Vajadused majanduslikule ja poliitilisele koostööle, tekitas külma sõja järgne olukord ja hirm kommunismi ees. Peamiseks probleemiks kujunes, milline pidi see koostöö välja nägema. Siiski jõuti juba 1948.a poliitilise koostööni, kui Iraagis toimus Euroopa Kongress, millest võtsid osa 16 riiki. Kongressi silmapaistvaimaks tulemuseks oli aasata hiljem loodud Euroopa Nõukogu (eksisteerib Liidu küljes tänaseni). Samal aastal loodi ka NATO, mis tähendas sõjalist koostööd. Järgi jäi ainult majandus. Kuigi juba 1947.a oli käivitatud Marshalli plaan, oli selge, et sellest ainuüksi ei piisa. 9.mail 1950.a esitas tollane Prantsuse välisminister Robert Schuman idee, ühendada Saksamaa ja Prantsusmaa söe-ja terasetööstused (sealt alates 9.mai Euroopa Päev).Euroopa söe ja tehase ühenduse(ESTÜ) leping allkirjastati 1951.a aprillis 6 riigi poolt (Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg ja Itaalia)
ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut. Y Rahvusvahelise valuutafondi finantsabi kasutatakse aitamaks riiki ajutiste maksebilansiprobleemide ilmnemisel, et vältida likviidsuskriisi ning selle võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule ja teistele riikidele. Y Riigivõimude oskusteabe tugevdamiseks majanduspoliitika planeerimise ja rakendamise osas pakub tehnilist abi. 7) NATO - tsiviilorganisatsioon/sõjaline organisatsioon NATO on kollektiivse kaitse põhimõttel rajanev iseseisvate riikide ühendus, mis loodi 4. aprillil 1949. aastal Washingtoni lepingu allkirjastamisega. Leping paneb aluse NATO liikmesriikide ühisele kaitsele, käsitledes rünnakut ühe liikme vastu rünnakuna kogu alliansi vastu. Aastal 2009 on NATO liikmesriigid: Albaania, Ameerika Ühendriigid, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka,
Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. Eurooopa Nõukogu alaline asukoht on Strasbourg'is, juhtorganiteks on Parlamentaarne Assamblee ja Ministrite Komitee. 3. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ehk OSCE (Organization for Security and Co-operation in Europe) on organisatsioon, mis asutati 1975. aastal NATO ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni riikide poolt ühiselt. OSCE sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus 1994. aastal, kuni 1995. aastani kandis organisatsioon Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents - (CSCE). OSCE-sse kuulub 56 liikmesriiki Euroopas. Eesmärgid Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur
Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on: · inimõigused · sotsiaalõigused · keelelised õigused · haridus · kultuur Euroopa Nõukogu aetakse pidevalt segamini Euroopa Liidu Nõukoguga, mida kindlasti teha ei tohiks, kuna tegemist ei ole sama organisatsiooniga. EUROOPA JULGEOLEKU- JA KOOSTÖÖORGANISATSIOON e. OSCE (inglise k. Organization for Security and Co-operation in Europe) OSCE on globaalne organisatsioon, mis asutati 1975. aastal NATO ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni riikide poolt. OSCE-sse kuulub 56 liikmesriiki. Eesmärgid: Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon püüab ennetada konflikte ja kriise Ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas ka inimõiguste tagamisele. OSCE missioon Eestis: Tegutses Eestis aastail 1993-2001 ja Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni esinduse eesmärk oli edendada intergratsiooni ja paremat teineteisemõistmist kogukondade vahel.
Lisaks Horvaatiale on Eesti osalenud ÜRO rahumissioonidel BosniaHertsegoviinas, Liibanonis ja Lähis Idas. Seni suurim, 136 kaitseväelasest koosnev rahuvalvekompanii ESTCOY osales 19961997 ÜRO UNIFIL missioonil LõunaLiibanonis. ÜRO relvarahu järelvalve organisatsiooni UNTSO (UN Truce Supervision Organization) missioonil Lähis Idas osaleb Eesti aastast 1997. Praegu on missioonil Eestist kaks sõjalist vaatlejat. Eesti osaleb ka ÜRO mandaadiga NATO juhitavates rahvusvahelistes jõududes Kosovos (KFOR) ja Afganistanis ISAFi (International Security Assistance Force) koosseisus, samuti koalitsioonivägede koosseisus Iraagis ning Euroopa Liidu juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas. Eesti on alates 1996. aastast üle 30 politseinikuga osalenud ÜRO Rahuvalveosakonna koosseisus politseimissioonidel Bosnias ja Hertsegoviinas ning Kosovos.
PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsioon NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ühendab Euroopat ja Põhja- Ameerikat kaitse ja julgeoleku vallas ühtseks alliansiks. Tegemist on valitsustevahelise organisatsiooniga, mille liikmesmaad säilitavad täielikult oma suveräänsuse ja iseseisvuse ning mis toimib foorumina, kus liikmesriigid omavahel konsulteerivad ja võtavad vastu otsuseid nende julgeolekut puudutavates küsimustes. NATO lähtub põhimõttest, et iga liikmesriigi julgeolek sõltub kõigi liikmete julgeolekust. Seega on NATO asutajaliikmed kohustatud üksteist kaitsma sõjalise agressiooni korral, mis on suunatud ükskõik kelle vastu nende seast. 1949. aasta 4. aprillil moodustasid 12 lääneriiki Ameerika Ühendriigid, Belgia, Kanada, Holland, Itaalia, Island, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani ja Ühendkuningriik Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO North Atlantic Treaty
Ühiskond Iseseisev töö " Eesti ja NATO " Keit Kaal MO10 Tartu 2013 1)Eesti on NATO liige 29. märtsist 2004. Aktiivne liikmelisus NATOs jääb Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika pikaajaliseks strateegiliseks prioriteediks, kuivõrd võimaldab tulemuslikult osaleda rahvusvahelises julgeolekukoostöös ning kõige otstarbekamalt tagada Eesti riigi kaitse. Eesti julgeolek on tänu liikmelisusele NATOs ja Euroopa Liidus paremini kindlustatud kui kunagi varem, kuivõrd NATO ja EL aitavad tagada Eesti rahvusvahelise seisundi stabiilsuse ja integreerituse
Kõik kommentaarid