Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Poliitiline ajalugu - ristisõjad (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Poliitiline ajalugu - ristisõjad #1 Poliitiline ajalugu - ristisõjad #2 Poliitiline ajalugu - ristisõjad #3 Poliitiline ajalugu - ristisõjad #4 Poliitiline ajalugu - ristisõjad #5
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Soomuk Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
doc

Poliitiline ajalugu Euroopas

paavsti toel trooni (sõltub täielikult Innocentius III-st). Paavst hakkab Otto impeeriumi ühendamise poliitika tõttu toetama Friedrich II. / Friedrich II ­ Sitsiilia (a. 1208 / pärast isa surma 1198) ja Saksa kuningas (a. 1212). Lõi Sitsiilias tugeva tsentraliseeritud riigi (huvitus rohkem Itaaliast), aga Saksamaal jättis vürstidele faktilise sõltumatuse. Võitles Lombardia linnade ja paavstiga. Olles ise kirikuvande all, korraldas 6. ristisõja, okupeeris Jeruusalemma ja kuulutas 1229 enda selle kuningaks. Oli oma aja haritumaid valitsejaid, rajas 1224 Napoli ülikooli. 1220 kroonis Honorius III ta Rooma keisriks, kuid alates 1228. a pidas ägedat võitlust paavstide Gregorius IX ja Innocentius IV vastu. Vastased samastasid teda Antikristusega (apokalüptiline tegelane, kes peab juhatama maailma lõpule eelnevaid õnnetusi).1245 kukutas Innocentius IV ametlikult Friedrich II ja tema armee hävitati

Ajalugu
thumbnail
23
doc

Keskaja poliitiline ajalugu

(sõltub täielikult Innocentius III-st). Paavst hakkab Otto impeeriumi ühendamise poliitika tõttu toetama Friedrich II. Friedrich II ­ Sitsiilia (a. 1208 / pärast isa surma 1198) ja Saksa kuningas (a. 1212). Lõi Sitsiilias tugeva tsentraliseeritud riigi (huvitus rohkem Itaaliast), aga Saksamaal jättis vürstidele faktilise sõltumatuse. Võitles Lombardia linnade ja paavstiga. Olles ise kirikuvande all, korraldas 6. ristisõja, okupeeris Jeruusalemma ja kuulutas 1229 enda selle kuningaks. Oli oma aja haritumaid valitsejaid, rajas 1224 Napoli ülikooli. 1220 kroonis Honorius III ta Rooma keisriks, kuid alates 1228. a pidas ägedat võitlust paavstide Gregorius IX ja Innocentius IV vastu. Vastased samastasid teda Antikristusega (apokalüptiline tegelane, kes peab juhatama maailma lõpule eelnevaid õnnetusi). 1245 kukutas Innocentius IV ametlikult Friedrich II ja tema armee hävitati. Friedrichi surmaga (2

Ajalugu
thumbnail
22
docx

Poliitiline ajalugu keskaeg

POLIITILINE AJALUGU SUUR RAHVASTERÄNDAMINE, SELLE PÕHJUSED JA KÄIK. Suur rahvasterändamine algas 370 aastal hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Nad purustasid gootide väe, mis omakorda põhjustas gootide liikumise. Gootid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikusid hunnid Kesk-Euroopasse pannes liikuma ka teised rahvad. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulised rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid ning germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma lagunemine, Caracalla edikt 212- > kodakondsuse laienemine kõigile vabadele, Konstantinoopoli nim. Uueks pealinnaks) Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv -> sellest tulenev maapuudus, üleüldine kliima jahenemine-> sundis inimesi liikuma lõuna poole ADRIANOPOLI LAHING 378: 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe ja tungisid Balkani poolsaarele. GERMAANI, TÜRGI JA IRAANI HÕIMUD EUROOPAS II-IV SAJAND. Rooma aladele tunginud germaani h

Ajalugu
thumbnail
43
pdf

Keskaeg - Poliitiline ajalugu

Saksamaa killustus feodaalvaldusteks ja linnadeks. 1228 krooniti Saksamaa kuningaks Heinrich VII (1228-1232), sest Freidrich valitses Sitsiilias. 1232 ilmalikele vürstidele samad territoriaalsed õigused kui vaimulikele vürstidele.1232 Heinrich tõstis keisri vastu mässu ning Friedrich pidi Heinrichi tagandama ja vangistama. 1220 krooniti ta keisriks, lubas paavstile, et läheb ristisõtta, kuid lükkas seda edasi. 1227 pani paavst ta kirikuvande alla, seetõttu korraldas ta VI ristisõja (1228-9) ja krooniti aasta hiljem Jeruusalemma kuningaks. 1226-1237 sõda Lombardia Liigaga (Itaalia linnriigid), Friedrich allutas linnad riigile. 1230 leppis paavstiga ära ning vabastati kirikuvande alt ­ paavst sai Sitsiilias eriõigused. 1239 pani paavst ta kirikuvande alla,1245 kuulutas paavst ta ketseriks ja tagandatuks. Loomulikult säilitas ta oma võimu siiski edasi. 1221-1231 Sitsiilia ümberkorraldamine modernseks ametkondade, seadusandluse, riigi monopolide ja rahandusega riigiks

Keskaeg
thumbnail
68
pdf

Kreeka poliitiline ajalugu

Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .............................................................................. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. ­ 6. saj.) ........................................ 8 Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. ­ 9./8. saj.) ............................................. 8 Uus tõus 8. sajandil .................................................................................. 8 Kolonisatsioon Vahemerel ......................................

Ajalugu
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun