Vanaema ja vanaisa lugu (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

35

pdf

Uurimustöö Lebrehti perekonnast

Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere 23

Uurimustöö

16

odt

Suguvõsauurimine

Laine suri 2-aastasena (1934) sarlakitesse, maeti 30 aprill. Siis oli niii varane kevad et kirsid õitsesid ja oli hästi soe. 2.2.9 Virve Känd Virve Känd (neiupõlvenimega Saar) (vt foto 2) on sündinud 1925. aastal 25 mail. Ta elab siiani. Ta oli väiksena küllalt uudishimulik, kuulas kõike mis räägiti. Alates kolmandast eluaastast on tal kõik meeles ja mäletab ka oma teisest eluaasast erinevaid seikasid. Ta mäletab ka oma vanaema Miilit, kes hoidis teda väga. Minu vanavanaema Virve tahtis palju üksi olla, kuna ümbruses ei olnud lapsi ja ta tundis end üksi hästi. Ta suutis väga hästi üksi mängida ja kujutas endal kõike hästi ette. Kooli ta minna ei tahtnud. Lugema õppis 5-aastaselt Postimehe kuulutuse pealt. Ta hakkas isegi natuke enne viit aastat lugema. Suvel ta enam lugeda ei osanud, kuna unustas ära, aga 6-aastaselt luges ta juba Lastelehte. Virvel on meeletult hea mälu

Uurimistöö

134

docx

Lugemispäevik

piibu-paabu pallikesta oma hõlmas hõljutada, oma kaisus kallutada. Upi, upi! August Jakobson A. Jakobson Illustratsioonid Margarethe Fuks Selle raamatu peategelaseks on ainult loomad, tegu ongi ennemuistsete õpetlike LOOMAMUINASJUTTUDEGA. 1.Siil praeb sitikat- Lugu räägib siilist, kes mööda metsa ekseldes toitu otsis. Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta... 2.Teistre tüdruk ja ussikuningas- Teistre tüdruk läks metsa marjule. Kui ta koju hakkas minema, tundis äkki teravat valu jalas ja nägi, et hall uss oli teda hammustanud

Alusharidus

22

docx

Üks Eesti omariikluse taastajatest

............................................................................21. Kasutatud allikad.................................................................................22.  Sissejuhatus Uno Anton (04.04.1942) oli oma kirju elu jooksul täiesti tavaline maainimene. Ta armastas maa lähedust ja raamatute ridu. Ta oli üks nendest, kellele läks Eesti taasiseseisvumine korda ja kes võitles selle eest oma sõna sekka öeldes. Uurimuse autorile oli ta imetlusväärne vanaisa, kes omal moel erines paljuski teistest. Paari sõnaga õpetades oli ta väga hea vanaisa ja jääb meelde suure austuse ning tipuna, mille poole püüelda. Uurimustöö kallale asus autor algselt lihtsalt tegemise pärast. Hiljem, uurides ja kirjutades leiti tegelik põhjus. Poleks uskunud, et aastate jooksul, mil lapselaps temaga koos oli ja rääkis ei teadnud ta vanaisast tegelikult mitte midagi. Selliste ettevõtmistega, st uurimistööga õpitakse inimest tundma põhjalikumalt

Ajalugu

40

doc

Loo KK uurimistöö koostamise juhend

Retsensent on kohustatud esitama retsensiooni hiljemalt kaitsmisele eelneval päeval. Kaitsmine toimub ainekomisjonide kaupa selleks eraldi ette nähtud päeval. Uurimistööd jagatakse kaitsmiseks teemade kaupa. Kaitsmiskomisjoni kuulub ka töö juhendaja. Direktsiooni liikmetel on õigus külastada ja jälgida kaitsmiste kulgemist. 18 Lisa 1 Tiitellehe vormistamine Loo Keskkool Minu pere lugu Uurimistöö Autor: Juhan Juurikas 11. klass Juhendaja: Mati Tamm Loo 2012 19 Lisa 2 Sisukorra vormistamine SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 3 1. 19. SAJAND .............

Eesti keel

45

docx

Türgi rahvaste kultuur - materjal

Mihalkoviga. Tuntumad romaanid, jutustused, novellid on ilmunud Vene kirjandusajakirjas ,,Nõvõi mir", ,,Junost", ,,Druzba narodov": ,,Kes sõiab Triskavetsisse?", ,,Õnneliku lõpuga lugu", ,,Kontsert baritoni jaoks, orkestriga", ,,Ja ei ole paremat venda". Eesti keeles ilmunud jutustus ,,Ja ei ole paremat venda" (e.k 1977, LR, annab autori laadi niisama ehedalt esindab nagu ,,Õnneliku lõpuga lugu"), ,,Õnneliku lõpuga lugu" ( Õnneliku lõpuga lugu (1983, eesti keeles 1984, LR 1984, 12/13, 1372/1373) Tänapäeva kõlblusvaba inimese pilk pöördub pörast olemeihaluste ilmselt üsna täielikku rahuldamist Julius Caesari jahimaadele ja sealtkandist saavadki alguse uperpallid, mida autor puaändikalt kirjeldab. Õhtumaa mentaliteedile võivad mõned võrdluspildid küll maitselibastuse piiril seisvatena tunduda, kuigi igikauni Seherezade vaimust kantud sõnaseadmise riukalik kunst

Ajalugu

37

doc

Uurimustöö: Harri Jõgisalu

Harri Jõgisalu on sündinud 24. augustil 1922. aastal. Sünnijärgne perekonnanimi oli Konstabel, mis aga muudeti 1936. aastal eestistamisega Jõgisaluks. Uue väär- ehk perekonnanime sai noormees algkooli, see tähendab kuuenda klassi lõpetamisega ühel ajal. Harri Jõgisalul oli ka vend Anton, kes sündis Harrist kaks ja pool aastat hiljem, 1925. aasta algul. Noorema venna sündimise järel jäi aga ema haigeks ja aastaid hiljem suri. Ema haigestumine on ka põhjuseks, miks vennad kasvasid vanaema Miina hoole all. 1927. aasta sügisel hakati Rüüsmaa maadele tädi Tasjale ja tema perele uut maja ehitama. Ehituse käigus aga vanaisa Kaarel külmetas end ja pikaajalise kopsuhaiguse tagajärjel suri. Seejärel tekkisid perel rahalised raskused, töökätest tuli puudus ja võlad ähvardasid talu. Rüüsmaa maad anti Harri isa õe Anastasia ja tema mehe Jaak Saali pidada. Harri koos vanaema, venna ja isaga asusid Tallinna elama. 1929

Uurimistöö

26

doc

Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine

põhjendatud järgnevalt: muidu laps sureb; siis ei saa surnu hauas rahu; nimesaanu näeb surnut alati unes. Lutsist pärineb järgmine kirjapanek: X pani nimeks I tütrele Manka, kes suri. II tütrele ka Manka, kes samuti suri. Siiski pandi ka III tütrele nimeks Manka, kes elab. (Ibid) 2.2.1.3. Vanavanemate järgi Tõenäoliselt ulatub muinasaega komme anda esimesele lapsele nimi vanaisa või vanaema järgi. Tegemist on laialt levinud tavaga, mida on järgitud Euraasia üsna erinevates kultuuripiirkondades: Soomes, Karjalas, Ingeris, Saksamaal, Rootsis, Bulgaarias, Põhjamere rannikul, Vana-Kreekas, Hiinas ja kindlasti mujalgi. See rahvusvaheline komme osutab esivanematekultusele ja veendumusele, et inimene elab edasi oma järglastes. Nime andmine vanavanemate järgi on üks väheseid märke eesti rahvausundis, mida võiks tõlgendada kui

Uurimistöö

Meedia

Kommentaarid (0)