NOTARI TEGEVUS PÄRIMISMENETLUSES (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

20

docx

Pärimisõigus

saada. Enamasti vaidlustatakse kohtutes testament, kas otsusevõimetuse või mittepiisava teovõime tõttu siis, kui testamendi on teinud näiteks vanad inimesed, kes on raskelt haiged või isikud, kes on olnud ravil psühhoneuroloogiahaiglas ja tugevate ravimite mõju all. Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (edaspidi testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi liigid: 1. notariaalne testament (notariaalselt tõestatud testament, notari hoiule võetud testament); 2. kodune testament (tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament, omakäeliselt kirjutatud testament). Notariaalselt tõestatud testament-notar tõestab testamendi, mille ta on koostanud testaatori tahteavalduse kohaselt või mille on talle tõestamiseks esitanud testaator, testamendile kirjutab testaator alla notari juuresolekul. Notari hoiule antud testament-testaator annab isiklikult oma viimse tahte avalduse kinnises ümbrikus notari

Õigus

52

doc

PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS.

Surma puhuks tehtavad tehingud erinevad inter vivos tehingutest, s.t. elavate vahelistest tehingutest Kuna pärimisleping jõustub selle sõlmimise momendist, seega juba pärandaja elu ajal, siis on oluliselt oma mõjult tehingu tegija enda varalisele sfäärile. Erinevalt kinkelepingust, jääb nii notari seadusandja pidanud vajalikuks rõhutada, et pärimislepinguga ei või kitsendada pärandaja õigust juures kui ka kodus testamendi teinud isik või ka pärimislepingu sõlminud isik endiselt oma vara vallata, kasutada ja käsutada oma vara (PärS § 96 lg 1). omanikuks ja seda ka sel juhul, kui ta loetleb testamendis või pärimislepingus üles isegi oma konkreetsed esemed ja õigused

P?rimis?igus

3

doc

Pärimisseadus

Pärandaja kohustused neile üle ei lähe, kui need ei ole ülemineva asjaga vahetult seotud. Osaõigusjärglus tekib testamendi või pärimislepingu alusel. Pärandaja - on isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb. Pärandajaks saab olla ainult inimene ehk füüsiline isik. Juriidiline isik (firma, asutus, ühing jne) pärandajaks olla ei saa, sest tema ei sure, vaid likvideeritakse või ta lõpetab tegevuse. Pärandi avanemine - alates pärandi avanemisest algab pärimismenetlus ja pärijal tekib õigus pärida. Pärand avaneb pärandaja surma või surnuks tunnistamise korral. Pärandi avanemise ajaks loetakse pärandaja surmapäeva. Pärandi avanemise kohaks on pärandaja viimane elukoht. Pärand - on pärijale kuulunud varalised õigused ja kohustused, mis lähevad pärimise teel pärijatele üle. Pärandvara hulka kuuluvad pärandaja omandiks olnud asjad ning nendega seotud õigused ja kohustused, nagu

Õigusteadus

8

doc

Tsiviili vastused

kogu pärandi. Kohaliku omavalitsusüksuse ja riigi seadusjärgne pärimisõigus. Kui ei ole teisi pärijaid, on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Kui pärand on avanenud välismaal, on seadusjärgne pärija riik. 17.Testament ja selle liigid, nende sisu ja erisused: Testamendi mõiste(1) Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Liigid : Notariaalselt tõestatud testament: (1) Notar tõestab testamendi, mille ta on koostanud testaatori tahteavalduse kohaselt või mille on talle tõestamiseks esitanud testaator. (2) Testamendile kirjutab testaator alla notari juuresolekul. Notari hoiule antud testament (1) Testaator võib teha notariaalse testamendi sel teel, et annab isiklikult oma viimse tahte avalduse kinnises ümbrikus notari hoiule ning kinnitab notarile, et see on tema testament. Notar

Tsiviilõigus

3

doc

Pärimisõigus

Kodune testament- tunnistajate juuresolekul ja/või omakäeline testament. 5. Kodune testament aegub kuue kuu järel. Samuti peab ta olema väga täpselt vormistatud. 6. Notariaalset testamenti saab ka tühistada koduse testamendiga. Kehtib kõige viimasena tehtud testament. 7. Testamenti saab vaidlustada vaid siis, kui isik on surnud. Vaid see isik saab vaidlustada, kes on sellega seotud ja ainult kohtule haigi esitamise kaudu. 8. Pärimist viivad läbi a) notar: korraldab inventuuri, kohtule hoiumeetmete rakendamise vajadusest teatamine; b) kohus ­ hoiumeetmete rakendamine sh inventuuri korraldamine, vaidluste lahendamine; c) kohtutäitur ­ inventuuri läbi viimine, kohtule hoiumeetmete rakendamise vajadusest teatamine: d) riik ja KOV ­ algatavad pärimismenetlust, kohtule hoiumeetmete rakendamise vajadusest teatamine.

Õigus

4

doc

Testament ja selle liigid

pärimislepinguga. Kuni pärandaja on elus, ei anna testament pärandvara osas pärijale õigusi ega too pärandajale kaasa kohustusi. Asjakohast teavet surma puhuks tehtavate korralduste tegemisest testamendi või pärimislepinguga ning nende korralduste tühistamisest saab igast notaribüroost. Testamentide liigid Pärimisseaduse kohaselt võib testament olla vormistatud kas notariaalse või koduse testamendina. Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament. Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. Notariaalselt tõestatud testament Notar tõestab testamendi, mille ta on koostanud testaatori tahteavalduse kohaselt või mille on talle tõestamiseks esitanud testaator. Testamendile kirjutab testaator alla notari juuresolekul. Notari hoiule antud testament Testaator võib teha notariaalse testamendi sel teel, et annab isiklikult oma

Õigusõpetus

2

rtf

Õiguse spikker 2

Vanemate ja laste ülalpidamiskohustused: oma alaealise/täisealise lapse ülalpidamine, kuni laps õpib põhi-, kesk-, kutsehariduskoolis, kui vabatahtlikult seda ei tehta, määrab kohus elatisraha 1.le lapsele ½ min. palgast(mitte vähem), kohus võib määrata väiksema summa juhul, kui peres on veel lapsi(keegi ei tohi kannatada), elatisraha nõudmine ei sõltu kooselust, abielust, isik peab esitama min. palga tõendi(tegelik elustandart parem). Vanemate ülalpidamine(täisealiste laste korral):kohus arvestab kõigi laste olemasolu, raha nõudmisel arvestatakse mõlemat poolt, ehk laps vs. Vanem, raha ei saa nõuda kui vanemlikud õigused on ära võetud. Teiste perekonnaliikmete ülalpidamine: vanavanemad on kohustatud ülal pidama lapselapsi(kui vanemaid ple), täisealiseks saanud lapselapsed peavad ülal pidama vanavanemaid, täiealised õed-vennad peavad üleval pidama nooremaid õdesi-vendi. Võõrasvanem ­ lapsevanemaga abielus olev isik, kes ple selle lapse vanem Kasuvane

Kategoriseerimata

16

docx

PÄRIMISÕIGUS

Preetor tegii muudatuse:Su heredes-pärandaja perekondliku võimu alla kuulujad võisid pärandi vastuvõtmisest loobuda, nei oli pärandist loobumise soodustus. II-Pärija võis lasta enda endise varanduse ja pärandivara lahus hoida.See on eraldamise soodustus. III-Intervari soodustus-pärija vabaneb pärandi aktivast ületavas osas võlgade eest vastutusest , kui ta 30 päeva jooksul alates pärandaja surma hetkest asub pärandivara nimestiku koostamisele ja tunnistajate ja notari abil lõpetab selle 60 päeva jooksul . Vastutab vaid nimestikku võetud pärandi ulatuses. RASKUSED: 1. Mitu pärijat ja üks või mõned ei võta pärandit vastu. Vabaksjäänud osa jaotatakse kaaspärijate vahel proportsionaalselt. JUURDEKASVUÕIGUS-tegu on osade juurdekasvuga-ius accrescendi-  2. Pärandist saavad võrdse osa ka need pärijad, kes on pärandaja eluajal saanud poole osast juba kätte

Õigus

Kommentaarid (0)