Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

rtf

Hingamiselundkond, sisenõrenäärmed ja närvisüsteem

mille tagajärjel liigub õhk kopsudesse. Kui aga rinnaõõne maht väheneb, väheneb ka kopsude maht., neis oleva õhu rõhk muutub kõrgemaks kui väliskeskkonnas ja õhk surutakse kopsudest välja. Seega osalevad kopsud hingamises passiivselt, sest sisse ja väljahingamine sõltub paljude lihaste (vahelihase ja roietevaheliste lihaste) tööst. SISENÕRENÄÄRMED HORMOONID: organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad nii närvisüsteem kui ka hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed - näärmed, millel pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Seepärast eritavad nad hormoonid otse verre, mis kannab need organismis laiali. Hormoonid kannavad infot edasi aeglasemalt kui närvid ja nende mõju on pikaajalisem, sest nad jäävad mõneks ajaks vereringesse, enne kui nad lagundatakse. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust ja sele kaudu ka talitlust:

Bioloogia

1

rtf

9.klassi bioloogia

Omadused: väga aktiivsed, erineva toimeajaga, igal hormoonil on oma kindel ülesanne Närvisüsteemi tähtsus - juhib ja reguleerib inimorganismi kõigi elundite talitlust. Närvisüsteem jaotub kaheks osakas: kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteem (vegatatiivne,somaatiline). Piirdenärvisüsteem - moodustavad pea- ja seljaajust väljapoole jäävad närvirakud ja neid ühendavad närvikiud. Piirdenärvisüsteemi osad on somaatiline närvisüsteem, mis kontrollib tahtele alluvat lihaste ja meeleorganite tegevust ja autonoomne närvisüsteem, mis reguleerib organismi automaatset elutegevust siseorganites. Kehaline e. Somaatiline - moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga.Re Vegetatiivne - juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Seljaaju ehitus: 31paari närve, hallaine, valgeaine

Bioloogia

8

docx

Aju, närvisüsteem, refleksid

         Ajuripats ehk hüpofüüs – asub, peaajus  ja  juhib  koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd  Kilpnääre – asub kaelal kõri ees ja külgedel  ja   reguleerib ainevahetuse kiirust,   organismi   kasvamist ja arengut, erutusprotsesside tugevust  närvisüsteemis  Kõrvalkilpnäärmed – reguleerivad kaltsiumi ja  fosfori ainevahetust   Neerupealised  – asuvad neerude peal  ja toodavad  adrenaliini, valmistades organism ette pingutuseks,  ohule reageerimiseks   Kõhunääre  –asub  mao  taga ja  ja reguleerib  glükoosi ehk veresuhkru hulka veres, tähtsaim  hormoon, mida eritab on insulin   Käbikeha ­ asub peaajus ja reguleerib ööpäevaseid  rütme   Sugunäärmed  – mõjutavad soost  sõltuvate tunnuste arengut ja�

Bioloogia

5

doc

Arvestus hormoonid ja närvisüsteem

NÄRVISÜSTEEM JA HORMOONID 1. Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Organismi talitluse reguleerimine neutraalse regulatsiooni puhul närvide vahendusel, humoraalse regulatsiooni puhul hormoonide abil. Neuraalne on kiirem, humoraalne on pikaajalisem. 2. Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Piirdenärvisüsteem ­ väljaspool selja- ja peaaju paiknevad närvid; ülesanne on vahendada infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel o Somaatiline närvisüsteem o Autonoomne närvisüsteem Kesknärvisüsteem ­ pea- ja seljaaju; juhib kogu organismi talitlust 3. Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? Närvikude koosneb neuronitest ja neurogliiast (neurogliiat on rohkem).

Bioloogia

3

docx

Näärmed, närvid ja meeleelundid

SISENÕRENÄÄRMED Hormoonid ­ keemilised ained, mis reguleerivad organismi kudede ja elundite taltlust ning ainevahetust. Hormoonid on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organimsmi ainevahetust. Neid transporditakse vere kaudu ja lagundataks Sisenõrenäärmed - näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Kõik sisenõrenäärmed eritavad hormoonid otse verre, kuna neil puuduvad juhad. Veri kannab hormoonid erinevate kudede ja elunditeni, mille talitlust ad mõjutavad. Ajuripats e. Hüpofüüs ­ Kõige tähtsam sisenõrenääre, mis juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust. Kilpnääre ­ inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema

Bioloogia

3

docx

Närvisüsteem, sisenõrenäärmed ja meeleelundid

Refleks ­ reageerimine ärritusele, lihtsaid reflekse analüüsitakse seljaajus. Tingimatu refleks Tingitud refleks Kaasasündinud- imemine, hingamine, neelamine, Elu jooksul omandatud kaitserefleksid, silmade pilgutamine, ringutused ,liikumine 2l jalal liigutusvilumused, ei saa edasi pärandada. Aevastmine , 2 kätt, silmapupill. Somaatiline närvisüsteem ­ mood liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga. Vegetatiivne närvisüsteem ­ juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. MEELEELUNDID säilitavad kontakti väliskk, võtavad vastu otsused. NÄGEMISELUNDID Silm ­ 90% kogu infost, vahemaade hindamine, ruumilisus, asub silmakoobastes. Silmalaud ja ripsmed ­ takistavad tolmu ja muude asjade silma sattumist.

Bioloogia

6

docx

Närvisüsteem ja sisenõrenäärmed

seljaajusse, kõhtmised juured aga viivad info elunditesse/lihastesse. Seljaaju reflekse nimetatakse tingimatuteks refleksideks s.t on kaasasündinud tahtmatud refleksid. 3. Miks on tähtis, et imetajate suuraju koor oleks võimalikult vaoline ja kääruline? Seda suurem on ajukoore pindala, seda rohkem mahub neuroneid, võimaldatud keerukam käitumine, suurem õppimisvõime. 4. Millises ajuosas kujuneb mälu? Suuraju 5. Mille poolest erineb vegetatiivne närvisüsteem somaatilisest närvisüsteemist? Tunnus Vegetatiivne närvisüsteem Somaatiline ehk kehaline närvisüsteem Milliste kehaosade tööd juhib Siseelundid, siselihased, Skeletilihased sisenõrenäärmed Tahtele alluvate või Allumatud Alluvad allumatute elundite juhtimine Kas oleme teadlikud selle Ei Jah närvisüsteemi töös 6

Bioloogia

2

pdf

Hormoonid ja närvisüsteem

olemasolevaid. Samuti koostöös närvisüsteemiga tagavad nad organismis toimuvate protsesside regulatsiooni. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne ehk nad mõjutavad ainult kindlat elundit või kudet. Hormonaalse regulatsiooni eripärad võrreldes närvisüsteemi regulatsiooniga? Hormoonid kannavad infot aeglasemini edasi, kui närvid. Hormoonide omadused: lühiealised, üliaktiivsed, spetsiifilise toimega ning toimivad läbi ensüümide. Tea kus on järgmised sisenõrenäärmed ja millist hormooni seal toodetakse ja mis on selle hormooni põhi ülesanne: neerupealised- toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks. kõhunääre- toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru taset. Samuti toodab kõhunääre glükagooni. ajuripats- herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd

Bioloogia

Kommentaarid (0)