Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
44 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
merit maasikas
Õppematerjali autor
I rida 172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. 1.Ettevalmistustööde masinad2.Kaevamis- transportimismasinad3.Kaevamismasinad e ekskavaatorid4.Tihendusmasinad5.Hüdromehhaniseerimisvahendid 6.Transeedeta läbindusmasinad7.Puurtöö masinad8.Masinad külmunud pinnaste töötlemiseks9.Vaiatööde masinad ja seadmed 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1.Kergelt kaevandatavad- kobedad mullad, liivad, peened kruusad2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega5
4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? Caterpillar, mille asutajateks olid Holt ja Best. Nad olid esimesed, kes varustasid oma aurutraktorid roomikkäiguosaga ning panid aluse ühele suurimale metsa- ja mullatööde firmale. 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu II etapi? Sisepõlemismootori leiutamine. See tõrjus aurujõul töötavad masinad tööturult välja tänu kiirele käivitamisele ning töövalmidusele 6-Nimetage EM ajaloolise arengu III etapi põhilised iseloomulikud saavutused. Aurumasin asendub sisepõlemismootoriga. Täiustatakse masina käiguosa, transmissioone, juhtimissüsteeme, tööorganeid, luuakse abiseadmestik. 7-Nimetage EM peamised arengu tendentsid kaasajal. Universaalsete masinate tootmise laiendamine; masinate
172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. a) ettevalmistustööde masinad; b) kaevamis-transportimismasinad; c) kaevamismasinad e ekskavaatorid; d) tihendusmasinad; e) hüdromehhaniseerimis- vahendid; f) transeedeta läbindusmasinad; g) puurtööde masinad ; h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks; i) vaiatööde masinad ja seadmed 173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod. a) mehhaaniline meetod e lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine, d) kombineeritud meetodid . 175,176,177 a) tahke faas , mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti; b) vedel faas, mille moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus; c) gaasiline faas, mille moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk
Näiteks lintkonveieri töötamine: 1. operatsioon laadimine, 2. operatsioon lasti liikumine koos konveieri lindiga,3. operatsioon konveieri lossimine lossimisseadmetega , 4. operatsioon konveierilindi tühjalt tagasijooks. Kui konveier töötab, toimuvad nimetatud operatsioonid kõik ühel ja samal ajahetkel, kuid erinevates ruumi punktides. 50-Esitage ehitusmasinate liigitus liikuvuse ja liikumisviisi järgi. Liikuvus ja liikumise viis:Liikuvuse alusel jaotatakse masinad kolme alaliiki:a) statsionaarsed,b) teisaldatavad, c) liikuvad. Statsionaarsed masinad on need, mis paigaldatakse kohtkindlalt vundamentidele ja jäävad sinna kogu oma teenistusaja lõpuni. Teisaldatavad masinad kas ei oma üldse mingisugust käiguosa või omavad väga algelise käiguosa, näit jalased, ning mida on kerge ühest kohast teise ümber paigutada kas inimjõul või teiste liikuvate masinate abil
Tõstemasinad. Kordamisküsimused. 1. Tungraua kasutusala ja liigitus ning käepidemele rakendatava jõu ja lasti tõstmise vaheline seos. Tungraud võimaldab lasti ümber paigutada horisontaal-, kald- või vertikaalsuunas mööda sirgjoonelist trajektoori. Lastide ruumiline ümberpaigutamine on sellele kättesaamatu. Liigitatakse tööpõhimõtte järgi: 1. Mehhaanilised, tõstemehhanismi alusel a) kruvitungrauad b) hammaslatt tungraud 2. Hüdraulilised, toiteallika järgi a) käsipumbaga b) elektriajamiga pumbajaamaga c) sisepõlemismootoriga pumbajaamaga ja kontr. lahenduse järgi a) ühesilindrilised b) teleskoopilised c) membraan-tüüpi d) hüdromehhaanilised 3. Pneumaatilised 4. Käsiajamiga 5. Mehhaanilise jõuallikaga. Kruvitungraual lähtudes eeldusest, et käepidemele rakendatud jõu P poolt sooritatud jõud peab olema võrdne jõukruvi poolt lasti Q tõstmisel sooritatud tööga, väljendub nende vaheline seos P2pR=Qs1/h milles: P-käepidemele rakendatav jõud R-käepideme
elektrikaablite paigaldamisel. Masinatel on pideva toimega mitmekopaline või kraapkett- tööseade, mis ühe töökäiguga kaevavad vajaliku sügavuse ning ristlõike kujuga kaeviku ning teisaldavad väljakaevatud pinnase kõrvale. Masin koosneb baasmasinast, tööseadmest ning põikteisaldamiseks, buldooser pinnase teisaldamiseks, abiseadmetest tööorgani tõstmiseks langetamiseks. Suurtel ekskavaatoritel kasutatakse mitmemootorilist elektriajamit, väikesed masinad töötavad diiselmootoriga või kombineeritud ajamiga. Kettekskavaator: kitsama kaeviku korral freesnurkadega, laiema korral kettkopaline tööseade. Pinnas eemaldatakse lint- või tigutransportööriga. Osadel mudelitel ka hõlmaga. Töökiirus on 200...300 kuni 1000 m/h. Sobivad keti elastsuse tõttu kive sisaldavates pinnastes. Masinatel väike metallimahukus, kuid madal kasutegur. Drenaazi rajamismasinad: muttadrad ja drenaaziadrad. Drenaaziadrad jagunevad tööorgani
Tööoperatsioonid tulevad jagada nii, et nad võtaks ühepalju aega. Samal konveieril läbib toode ka aurutustunneli. Konveier on seadistatud ühe kindla toote valmistamiseks ja mõne teise toote jaoks ta alati ei sobi. Eestis see meetod kuigi levinud ei ole. Stendimeetod leiab kasutamist väga suurte ja raskete toodete valmistamisel (sageli lahtistel platsidel). Vorm (matriits) asub alaliselt ühel kohal. Vajalikud seadmed liiguvad vormi kohal. Ka toote kivistamine toimub samas. Selleks asetatakse tootele peale aurutuskate, mille alla juhitakse aur. Pärast kivistumist tõstetakse toode vormist välja. Nii on vaja toodet tõsta ainult üks kord. Kassettmeetod leiab kasutamist peamiselt plaadikujuliste õõnteta detailide valmistamisel. Tooted valatakse serviti asendis, mitu tükki kõrvuti. Kassettvormi külge on monteeritud vibraatorid, millede töötamisel betoon tiheneb
minutis) selline nuivibraator on inimsõbralik, korraga on võimalik töötada mitme nuiaga ning raske võlli vedamine jääb ära Mehaanilised AT/AH-tüüpi vibronuiad Kerge ja portatiivne vibronuiakomplekt välksemahulisteks betoonitöödeks. Komplekti kuuluvad: * 220 V -1- 50 Hz elektrimootor * painduvad kõrid pikkusega 2, 3 või 4 m * vibronuiad läbimõõduga 29, 39, 49 või 59 mm Elektritised AQ/UF-tüüpi vibronuiad Suuremahuliste betoonitööde teostamiseks betoonitehastes ja monoliitbetoonikonstruktsioonide valmistamisel. 42 V -3- 200 Hz elektrimootor paikneb koos ekstsentrikelemendiga vibronuia sees. AQ-tiiilpi vibronuiasid valmistatakse nelja läbimõõduga: 40, 47, 55 ja 65 mm. Iga vibronui on varustatud 5 m pikkuse lõdvikuga, niiskuskindla lüliti ja 10 m pikendusjuhtmega. AQ vibronuiadega töötamiseks on vaja UF kõrgsagedusmuundurit, mis muudab tüüpilise 220 V 50 Hz võrguvoolu AQ vibronuiadele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid