused X-M (exports-imports)-netoeksport  SPP(sissemajanduse puhasprodukt)=SKP-D  RKP(rahvuslik koguprodukt)= SKP + Yf Yf – esmane netosissetulek välismaalt (net factor income from abroad) GNDI - kasutada olev kogurahvatulu (GNDI – gross national disposable income)  GNDI = RKP + TRf TRf – netoülekanded (siirdetul

Makroökonoomia

3

docx

Eksamivalemid

SKP = C + I + G + (X ­ M) = E W/P = reaalpalk (palk/ühikuhind) (tarbimismeetod e. Kulutuste meetod) MPK = F (K+1, L) ­ F(K, L) = R/P SKP ­ sisemajanduse koguprodukt MPK ­ kapitali piirprodukt C ­ tarbimiskulutused K ­ kapital I ­ investeeringud L ­ tööjõud G ­ avaliku sektori kulutused R/P ­ reaalne rent (rent/ühikuhind) (X ­ M) ­ netoeksport NX C= C0 + c (Y ­ T) = C(Y ­ T) E ­ kogukulutused X ­ eksport C ­ tarbimine M ­ import C0 ­ sõltumatu tarbimine c ­ tarbimise piirkalduvus MPC Yd = C + S = Y ­ (TX ­TR) (Y ­ T) ­ kogutulu miinus netomaksud

Majandus

56

docx

Makroökonoomika konspekt konvergentsist, IS-LM mudelist ning DAD-DAS mudelist

I loeng Tulukonvergents Majanduskasv Solow mudelis Riigi elatustase (SKP per capita) pikal perioodil sõltub: ● säästmismäärast ● rahvastiku kasvutempost ● tehnoloogilise progressi kiirusest Empiirilised uuringud näitavad et: ● Solow mudel selgitab tasakaalustatud kasvu ja tingimusliku konvergentsi toimimist ● Riikidevahelised elustandardi erinevused tulenevad erinevustest kapitali akumulatsioonis ja tootlikkuses Kasvu teooria ja kasvu empiirika ● Tasakaalustatud kasv ● Konvergents ● Tootmistegurite akumulatsioon (ekstensiivne kasv) vrs tootmise efektiivsus Kasvu empiirika: tasakaalustatu kasv ● Solow mudeli steady-state väljendab tasakaalustatud kasvu ideed-paljud näitajad kasvavad sama määraga ● Mudeli kohaselt kasvavad Y/L ja K/L sama määraga (g), seega K/Y on konstantne ● Solow mudelis kasvab reaalpalk sama määraga kui Y/L, samal ajal intressimäär on konstantne Kasvu empiirika: konverge

Makroökonoomika

15

docx

MAJANDUSE ÜLIKOOLI KONSPEKT

MAJANDUS Kordamisküsimused 1. Mis on majandusteadus? ● Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib, kuidas piiramatuid vajadusi rahuldatakse piiratud ressurssidega. 2. Nimeta majandusteaduse eeldused. ● Ratsionaalne valik, eelistused on püsivad, ceteris baribus-kõik muud faktorid jäävad samaks 3. Mida tähendab alternatiivkulu? ● Loobumiskulu ehk parimast alternatiivist loobumise hind valikut tehes. saamata jäänud kasu kui ressursse oleks kasutatud muul parimal viisil. (valimata valiku hind-valitud valiku hind) 4. Mis on nõudluse seadus? Kujuta joonisega. ● Mida väiksemad on hinnad, seda suurem on nõudlus ja vastupidi. a 5. Mis on pakkumise seadus? Kujuta joonisega. ● Tingimustes samaks jäädes, pakkumine kasvab, kui hind kasvab ja vastupidi. 6. Milline seadus räägib toote hinna ja nõutava koguse seosest? ● Nõudluse seadus 7.

Majandusteaduse alused

60

pdf

Makroökonoomika Enesetestid Vastustega

Makroökonoomika sissejuhatus Äritsüklid: a. on põhjustatud intressimäärade tõusust b. on põhjustatud negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel c. avalduvad majanduses vahelduvate langus ja tõusuperioodidena d. on põhjustatud tehnoloogia arengust Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: a. majanduse kaitsepühak on Bonefacius b. nii monetaar- kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks c. majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted J. M. Keynesi teooria arenes otsese vastureaktsioonina: a. 1970 – ndate aastate stagflatsioonile b. välisteguritest tingitud äritsüklite teooriale c. kommunistliku ideoloogia tungimisele majandusteadusse d. 1930-ndate aastate kõikehõlmavale majanduskriisile Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate näitajate, välja arvatud ühe,

Makroökonoomika

20

pdf

Seminar 4 - ISLM mudel

Seminar 4 ISLM mudel 1. Joonisel on toodud raha pakkumise graafik. Kuhu poole nihkub joon rahapakkumise suurenemisel? a) vasakule; r a b c b) paremale; c) kaldub 450. M1/P M/P 2 2. Mis on eksogeene Mi k rahapakkumine? h kk i ? Eksogeene rahapakkumine tähendab seda, et rahapakkumisel on otsene mõju j majanduse j arengule, g rahapakkumise p kasvu otsene tulemus on majanduse kiirem areng. 3. Kas 2% inflatsiooni korral on reaalne intress suurem kui nominaalne intress? a. Jah; b. Ei; nominaalne intress i = r + I, kus r - reaalne intress ja I - inflatsioon c. Kuna 2% pole mingi näitaja, siis on mõlemad võrdsed. 2

Majandus

Kommentaarid (0)