50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Robin Ginter
Õppematerjali autor
juba kui vanimast Eestis). Pulli asula avastasid geoloogid 1967. aastal. Kiviaegne kultuurkiht oli mattunud mitmemeetrise liivakihi alla liivakihid olid tekkinud siis, kui koht ujutati hiljem jõe poolt uuesti üle. Kultuurkiht oli vaid 5-15 cm paksune. Asula paiknes umbes kohal, kus tollane Pärnu jõgi suubus Joldiamerre. See koht oligi kuival seoses madalama veetasemega Joldiamere staadiumis. Kaevamised viidi Pulli asulas läbi 1968-73, 1975-76. Leiti mõned lõkkekohad, neist üks kividega. Saadi üsna rohkesti leiumaterjali. Pullist leitud kiviriistad olid väikesed (nagu mesoliitikumile üldiselt iseloomulik). Osa neist oli valmistatud kvaliteetsest musta värvi tulekivist, 3 mida Eestis looduslikult ei leidu. Seda leidub Lõuna-Leedus ja Valgevenes: järelikult Sindi asulas olnud inimesed kas pärinesid sealt või
mererannas. Arvatakse, et inimeste rühmadel olid olemas oma kindlaksmääratud alad, mille piires nad liikusid või ka püügipiirkonnad. Selliste piirkondade sees olid asulad, kuhu järjekindlalt teatud aegadel tagasi pöörduti. Tegeleti küttimisega. Keskmisel kiviajal valmistati tööriistu peamiselt kivist, kuid ka luudest, sarvedest ja puust. Pulli asula Pärineb umbes 9000 aastast eKr, seega on see vanim Eesti teadaolev asula. Pulli asula avastasid geoloogid 1967. aastal. Asula paiknes tolleaegse Pärnu jõe suudmes. Pulli asulas olid väga hästi säilinud luust ja sarvest valmistatud esemed, mida leiumaterjali hulgas leidus rohkesti (näiteks õngekonksud, tuurad, harpuuni- ja ahinguotsad, loomahammastest valmistatud ripatsid, üks arvatav loomakujuke). Leiti ka puusütt, loomaluid, kalaluid. Kaladest olid esindatud vaid koha ja latikas, loomadest ülekaalus põder ja kobras. Veidi saadi
Kultuuri tuntuim leiukoht on Stellmoori asula, mis oli sesoonselt asustatud asulakoht, kus elati peamiselt sügisel. Swidry kultuur (10k - 8k e.m.a.) Levis Poolas, Leedus, Valgevenes, osaliselt ka Lätis ja Venemaal. Tegeleti peamiselt põhjapõtrade küttimisega. Kultuurile on iseloomulikud tulekivist piklikud nooleotsad, kõõvitsad ja uuritsad. On avaldanud teatud mõju ka Kunda, Butovo, Veretje ja Suomusjärvi kultuuride kujunemisele. Kostenki kultuur Kesk-Venemaa mammutiküttijad. Märgid sotsiaalsest diferentseerumisest: Sungiri kalmistult Venemaal leiti ühe hauast 5000 mammutiluust helmest, mis olid kinnitatud mehe riiete külge ning 5200 helmest tüdruku riietelt. Paleoliitline kunst
KIVIAEG Kiviaeg on muinasaja vanim ja pikim ajajärk. Väljanägemiselt sarnanesid inimesed küll ahvidega, kuid nad kõndisid kahel jalal ning oskasid valmistada kivist ja puidust algelisi tööriistu. Nad oppisid kasutama ka tuld. Alanud jääaeg hävitas loodust ja loomastikku. Eesti alad vabanesid jääst u.11 tuhat a. tagasi ja siin sai võimalikuks looduse ja inimeste elu. Vanimad tõendid Eesti alade inimasustuse kohta pärinevad Pulli külast, kust on leitud tulekivist ja luust esemeid. Seal elasid inimesed u. VIII aastatuhande keskel eKr. Rohkesti luust ja kivist tarberiistu on leitud ka Kunda lähedalt Lammasmäelt, need arvatakse pärinevat VII aastatuhandest eKr. Peale kivist lihvitud tööriistade valmistati mitmesuguseid teisi asju koduseks majapidamiseks, näiteks korve, potte, kruuse ja kausse. Pottide ja kausside valmistamiseni jõudis inimene aegamööda. Esimesed kunstlikult valmistatud nõud olid
asustusloos. Swidry kultuuri nooleotsad – põhjapõdra küttimiseks. Elasid ka Põhja- Euroopas palju põhjapõtru ja ka viimased mammutid. Eestis on leitud mammutiluid. Mammuti hambad on leitud kruusaaukudest. Võisid siia sattuda viimasel jääajal jää tegevuse tulemusena. Jää võis neid kanda siia küllaltki kaugelt. 2007. aastal leiti Siberist mammutibeebi (20 000 a). Swidry kultuurist mõjutatud kultuurid Põhja-Euroopas: Suomusjärvi, Veretje, Butovo, Kunda, Swidry. Eesti ala sai asustada, kui jää oli taandunud. Esialgu ei saanud inimesed siia tulla, sest toitu oli siin vähe. Loomad elavad jääpiiri läheduses, näiteks põhjapõdrad. On leitud Lätist, Leedust ja Pihkvast põhjapõdraküttide asulaid jääaja taandumise perioodist. Jääaja taandumist loetakse paloliitikumi lõpuks ja mesoliitikumi alguseks. Kui jää oli taandunud, oli tärganud taimestik ja mitmesugused puud. Toimus kliimasoojenemise tulemusena
Eestist on leitud 26 mammuti luud (kihva/hammast). Samuti on leitud 2 luud, mis pärinevad karvaselt ninasarvikult. Kõik need on juhuleiud. Kümmenkond aastat tagasi, siis kui süsinikumeetod oli edasi arenenud ja seda oli võimalik kasutada ka väikese luutüki dateerimiseks, siis Soome mõned uurijad olid huvitatud kui vanad need leiud on. Tehti kindlaks, et need luud on (kõige hilisem) leitud Põltsamaalt ja võib dateerida 9600 eKr. Samal ajal oli avastatud ka asulakoht Pärnumaal Sindis. Pulli oli 9000 eKr. Euroopast pole varem leitud nii hiliseks dateeritud mammuti luid nagu seda oli 9600 eKr. Paar aastat tagasi võtsid Saksa uurijad Läänemere maade mammutiluud ette, kuna Läti ja Leedu leidu polnud veel dateeritud, siis võeti ka neist proove. Selgus, et üks Kuramaalt leitud mammutiluu oli ka päritud umbes 10 500 a eKr. Selleks, et rääkida siinsete esimeste asukate kui mammutiküttide tegevusest, peaks kuskilt välja tulema selline leid, kus oleks mitu mammuti luud koos, kuid
u 120 000 tagasi. Läti ja Leedu aladel asulaid, mis pärinevad jääaja taandumise (sulamise) perioodist. Noil inimestel oli pea alaks põhjapõtrade küttimine, kes liikusid jää-ääre ümbruses. Põhjapõdra küttide asulad. Eesti alal kestis jää taandumine paarkümmend aastat. Eestist leitud 26 mammuti tükki, Põltsamaalt hammas, mis on pärit 9600 e.Kr. See hammas tulnud mujalt sisse? Kunda asulast on üks kihvatükk, mis on nende asulast vanem. Pulli asula tekkimine viitab, et asukad on kaugemalt, Lääne Valgevenest, Ida Leedust, sisserännanud. Kõige pealt jäetakse maha see asula, mis on merele lähemal. Mesoliitikum 9000 5000 e.Kr Kunda kultuur, Lammasmäe asula tuntud juba 19. sajandil ja rahvusvaheliselt kaitstud. Lätist ja Leedust on osa Kunsa kultuuri all. Kunda kultuuris suhteliselt palju luu - ja sarvesemeid. Harpuunil on
Levisid kase- ja männimetsad, sisse rändasid põdrad, karud, koprad ja teised metsavööndis elavad loomad. 9. aastatuhande algusest e.Kr. pärineb ka esimene praegu teadaolev inimeste asulakoht Eestis. Swidry kultuur on kultuur , mis on paleoliitiline kultuur, mis on levinud ka läti ja leedu alal, ulatub kirde nurgast ka vene alaldele. Põhiliselt põhjapõtrade küttimisest elatuvad hõimud. I inim saabusid 9000 ekr ( Eestisse) .Swindry kultuuri mõjutusi on ka kunda kultuuril. Kunda kultuur hõlmab kogu Eesti keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi 9000- 5000 ekr. Teada umbes sadakond asulakohta. Kõige vanem asulakoht avastati 1971 ja see oli Pulli asula, asub Pärnu jõe ääres , Pullis. Pikka aega Pulli asula dateeriti 7500 ekr , kuid praegu dateeritakse seda u 9000 ekr-iks. Nende elust palju teada pole, on leitud mõningad lõkkeasemed, kus on süüa tehtud. Leitud mitmesuguseid esemeid, sh tulekiviesemeid. Eriti palju tulekiviesemeid ei kasut( ei ole eriti leitud)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid