Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meteoroloogia ja klimatoloogia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida mõistetakse meteoroloogiliste protsesside ja nähtuste all?
  • Mida nimetatakse meteoroloogiliseks ehk ilmaelemendiks?
  • Mis on meteoroloogia uurimisobjektiks?
  • Mida mõistetakse kliimaõpetuse- klimatoloogiana?
  • Mis on klimatoloogia sisuks ?
  • Kuidas defineeritakse kliimat?
  • Mida tähendab mõiste globaalne kliima?
  • Mida tähendab mõiste lokaalne kliima?
  • Mis on kliimat kujundavad tegurid?
  • Millised on välised kliimat kujundavad tegurid?
  • Millised on sisemised kliimat kujundavad tegurid?
  • Milliste teadustega on meteoroloogia ja klimatoloogia kõige tihedamalt seotud?
  • Mis on tõeline päikeseaeg?
  • Mis on vööndiaeg ?
  • Millised on maailma kliimaprogrammi peamised eesmärgid ja ülesanded?
  • Millised on WMO tähtsamad programmid ?
  • Millised on WMO regioonid ?
  • Miks on vaja tundma õppida atmosfääri koostist ehitust ja seal toimuvaid protsesse?
  • Mida loetakse meteoroloogias atmosfääri alumiseks piiriks?
  • Milliste tunnuste järgi võib määrata atmosfääri ülemist piiri?
  • Millist kõrgust loetakse meteoroloogias atmosfääri ülemiseks piiriks ja kuidas seda määratakse?
  • Milline on atmosfääri massi jaotus sõltuvalt kõrgusest ?
  • Kuidas defineeritakse õhu tihedust?
  • Kuidas nimetatakse õhu tiheduse pöördväärtust?
  • Milliseid õhu parameerteid arvutatakse Clapeyron - Mendelejevi võrrandi järgi?
  • Kuidas iseloomustatakse õhu tihedust atmosfääri kõrgemates hõredates kihtides?
  • Milliseid nähtusi nimetatakse meteoroloogilisteks nähtusteks?
  • Mis on atmosfääri parameetrid ehk karakteristikud ?
  • Mida nimetatakse meteoroloogiliseks protsessiks?
  • Mis on meteoroloogiline element?
  • Milliseid parameetreid seob õhu oleku võrrand?
  • Millised on kõige olulisemad atmosfääri õhu koostisosad?
  • Millised on puhta ja kuiva õhu peamised komponendid?
  • Miks nimetatakse Maa atmosfääri lämmastik - hapniku atmosfääriks?
  • Millistest protsessidest sõltub veeauru hulk atmosfääris?
  • Mis on atmosfääri aerosoolid ?
  • Kuidas muutub atmosfääri koostis sõltuvalt kõrgusest?
  • Millise parameetri järgi jaotatakse atmosfäär kihtideks?
  • Millised on atmosfääri põhikihid?
  • Kuidas nimetatakse atmosfääri vahekihte?
  • Kui kõrgele ulatub troposfäär?
  • Kuidas muutub õhutemperatuur troposfääris sõltuvalt kõrgusest?
  • Kuidas muutub õhutemperatuur stratosfääris sõltuvalt kõrgusest?
  • Millised on ionosfääri iseloomulikud omadused?
  • Mida mõistetakse õhurõhuna?
  • Mis on baromeetriline kõrgusaste?
  • Mis on õhurõhu väli ja millised on tema omadused?
  • Millised on globaalse kliimasüsteemi tähtsamad komponendid?
  • Kuidas avalduvad kliimasüsteemi komponentide vastastikused mõjutused?
  • Millised on biosfääri kõige olulisemad omadused kliimasüsteemi komponendina?
  • Milles seisneb litosfääri suurim erinevus võrreldes teiste kliimasüsteemi komponentidega?
  • Millised on krüosfääri põhilised komponendid?
  • Kus paikneb liustike põhimass?
  • Millistes mõõtkavades koostatakse globaalseid regionaalsed ja lokaalsed kliimakaardid?
  • Millised on euroopa kliima muutumise suunad?
  • Millised on olulisemad tegurid regionaalsete kliimaerinevuste kujunemisel?
  • Millised on tähtsamad eesti kliimat kujundavad tegurid?
  • Mis on lokaalne kliima?
  • Kuidas eristada omavahel makro- meso ja mikrokliimat?
  • Milles seisneb mikrokliima uurimise tähtsus?

Lõik failist

  • Mida mõistetakse meteoroloogiliste protsesside ja nähtuste all?
    Maa atmosfääris toimuvad mitmesugused füüsikalised protsessid ja nähtused, nagu kiirguse neeldumine ja hajumine , õhu soojenemine ja jahtumine , vee aurumine ja kondensatsioon , udu ja pilvede tekkimine, sademed, õhu liikumine, elektrilised, optilised , akustilised nähtused.
  • Mis on ilm?
    Ilm on atmosfääri olek mis pidevalt muutub. Antud momendil iseloomustab ilma meteoroloogiliste elementide kompleks . Ilma mingis ajavahemikus võib iseloomustada meteoroloogiliste elementide järkjärgulise muutumise kirjeldamisega v nende keskmiste väärtustega antud ajavahemikus.
  • Mida nimetatakse meteoroloogiliseks ehk ilmaelemendiks?
    Nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis iseloomustavad atmosfääri olekut.
  • Mis on meteoroloogia uurimisobjektiks?
    Uurib atmosfääri ehitust, omadusi ja seal toimuvaid füüsikalisi protsesse.
  • Mida mõistetakse kliimaõpetuse- klimatoloogiana?
    On meteoroloogia üks tähtsamatest osadest ja samal ajal ka geograafia üheks õppeaineks. Klimatoloogia on atmosfääri protsesside uurimine , mis kujunevad astronoomiliste ja füüsikalis- geograafiliste tingimuste keerulise kompleksi mõjul.
  • mis on klimatoloogia sisuks?
    uurida atmosfääris kulgevaid protsesse, mis kujunevad astronoomiliste ja füüsikalis- geograafiliste tingimuste keerulise kompleksi mõjul.
  • kuidas defineeritakse kliimat?
    Kliimat võib defineerida kui ilmade paljuaastast režiimi, mis on tingitud päikesekiirgusest, selle toimest maa tegev kihis ning on seotud ookeanide- ja atmosfääritsirkulatsiooniga.
  • mida tähendab mõiste „globaalne kliima”?
    Kui klimaatilist süsteemi (ookean- maismaa- kriosfäär ) läbivate seisundite statistilist ansamblit , pikema ajavahemiku jooksul.
  • mida tähendab mõiste „ lokaalne kliima”?
    Lokaalne kliima on kohakliimade uurimise põhiobjekt.
  • mis on kliimat kujundavad tegurid?
    Füüsikalised mehhanismid , mis määravad välise mõju kliimasüsteemile ja põhilised
  • Vasakule Paremale
    Meteoroloogia ja klimatoloogia #1 Meteoroloogia ja klimatoloogia #2 Meteoroloogia ja klimatoloogia #3 Meteoroloogia ja klimatoloogia #4 Meteoroloogia ja klimatoloogia #5 Meteoroloogia ja klimatoloogia #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor at05 Õppematerjali autor
    I vihik, küsimused ja vastused,

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    8
    doc

    Klimatoloogia ja meteoroloogia eksamiküsimused ja vastused

    Ilm on pidevalt muutuv atmosfääri seisund, mida põhjustavad päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris toimuvad füüsikalised protsessid. Ilm on atmosfääri olek mingil ajamomendil, mingis kohas ( ilm on atmosfääri hetkeseisund mingil ajal, mingis kohas) Atmosfääri nähtusi ja füüsikalist olekut iseloomustavaid karakteristikud nimetatakse meteoroloogilisteks elementideks - iseloomustab atmosfääri füüsikalist olekut kvantitatiivselt (mõõtühik). N. õhurõhk, õhutemperatuur meteoroloogiline nähtus iseloomustab atmosfääri olekuid kvalitatiivselt (mõõtühik puudub). N. optilised nähtused atmosfääris. Kliima on mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Kliima on mingi piirkonna pikaajaline keskmine ilmade reziim, mille on kujundanud päikesekiirgus, aluspinna iseärasused ja neist sõltuv atmosfääri üldtsirkulatsioon K

    Klimatoloogia ja meteoroloogia
    thumbnail
    16
    doc

    Hüdrometeoroloogia

    all mõeldakse ilmateadust.Ilma all mõtleme atmosfääri seisukorda mingil ajamomendil ajalõigul,mis sünnib atmosfääri ja maapinna vastastikkusel mõjutamisel Päikeseeneergia juurdevoolu tõttu. Hüdrometeoroloogia teenistus- teadus, mis hõlmab andmete kogumise kliima, ilma, veeauru ja veekogude seisundi kohta ning nende andmete ja andmete töötlemise kohta. Ka sellekohaste asutuste võrk. Selle hulka kuuluvad ka veel hüdro- ja agrometeoroloogiajaamad. Meteoroloogia on teadus, mis uurib 1 atmosf. Ehitust ja seal toimuvaid protsesse ja nende vastastikkust seost aluspinnaga. Hüdrograafia- a) loodusgeoloogia haru, mis uurib ja kirjeldab siseveekogusid. b) mereteaduse haru, mis selgitab merede ja suurte veekogude sõiduteid ja ­ tingimusi ning kavandab ohutu laevaliikluse abinõusid. Hüdroloogia- on õpetus veest ja selle ringidest looduses

    Hüdrometeoroloogia
    thumbnail
    7
    doc

    HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker

    Tegevkiht mõjutab oluliselt atmosfääri hakkas arenema sajandi teisel poolel Standardatmofäär. Standardatmosfäär termilist reziimi. (K) ­ alumises osas jääb õhukiht Neeldumise tulemusena päikeseenergia Tartu Ülikooli Meteoroloogia Kiirgusbilanss. puutumatuks (56,5 kraadi) (isotermia) muundub teisteks energialiikideks: enamus Observatooriumi rajamisega 2. Kiirgusbilanss on aluspinnale (mullale, veele,

    Hüdrometeoroloogia
    thumbnail
    9
    doc

    Hüdrometeoroloogia eksamiküsimused-vastused

    suvisel ajal kuuma äikeseilma korral ja on alati seotud äikesepilvega. 8.Hüdrometeoroloogilised vaatlused maismaal ja merel. Hüdroloogilis vaatlusi merel alustati jääolude kirjeldamisega, kuna see on üks olulisemaid meresõitu piiravaid tegureid. Põhjalikult uuriti jääreziimi. Peale sõda alustati Eestis koheselt hüdroloogiliste ja meteoroloogiliste vaatluspunktide võrgu taastamist. 1919 loodi Tallinna Mereobservatoorium järgmisel aastal see likvideeriti ja loodi Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatoorium. Jäävaatlusi tehti kuni 28 punktis. Nende põhjal on tänapäevaks koostatud korralikud jääkaardid. Enamik vaatlusmaterjale asub Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituudis. EMHI hüdroloogia vaatlusvõrgus on 16 jaama mererannikul: Toila, Kunda, Narva-Jõesuu, Loksa, Muuga, Dirhami, Paldiski, Rohuküla, Heltermaa, Virtsu, Pärnu, Kihnu, Ruhnu, Ristna, Vilsandi, Sõrve. Vaatlusjaamade programmis on meretaseme, tuule suuna ja

    Hüdrometeoroloogia
    thumbnail
    16
    doc

    Agrometeoroloogia arvestus

    Agrometeoroloogia arvestus 1) Atmosfäär ­ maad ümbritsev gaasikiht, mille alumiseks piiriks on maapind, ülemine on kokkuleppe küsimus. Meteoroloogias on atmosfäär seal, kus mingi nähtus aset leiab. Õhk koosneb kolmest osast: gaasidest, veeaurust, hõljuvatest tahke aine ja vedela aine osadest (aerosoolidest). Alumistes kihtides 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0.9% argooni ja 0.003% süsihappegaasi. Õhus leiduva veeauru hulga määrab temperatuur. Näiteks Arktikas on veeauru sisaldus väga väike (-50 C° juures on 1 kuupmeetri kohta 0.004g veeauru). Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab õhus tähtist rolli ­ ta seob veeauru ja neelab kiirgust. Atmosfääri kihtide jaotamise aluseks on võetud temperatuuri muutumine kõrguse kasvades. ATMOSFÄÄRI KIHID: - Troposfäär ­ atmosfääri alumine osa, mis ulatub aluspinnast 8-18 km kõrguseni. Selle kõrgus oleneb koha geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal; soojal

    Füüsika
    thumbnail
    10
    doc

    Agrometeoroloogia eksami piletid

    Pilet nr 1. Kiirgusbilanss. Aastane ringkäik. Ööpäevane ringkäik. Tuule tekkimine ja suuna kujunemine. Kiirgusbilanss on juurdetulnud ja lahkunud kiirgusvoogude vahe. Sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt teguritest. Negatiivne bilanss aasta lõikes on aladel, kus aluspind on aastaringselt kaetud lume või jääga (Gröönimaa, Antarktika jne). Suurim on ta ekvaatoril. Eestis on novembrist veebruarini bilanss negatiivne, juunis aga on see maksimaalne. Veidi aega enne päikeseloojangut ja pärast päikesetõusu on kiirgusbilanss aga 0. Kiirgusbilanss läheb positiivseks mõni aeg pärast päikese tõusu ja läheb tagasi negatiivseks mõni aeg enne päikese loojandut. Maapinnale langevad kiirgused: 1. päikese otsekiirgus 2. hajukiirgus 3. atmosfääri vastukiirgus Maapinnalt lahkuvad kiirgused: 1. aluspinnalt tagasipeegeldunud lühilaineline päikesekiirgus 2. maakiirgus 3. tagasipeegeldunud pikalaineline

    Geograafia
    thumbnail
    4
    doc

    Agrometeroloogia piletid

    Pilet nr. 1  Kiirgusebilanss. Aastane käik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine. Tsüklonite vahe olev antitsüklon on väiksem, lühiajalisem. Tsüklonite seeriat lõpetav antitsüklon on suur, võib kesta nädal või kaks. Suvel toob Kiirgusebilansiks nimetatakse juurdetulnud ja lahkunud kiirgusevoogude vahet. Selle kaudu iseloomustatakse saabunud ja lahkunud kaasa sooja ilma ja vähese pilvituse. Keskosas on nõrgad tuuled, äärtes tugevamad. Päeval tuulehood, mis ööseks vaibuvad. Võib esineda energiavooge. Kiirgusbilansi valem on:B = S’ + D + EA + Rk + EM – (1- δ) EA Kui uurida kiirgusbilanssi maakera ulatuses siis selgub, et see äikest. Talvel on vähese pilvitusega, pakasene ilm või pilves ilm kiht- või rünkpilvisusega. Antitsüklonis valitsevad laskuvad õhuvoolud, mis sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (man

    Agrometeroloogia
    thumbnail
    13
    docx

    Agro

    Pilet nr. 1 Kiirgusebilanss. Aastane käik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine Kiirgusebilansiks nimetatakse juurdetulnud ja lahkunud kiirgusevoogude vahet. Selle kaudu iseloomustatakse saabunud ja lahkunud energiavooge. Kiirgusbilansi valem on:B = S' + D + EA + Rk + EM ­ (1- ) EA Kui uurida kiirgusbilanssi maakera ulatuses siis selgub, et see sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt. teguritest. Selle geograafilise jaotumise iseloomustamiseks kasutatakse kiirgusbilansi isojooni, need on jooned, mis ühendavad ühesuuruse kiirgusbilansiga kohti. Aasta kohta on kiirgusbilanss: 1)suuremad väärtused esinevad ekvatoriaalses vööndis ,2)kiirgusebilanss kahaneb pooluste poole, jäädes positiivseks,Negatiivne bilanss aasta lõikes esineb seal, kus aluspind on aasta läbi kaetud jää või lumega. Muutub positiivseks pärast päikese tõusu (~10° kõrgusel horisondist), negatiivne enne päikeseloojangu

    Põllumajandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun