Euroopa poliitiline ajalugu 20.sajandil (1)

Poliitilised ideoloogiad 
3. september 2012. a. 
12:00 
  19. sajandi demograafiline  plahvatus  --> valitsejatel tohutu arv alamaid --> probleemid; 
  Lühike 20. sajand -- katsetuste aeg; Nõukogude Liidu  eksisteerimine ;  marksism ; 
  Pikk 20. sajand -- poliitiliset ideoloogiate alus; 
marksismi  alusel Nõukogude Liidu eksisteerimise aeg (1922-1991) 
  Euroopa tõusu ja languse narratiivi taustal -- 20. sajandil Euroopa nõrgeneb, poliitiline tähtsus 
väheneb; II MS tõukab Euroopa tipust tagasi  keskklassi tugevnemine (% -osa suureneb  arutelu jõuab poliitikasse 
      Jürgen Habermas  -- uut liiki avalikkus nö "massiühiskond"; klassikalise liberaalsuse vabadus ei 
kehti; ühiskond kui "vabaduste tarbija" kui valmistaja; kes pole tugev, tarbib teiste poolt valmistatud 
vabadust 
o   Liberalism  ja demokraatia: 
   - demokraatia loomult  elitaarne  (antiikkultuurist), demokraatia piirab vabadusi juba 
seadusandluse alusel; liberaalse demokraatia ja autoritaarsuse vahe -- eliidi osa 
seadusandluses on liberaalse demokraatia puhul laiem, kui autoritaarsuse korral; pigem 
laiendatud eliidi valitsemine; autoritaarsuse korral kitsa (mikrosegmendi) eliidi valitsemine 
   - John Locke (‘Kaks esseed riigi kohta’, 1690) – riik ja seadused on vabaduse  tagatis , 
   -  Thomas Jefferson  (USA iseseisvusdeklaratsioon, 1776) – kodanikel on õigus valitsus kukutada , 
   - James  Madison  (‘Föderatsioonikirjad’, 1776) – vabadust kaitstakse konstitutsionaalse süsteemiga. 
o   Kesksed terminid kokkuvõtteks: 
   - indiviidide ‘loomupärased’ õigused, 
   - utilitarism (Jeremy Bentham, ‘Moraali ja seadusandluse põhimõtted’, 1789), 
   -  laissez -faire (Adam Smith, ‘Rahvaste rikkus’, 1776), ‘nähtamatu käsi’, 
   - sotsiaaldarvisnism ( Herbert  Spencer, ‘Inimene riigi vastu’, 1884), 
   - sotsiaalliberalism, 
   - keneisianism (John M. Keynes), 
   -  monetarism  ( Friedrich von  hayek , Milton  Friedman ), uusliberalism. 
  
Ideoloogia mõiste areng 
Ideoloogia mõiste sünd Prantsuse revolutsioonis (1789-1799) 
o   Valter LaFeber -- Prantsuse revolutsiooni poliitiline pärand; Prantsuse revolutsiooni eesninad 
vajasid õigustust oma tegevusele ning sisusid selle filosoofide kirjutistega ( monarhia suhtes 
kriitiliste kirjutistega --  Voltaire , Montesquieu);  kontseptsioon  valgustusest  uus ajastu (teaduse ajastu). Tõmmata piir religiooni ja religioonitu 
ühiskonna vahele. 
o  Antoine Destutt de Tracy (1796) – ‘ideoloogia’ kui ‘ideede teadus’, 
o  Ideede  algupära  on võimalik teaduslikult seletada, ideede arengut on võimalik suunata ‘õigete 
ideede’ suunas; ideoloogiale poliitilise legitiimuse andmine, ideoloogia võrdsustatakse 
religiooniga, tulevikus veelgi õigem " religioon " 
18. sajandi lõpul toimub religiooni ja ideoloogia vastandumine . 19. sajandil ideoloogiate 
omavaheline võitlus muutusi soosiva aupaiste pärast.  
o  Liberalismi mõju: ideoloogia oli positiivne, ideoloogia pidi asendama religiooni.  
Karl  Marx  
o  Negatiivne ideoloogiakäsitlus (‘Saksa ideoloogia’, 1846): 
o  Ideoloogia on valitseva klassi põhimõtted, 
o  Kes valitseb tootmisvahendeid, valitseb ka ideoloogiat , 
o  Ideoloogia vastandub teadusele, näeb maailma moonutatult, mitte sellisena nagu see tegelikult 
areneb ( determinism ), 
o  Proletariaat ei vaja ideoloogiat. 
Marxi  ideede taust: 
o   Seisuste  asendamine klassidega, 
o  Teaduse muutmine religiooniks (determinism,  Hegel ), 
o  Liberalism on Marxi keskne  probleem, ehitab oma ideoloogia üles anti-liberaalsena, 
o  Marksism: liberalismi-eelsete elementidega püütakse seletada liberalismi-järgset olukorda 
Marxi edasiarendajad 20. sajandil 
o  Vladimir  Lenin  (‘Mida teha?’,  1902 ) – proletariaadil on ideoloogiat vaja, muudab ideoloogia 
poliitilise võitluse osaks, 
o   Antonio   Gramsci  (‘Vanglapäevikud’, 1929-1935) – hegemooniateooria. Kodanlik ideoloogia on 
nii hegemoniaalne, et mõjutab ka töölisklassi. Tema vastu aitab ainult poliitiline võitlus.