5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-03-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
64 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
DJuuno
Õppematerjali autor
Seal hakati rakendama venestamispoliitikat, eesmärgiga muuta need piirkonnad Venemaa sisekubermangude sarnaseks. Püüti saada vene keelt asjaajamiskeeleks, levitada vene õigeuski ja venekeelset kooliharidust. Lääne kubermangudes tugevnes surve Balti erikorrale. 3. USA territooriumi laienemine. USA põhja- ja lõunaosariikide erinevused. Missouri kompromiss. Abolotsionism Monroe doktriin. nn maa-alune raudtee. Inglismaa parlamendireform, nn pehkinud kohakesed. Iirimaa küsimus, Iirimaa probleemid. Tsartistid ja nende nõudmised. Usa territooriumi laienemine : 1803 ostis USA prantsusmaalt 15 milj dollari eest Louisiana maavalduse. Aja jooksul sai sellest riigi südamik ja üks viljarikkamaid piirkondi. Hiljem osteti juurde Florida, Texas ning sõjaga saadi ka California. USAlaienes ligi 3 korda ning juurde loodi 23 uut osariiki. Uus keskus - New York.
· Laevaomanikud · Suurkaupmehed · Juristid · Plantaatorid e. Istanduseomanikud Kolonistide keskkihi moodustasid: · Farmerid · Poodnikud · Käsitöölised · Arstid · Pastorid · Õpetajad Kolonistide alamkihi moodustasid: · Lihttöölised · Meremehed Valitsus ei sekkunud kolooniate siseasjadesse, kuningavõimu esindas kuberner, kel oli vetoõigus. Igal kogul oli seadudandlik seaduskogu ja omavalitsus. Kolonistide kasvav jõukus tekitas Inglismaa valitsuses soovi nende maksukoormust tõsta. Inglismaa tollipoliitika takistas h majanduslikku edenemist. See viis vaenusuhteni. Iseseisvusdeklaratsioon-4.juunil 1776 Philadelphias võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon. Kuulutati välja 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. Iseseisvussõda: · Kelle vahel: Inglismaa ja Ameerika vahel · Inglaste plussid: Inglismaa oli suurem, paremini relvastatud ja parema väljaõppega.
· Lähedaste preeriaalade (heinamaade) ökoloogiliselt oskuslik ekspluateerimine: regulaarne kulupõletamine, mis väetast pinnast, takistas maastikupõlenguid, pidurdas kahjurite levikut, garanteeris head jahipidamisvõimalused · Ulukite (piisonite) küttimine 5. Subarktilised indiaanid Kanada metsades · Mh. põtrade küttimine, kalastus (rändav eluviis) 6. Idapoolne metsavöönd kirdes: · Suure järvistu piirkond ja hilisem Uus Inglismaa, Kesk-Lääs, Lääne-Virginia · Rikkalik toiduvaru: ulukid, kalad, mais, kõrvits, oad, (tseremoniaalne) tubakas · 12.- 13 saj. kõrgeltarenenud, õitsevad ühiskonnad: kindlustatud linnad koos templitega · Puidust pikkmajad, hauapanustega kalmed · Maundid = keskaegsed muldrajatised, ing. mound Kesk-Ameerika tempelpüramiidide tagasihoidlik variant (ehitati kuni eurooplaste tulekuni) Indiaanikultuuri piirkonnad · nt
3. Kodusõda Inglismaal 1625. aastal võimule tulnud Charles I üritas valitseda Inglismaad absolutistlikult, kuid rahvale see ei meeldinud ning tekkisid vastuolud kuninga ja puritaanide vahel. 1642. aastal puhkes Inglismaal kodusõda kuninga ja parlamendi vahel, mis lõppes sellega, et kuninga väed kaotasid ning Charles I hukati. Järgmiseks tuli Inglismaad valitsema lordprotektor Oliver Cormwell, kes kuulutas Inglismaa vabariigiks, kuigi rahva seas ei olnud tema pooldajaid, sest ta kehtestas karmid seadused ning rahvas kartis teda. Peale Cromwelli ootamatut surma taastati Inglismaal mõne aasta jooksul kuningriik ja riiki asus juhtima Oranje Willem, kes kirjutas alla ka ''Õiguste deklaratsioonile''. ''Õiguste deklaratsioonis'' määrati kindlaks kuninga ja parlamendi võimupiirid ning Inglismaast sai parlamentaalne monarhia, mis on seal püsinud tänapäevani. 4. Eesti 17. sajandil
) 23.aug 1775 kuulutas Inglise kun.George III Ameerika kolooniad mässulisteks ja algas iseseisvussõda. USA Iseseisvusdeklaratsioon (Benjamin Franklin, Thomas Jefferson ja Viie Komitee), USA lipp. Ameerika iseseisvus tugines 3 dokumendil, Ameerika iseseisvusdek 4.juuli 1776- koostas Viie Komitee- 13 briti kolooniat, mis moodustasid lipule triibud. Ameerika Iseseisvussõda 1775-1783 (1777. a murrang Saratoga lahinguga, USA liit Prantsusmaaga, Hispaania ja Hollandi sõtta tulek, Inglismaa lüüasaamine, Yorktowne’i lahing ja Pariisi rahuleping).1776 kandis Ameerika ränki sõjalisi kaotusi. Iseseisvus sõda kestis 8 aastat ja Ameerika poolel sai surma 5-10tuhat meest. Saratago lahingus saavutati esimene oluline võit briti vägede üle. 1777 otsustav murrang- abi tuli Pr.maalt(Louis XVI)- kättemaksuna brittidele 7aastase sõja kaotuse eest- saadeti relvi, püssirohtu, ohvitsere ja väljaõpet. 1778 sõlmisid Ameerika ja Pr.maa sõprus-ja kaubandus (liidu)lepingu
liberalism. Kõik said oma alguse uusajal. Kõige tähelepanuväärsem rahvuslik äramine, kus järsku euroopa rahvad tundsid end kultuuriliselt ühtsena. Ajaloolased rahvusromantilistest ideedest mõjutatud. Eestis Hurt ja Jakobson. Tsehhi ajaloo isa Frantisek Palacky, Poolas Joachim Lelewel, kirjutas 20köitelise Poola ajaloo. Venemaal rahvuslik ajaloolane Karamzin, Inglismaal Macaulay. Viktooria ajastu Inglismaal 19. saj. Pärast inglismaa industriaalset revolutsiooni. Toimus ühtlane areng. PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789-1799 moodsa aja nurgakivi Ranke. Sotsiaalne revolutsioon suured ümberkorraldused ühiskondlikus elus. Kuivõrd Pr revolutsioon oli rahvuslik revolutsioon? Üle poole elanikkonnast Prml ei osanud pr keelt. Lisaks keldi, saksa, oksidaani (lõuna-prm olev keel), katalaani, itaalia ja flaami keel. 19. saj jooksul rahvastiku pilt paranes.
Ka kõiki teisi valitsemisviise analüüsides pidas Montesquieu esmatähtsaks, et need ei kasvaks teatud tingimustes üle despootiaks. Seepärast pidi aristokraatia Montesquieu meelest hoiduma pigem demokraatia kui monarhia suunas, monarhia seevastu aga aristokraatia suunas, et vältida türanniaks muutumist. Radikaalset demokraatiat, mis tagaks inimestele ka majandusliku võrdsuse, pidas Montesquieu ohtlikuks, kuna see tooks kaasa kaose ja edasi juba diktatuuri. Inglismaa eeskujul toetas Montesquieu võimude lahususe põhimõtet, kus seadusandlik võim (parlament) annaks seadusi, ei viiks aga neid ellu; täidesaatev võim (kuningas) täidaks seadusi, omamata samas seadusliku initsiatiivi õigust, ning kolmanda võimuna tasakaalustaksid kahte esimest sõltumatud kohtunikud. Jõuka kodanlase perekonnast pärit Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks samuti monarhiat. Kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus Voltaire aasivalt:
Venemaa oli saanud lüüa Krimmi sõjas 1854-1856, millega ta kadus plaanilt. Prantsusmaa oli kõige ägedam Preisimaa vastane, kuid oli ise suurtes raskustes 1866.a l Mehhikos. PRANTSUSE PREISI SÕDA Napoleon III langes ka Preisimaa kätte vangi, mis tähendas tema võimu kadumist Prantsusmaal ning ülejäänud elu veetis emigratsioonis Inglismaal, kus ta 1873 suri. Paari kuuga oli Bismarck surunud Prantsusmaa põlvili. Bismarck välistas selle, et Austria sekkuks ja ka Inglismaa ei sekkunud. Inglismaa hakkas sel ajal üldse Euroopa liitude poliitikast välja tõmbuma. Saksa liiduga ühinevad ka Würtenberg ja Baier, Baden oli varem liitunud, mis tähendas seda, et sügiseks 1870 oli kogu Saksamaa Preisimaa kontrolli all ehk Saksamaa oligi ühinenud. Küsimuseks oli, kes saab kogu Saksamaa kuningaks ja troonile oli ainult üks tõsiseltvõetav kandidaat Wilhelm I, kes kuulutati 18.01.1871 kuulutati ta keisriks. Seda tehakse Versailles's. Prantsusmaa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid