Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajaloo 8 klassi KT (2)

2 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised olid Prantsusmaa-Saksa sõja põhjused ja tulemused?
  • Mis iseloomustasid Inglismaa ja Prantsusmaa majandust?
  • Millised olid rahvusliku liikumise eeldused Eestis?
  • Milline oli Inglismaa partei poliitiline süsteem?
  • Milline muutus toimus selles 19 saj lõpul?
  • Millised 2 eesmärki olid Stolõpini reformidel?
  • Milles väljendus venestamispoliitika Eestis?
  • Milles seisnes raudteede rajamise tähtsus Eesti?

Lõik failist

  • Millised olid Prantsusmaa-Saksa sõja põhjused ja tulemused?
    Põhjused:
    1.Prantsusmaa tahtis takistada Saksamaa loomist.
    Tulemused:
    1.Prantsusmaa sai lüüa, kuna Prantsuse armee oli halvesti valmistunud.
  • Mis iseloomustasid Inglismaa ja Prantsusmaa majandust?
    Prantsusmaa majanduse põhisuund oli põllumajandus. Kuid maailmaturu ja tarbimistavade muutused tõid kaasa põllumajanduseharude kiratsemise. Ei vajatud enam Prantsusmaa häid veine . Pr. Tööstus ei suutnud enam sammu pidada teiste Euroopade riikidega ja USAga . 20 sajandi alguseks oli Pr langenud neljandaks tööstusmaaks maailmas.
    Inglismaa oli 19.saj juhtiv tööstus-, rahandus -, ja kaubanduskeskus maalmas. 19 sajandil lõpuaastatel Inglismaa juhtpositsioon maailmas muutus, kuna USA ja Saksamaa arengutemp oli kiirem. 20 sajandi alguseks oli Inglismaa langenud tähtsuselt kolmanaks tööstusmaaks.
  • Millised olid USA kiire majanduslike arengu põhjused 19. Sajandi lõpul ja 20 saj algul?
    19. sajandi lõpul oli majanduse kiire arengu põhjuseks maavarad ja arvukad sisserännanud tööjõud, lai siseturg ja ei olnud suuri sõjalisi kulutusi. Lisaks soodustas tööstuse arengut veel raudteede ehitamine, mis sidus riigi erinevaid osi.
    4. Millised olid rahvusliku liikumise eeldused Eestis?
    Uus põlvkond, kes oli sündinud vabana.
    Talude päriseks ostmine ,mis tekitas talupoegadel peremehe tunde.
    Tekkis haritlaskond
    üldine poliitika olustik
    hõõrumised Vene keisrivõimu ja baltisaksade vahel
    rahvahariduse kasv
    Troonile tõusnud Aleksander II, kes
  • Ajaloo 8 klassi KT #1 Ajaloo 8 klassi KT #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-04-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 130 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Taavi1994 Õppematerjali autor
    Vastused peaksid olema enam-vähem, rahuldavad.

    Kaheksanda(8) klassi teine õpik.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    2
    docx

    Ajalugu KT 1

    loomiseks # Maal hoogustus ühistegevuslik liikumine. Masina- ja tarvitajateühistud, piimaühistud, maaparandusühistud. # 1902 aasta asutati Tartus Jaan Tõnissoni algatusel Eesti Laenu- ja Hoiuühisus, see on esimene Eesti rahvuslik pank. #1905 aasta kirjanduslik rühm Noor Eesti: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Juhan Aavik. Lipukiri ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." # 1907 ­ Eesti Kirjanduse Selts ­ eesti keele, kirjanduse, ajaloo uurimine. # 1909 loodi Jakob Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum. # Avati uus Vanemuise maja ja 1913 uus Estonia teatri hoone. Antisemitism juudivaen, eriti Viinis, Pariisis, Peterburis jm. Sionistlik liikumine Theodor Herzi juhtimisel. Koondas juute ja taaselustas heebrea keelt. Juugendlikud teosed ­ lüüriline kujundikeel. Nt. Kiplingi lühijutud, M. Gorki loomingu tekstid. Ekspressionism närviline, subjektiivne, dramaatiline. Nt. Edvard Munch ­ norrakas

    Ajalugu
    thumbnail
    8
    docx

    8. klassi ajaloo eksam

    8. KLASSI AJALOOEKSAMI PROGRAMM 1. ABSOLUTISM EUROOPAS (õpiku I osast lk 10-13) Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism oli 17. ja 18. sajandil. Näiteks Prantsusmaa, Venemaa ja Rootsi. Absolutistlikke riike valitseti ainuisikuliselt. Valitsejale võis kuulata nõuandeid, kui keegi ei tohtinud talle oma tahet peale suruda. Absolutismiajal oli 3 seisust: I seisus vaimulikud, II seisus aadlikud ning III seisus talupojad ja linlased. III seisus pidi koguaeg maksma makse. Louis XIV ajal jälgis arvukas rahvapolitsei rahva meeleolu ning karistas kuninga tahte vastu väljaastunuid. Õukonda kogunes aadlikke kogu Prantsusmaalt, kus neile anti kõrget tasu tühise töö eest. Vers

    Ajalugu
    thumbnail
    8
    docx

    Tööstuslik pööre Euroopas

    26. Tööstuslik pööre Euroopas. Tööstuslik pööre ­ manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Universaalne aurumasin ­ James Watt, 1765.aasta. Esimene aurik ­ Robert Fulton, 1807.aasta. Vedur ­ George Stephenson, 1814.aasta. Raudader ­ 19.sajand Saksa Tolliliit ­ 1834.aasta 1) Millised olid tööstusliku pöörde eeldused? Uute masinate leiutamine, nende kasutuselevõtmine. Rahva nõudmine rohkema kauba järgi, mida inimesed ise oma kätega teha ei jõudnud. 2) Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaal? Sest peale Inglise revolutsiooni kadusid feodaalsed takistused ja majandus hakkas arenema. 3) Too näiteid, kuidas aitasid tehnilised leiutised kaasa tööstuse arengule? Aurumasina leiutamine hakkas vabrikute tööd kergemaks muutma. Auriku ning rongi leiutamine võimaldas rahval kiiremini liikuda ja materjale transportida. Põllumajandust arendasid nt edusammud metallitöötlemises, raudadra ja

    Ajalugu
    thumbnail
    28
    doc

    Ajaloo üleminekueksam 8.klass

    piiril kinni ja pandi vangi. 22.sept. 1792 saab Prantsusmaast vabariik ja kuningas hukatim1793.aasta talvel. Pilet nr. 5 ; (2) Calr Robert Jacobson elas 1841-1882 . Ta oli Peterburgis koduõpetaja, kuid pöördus Eestisse tagsi ning ostis Vändra lähedale Kurgja talu. 1878.a. hakkas ta Viljandis välja andma ajalehte Sakala,mis tõusis loetavamaks eesti leheks. Eestis sai C.R.Jacobson tuntuks 1868.a. kolmeisamaalsie kõnega valguse, pimeduse ja koidua ajast, kus ta jagas eesti rahva ajaloo kolme suurde ajajärku: kuldne muistne iseseisvuse aeg, mitmesaja-aastane orjapõlv ning koiduaeg. Jacobson on küsinud: ,,Miks meil, eestlastel, kes me omaenese maal elame, ei ole samasugusi poliitilisi õigusi kui sakslastel, kes meie sekka hiljem on asunud?" Jacobson seadis esiplaanile majanduslike olude paranemise nõude. Jacobsoni liigne esiletükkivus ja enesekindlus viisid ta vastuollu oma mõttekaaslastega. Seni rahvusliku liikumise eesotsas olnud Hurt läks Peterburgi

    Ajalugu
    thumbnail
    9
    rtf

    Ajaloo ülemineku eksami piletite vastused

    TEEMA NR. 1 -- Absolutism tähendas seda et riiki valitses kuningas, tsaar või sultan ja tal oli piiramatu võim. Enne 17. saj. oli kuningal abiks riigi valitsemiseks seisuste esinduskogud mida praegu nim. parteideks. Kuid 17. ja 18. saj loobusid valitsejad seisuste esinduskogust. Nüüd andis kuningas ise seadusi välja. Absolutismi riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. -- Kuningas ei usaldanud enam suurfeodaale. Ta kutsus oma kuninga kotta hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast. Kuningavõim eelistas pigem võtta teenistusse madalama päriltoluga inimesi, sest nende truudusele võis kindel olla. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja kas oma nooruse või siis huvipuuduse tõttu tegelikus valitsemisest kõrvale jäi. -- 17 saj. loodi alalised sõjaväed. See nõudis ka senisest suuremaid kulutusi, riik pidi varustama sõjaväge varustustega ning riietas üesugustesse riietustesse. Alaline sõjav

    Ajalugu
    thumbnail
    14
    doc

    Maailm 20.sajandi algul

    KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm 20. sajandi algul 1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu? (Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism ­ marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine. *Imperialism ­ suurriikide püüa saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. *Euroopa tsivilisatsioon ­ rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.) *Koloniaalimpeerium ­ emamaa ja tema kolooniad kokku. *Koloonia ­ poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud. *Dominioon ­ pooliseseisev piirko

    Ajalugu
    thumbnail
    12
    odt

    Ajalooline kvintessents uusajast

    Ajalooline kvintessents uusajast 1. Absolutism Euroopas Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule , keda Euroopas nimetati enamasti kuningaks ja tema sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik tema alamad seisusest või ametikohast sõltumata . Absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast , sest kuningavõim eelistas teenistusse võtta madalama päritoluga inimesi , kelle truuduses võis kindel olla . 17 . sajandil loodi alalised sõjaväed mis koosnesid esialgu palgasõduritest kuid hiljem hakati järk-järgult üle minema sõjaväekohustustele ning kehtestati kindel kord, mille alusel kohustati maksualust elanikkonda (eelkõige talupoegi) saatma sõjaväkke igal aastal kindel arv mehi. Absolutismiajastul oli kolm seisust : vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus ( sinna kuulusid talupojad ja linlased). Absolutismiajastul tegeleti merkantilismiga ehk valitsus püüdis selle poole , et ri

    Ajalugu
    thumbnail
    7
    doc

    Maailm enne esimest maailmasõda

    See omakorda andis tõuke Saksa kaubalaevastiku arengule. Peagi oli see suuruselt teisel kohal maailmas. Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni. Ühiskondlikud liikumised 20. sajandi algul Tundus, et 20.sajandi alguses liiguvad kõik riigid demokraatia poole ja liberaalse maailmakorrani, kuid siiski olid ka tolleaegsed kõige demokraatlikumad riigid vaevatud sisemistest pingetest. Tööstuslik pööre oli sünnitanud uue klassi ­ proletariaadi ehk palgatööliskonna, mis hakkas järjest energilisemalt oma õigusi suurendama. Kogu 19.saj 2 käisid võitlused tööliste ja tööandjate vahel, mis vahel kasvasid üle kodusõjaks. 20.saj alguseks olid töölisliikumisel juba selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud enam võimalik seda ignoreerida. Samuti oli muutunud ka töölisklass ise

    Ajalugu




    Kommentaarid (2)

    vingerplix profiilipilt
    vingerplix: Väga hea
    13:38 04-03-2014
    Kiara profiilipilt
    Tips ...: ei avane
    23:30 03-10-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun