Arengupsuhholoogia isikud (0)

J. Locke
1632-1704
A. Van leeuwenhoek
1632-1723
J. J. Rousseau
1712 -1778
K.E. Von Baer
1792-1876
Charles Darwin
1809-1882
E. Haeckel
1834-1919
Tabula rasa. Omistab palju oma edust sellele, et oli ümbritsetud endast targemate inimestega. 1671 alustas ja 1690 tuli välja oma esseega ’’Essee inimmõistusest. Selles oli tema arvamus ja analüüs inimmõistusest, võimetest, piiridest. Ütles, et teadmised, ideed pärinevad aistingutest, teadmised ka reflektsioonist. Keskkonnateoreetiline, kõik teadmised tulevad keskkonnast, enne seda pole 1midagi.
Täiustas mikroskoopi, lõi eelduse mikrobioloogia tekkeks. Nägi ja kirjeldas esmakordselt üherakulisi organisme
Räägib, et inimene sünnib heana. Looduse ja inimühiskonna mõjud vastandlikud. Lastel oma viis näha ja tunda. Endal väga traagiline elu. Raamat kasulapsest ’’ Emile ehk kasvatusest’’ 1762. Last tuleks kasvatada loodusseadustega kooskõlas, looduse ees on kõik võrdsed. Keha ja vaimu tuleks harmooniliselt arendada. Nimetas oma arengustaadiumid (imikustaadium, varane lapsepõlv, hiline lapsepõlv, noorus)
Munaraku avastaja 1826 . Rääkis, et areng toimub lihtsamalt keerulisemale ja üldiselt spetsiifilisemale ehk eristumisele.
1859 lõi evolutsiooniteooria , mis pani aluse arengupsühholoogiale. 1877 andis välja lühiartikli oma poja Doddy arengust. Baasmõiste- Arengu all tuleb mõista lapse pidevat kohanemist keskkonnaga, pärineb temalt. ’’Liikide tekkimine’’ 1859 ’’inimese põlvnemine’’ 1871 ’’emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel’’ 1872.
Arendas embrüoloogilisi arengu mõtteid. 1874 aastal väitis, et loote areng kordab lühidalt tema esivanemate arengut. Ehk ontogenees kordab fülogeneesi, isenid areng kordab liigi arengut.
N. Hartsoeker
1656-1725
Nägi spermatosoide uurides, et pea osas on väike inimene (homunculus). Naise organismi vaja ainult selleks, et laps seal kasvada saaks, see teooria on ’’metafüüsiline arenguteooria ’’.
W. Preyer
1841- 1897
G.S. Hall
1844-1924
S. Freud
1856-1939
A. Binet
1857-1911
J. M. Baldwin
1861-1934
A. Adler
1870-1937
’’Lapse psüühika’’ 1882(peetakse arengupsühholoogia kui iseseisva distsipliini alguseks), vaatles selles raamatus oma tütart . Sünnist kuni 2,5 aastaseni. Rõhutab pikka uudishimu perioodi olulisust. Rõhutas teaduspõhisust ja metodoloogiat.
Arendas edasi lapse psühholoogia suunda. Koolitas välja I põlvkonna lapse uurijaid. Sõnastas oma biogeneetilise seaduse. Propageeris S. Freudi ideid. Lõi Ameerika psühholoogide assotsatsiooni. Oli selle president . Toetub evolutsioonilisele lähenemisele. Ontogeneesi -fülogeneesi kohta ütles: ’’sarnasus ei ole mitte aiunlt füüsiline, bioloogiline vaid ka psühholoogiline
Läheneb inimesele bioloogilisest ja sotsioloogilisest aspektist. Psühholoogiale teene - tõi sisse struktureeritud ja süsteemse lähenemise isiksusele ja häirete klassifkiatsioonile. Peab väga oluliseks ema-lapse suhet. ’’ Struktuurne isiksuseteooria - rohkem teadvustamata , kui teadvustatud, ID, EGO, SUPEREGO. Psühhoseksuaalsed arenguastmed- areng seotud sellega, millise keha tsooniga seondub sel arenguetapil suurim nauding .
Tuntakse esimese intelligentsustesti loojana. Tegeles laste mõtlemise eksperimentaalse uurimisega. Tekkis mõttekäik, et lapse kronoloogiline ja vaimne vanus võivad olla erinevad.
Üks olulisemaid kaasaegsele arengupsühholoogiale aluse panijaid. ’’Geneetiline loogika’’ 3-köiteline sari, käsitleb lapse mõtlemise arengut. Mõtlemise areng on progressiivne. Arvab , et areng toimub läbi staadiumite, Areng on võrdselt mõjutatud bioloogilistest ja keskkondlikest teguritest.
Freudi õpilane. Lõi oma koolkonna 1911 aastal, ideaalpsühholoogia. Usub et inimene on terviklik ja tal on oma loovus . Räägib, et inimest on võimalik käsitleda ainult sotsiaalses kontekstis. Räägib esimesena alaväärsustundest, perre sündimise järjekord mõjutab hiljem tema hakkama saamist keskkonnas.
W. Stern
1871-1938
J. B. Watson
1878-1957
A. Gesell
1880-1961
L. Võgotski
1896-1934
J. Piaget
1896-1980
M. Mahler
1897-1985
Töötas välja valemi IQ arvutamiseks. Defineeris intelligentsuse vanuse kaudu IQ=vaimne vanus/kronoloogiline vanus x 100.
Biheivorismi isa. Tegi 3 aastaga terve ülikooli läbi, baka- doktor . Huvitas ennekõike looma psühholoogia. Kohandas Locke’i vaadet, inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsess . 1909 teooria ’’psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne’’. Keskkonnateoreetiline, pärilikkusel pole mitte mingit mõju. Uurimisobjektiks oli psüühika ja õppimine. Stiimul- reaktsioon . Tõi psühholoogiasse sisse matemaatika .
G. S. Halli õilane, kuid ei uskunud biogeneetilisse seadusesse. Uskus et areng on primaalselt juhitud geneetiliste protsesside poolt. Neid suunavaid protsesse nimetas ’’küpsemiseks’’. Küpsemisteooria. Oli pärilikkuse pooldaja , eriti huvitatud oli motoorika ja taju arengust.
Psühholoogia Mozart, Tööd tunnustatud peale tema surma. Tõi sisse teema kuidas keskkond ja laps teineteist vastastikku mõjutavad. Eristab 2 tüüpi püühilisi protsesse (madalad-kõrged). Arvab, et lapsed peaksid õppima koguaeg endast vanematega, et oleks mingi väljakutse ja tulemused oleksid paremad. Sotsiaalne interaktsioon on oluline. Kultuurilise arengu üldine geneetiline reegel. Kriisietapid inimese arengus, lähima arengu tsoon.
Suurim mõjutaja oli Baldwin. Uuris kognitiivset arengut. Huvitus loodusest. ’’Intelligentsuse lätted lastel’’ 1936, ’’Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt’’ 1937(ruum, aeg, füüsilised objektid), ’’Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas ’’ 1945(fantaasia ja sümbolismi teke lapseeas ). Õppimine toimub läbi adaptsiooni mehhanismi. Kognitiivse arengu astmed- 4 tk, hierarhilised, iga järgnev toetub alumisele, liikumine toimub, sest on ebamugavustunne ja sisemine motivatsioon , ei ole uut infot kuskile paigutada.
Tegeleb psühhoanalüüsiga. Peamine huvi oli normaalse arenguga lapsi uurida, hiljem tekkis huvi probleemsete laste vastu. Märkas, et väikelaste arengu puhul on füüsilise ja vaimse tervise kriteeriumides olulised mäng ja piisav armastuse kogemine, et saaks kasvada terved täiskasvanud. Ta kirjeldas oma arenguetapid (normaalne autism , normaalne sümbioos , eraldumine ja individuatsioon ), ütles, et mida raskekujulisem on psüühiline hälve, seda varasemasse arengujärku see ulatub.
E. H. Erikson
1902 -1994
K. Z. Lorenz
1903-1989
B. F. Skinner
1904 -1990
H. Harlow
1905-1981
J. Bowlby
1907-1990
M. Ainsworth
1913-1999
Räägib EGOst, peab seda kõige suuremaks komponendiks, ID-ist räägib vähe. Inimese areng toimub läbi astmete , on EGO poolt kontrollitud ja on ratsionaalne . Arendab edasi Freudi teooriat. Toob sisse sotsiaalse ja kultuurilise aspekti. Igal astmel on konflikt mis tuleb lahendada ’’ Psühhosotsiaalse arengu astmed’’
Etoloogia esindaja. Lühikest aega peale sündi on haned kõige enam võimelised oma emale ja seega kogu liigile omaseid tunnuseid õppima(etoloogia esimene katse). Pojad õpivad järgima ühte stiimulit ja seda eristama - vermimine. Ütleb et on liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine.
Sotsiaalse õppimise teooria, oluline kinnitus, koahti sarrastus. Positiivne tasu ja karistus . Lõi sarrustuse skeemi. Operantne tingimine. Arvab, et inimene algselt neutraalne, kogemused teevad ta heaks vüi halvaks. Organism reageerib keskkonnale ja samas ise mõjutab ka keskkonda vastu.
Kiindumuspsühholoogia, 1958 katse ahvipojaga(ahv valis selle, kes oli tema moodi, mitte selle kes ta vajadusi rahuldas). Kiindumus tekib ikkagi sellega, kes turvalisust pakub, mitte ainult sööki . Hüpotees - see kes rahuldab baasvajadusi, selle suhtes tekib seotussuhe, vajadus tema järele
Uuris samuti kiindumust. Kiindumus on instinkt , mida aktiveerib igasugune lähedust ohustav tunne- hirm, ebakindlus, eraldatud. 1969- seotuseteooria, inimlastel sünnipärane vajadus seotuse järele ühe kinda isiksusega. Kiindumusteooria kohta 3 raamatut- Lapse ja ema vahelise seotuse iseloom, eraldamisest tingitud ärritus , lein ja kaotusvalu imiku- ja varases lapseeas
Bowlby õpilane. Uuris võõrastamise situatsiooni. Ema, beebi ja võõras, võõras ruumis katse. Vaadatakse kuidas laps käitub, kui ema läheb ära ja mis siis saab, kui ema tuleb tagasi. Kiindumssuhte stiilid(turvaline, vältiv ja ärev-ambivalentne).
U. Bronfenbrenner
1917-2005
D. levinson
1920-1994
A. Bandura
1925-....
L. Kohlberg
1927-1987
D. Baumrind
1927-....
C. Gilligan
1936-....
Indiviid on keskkonna looja kui ka selle produkt. Areng on vaadledav vaid keskkonnaga, oluline missugune on kodu, ka sisustus . On pärsivad,soodustavad tegurid. Hõlmab rohkem faktoreid mis mõjutavad lapse arengut, kui teised teoreetikud. Ökoloogiline arengu mudel.
1986 uuris 40-t meest, nende peamisi elusündmusi, ütleb et on olemas astmed mida me läbime (4). Räägib kriisist, üleminekust, kriisist, üleminekust. Kõige olulisem sotsiaalse arengu faas on töö(karjäär) ja pereelu ülesehitamine
Biheiviorism. Sotsiokultuurilise keskkonna mõju indiviidi käitumisele. Kuulus katse nukk Bogoga, uuris lasteaiarühmi. Selle põhjal räägib sotsiaalse õppimise teooriast. Mudel realiseerub kinnituse eesmärgil.
Mõjutaja Piaget(Baldwin). Moraalse arengu staadiumid. 3 taset(eelkonventsionaalne, konventsionaalne, postkonventsionaalne) igal neist on 2 astet. Korraga saab minna läbi ühe astme ajas, ei saa hüpata astmeid vahele jättes.
Uuris vanemlike kasvatuse stiile 1972,1991. See on see stiil, mis on läbiv ja püsiv, konfliktide ja muude asjade ajal võib minna üks stiil ka teiseks. Jaotub neljaks( Autoriteetne , autoritaarne, lubav-ükskõikne, lubav-mittekeelav)
Kohlbergi õpilane ja peamine kriitik. Töötas Eriksoniga, 70-ndatel Kohlbergiga. Hakkas moraali uurima hoopis teisest nurgast kui seni oli uuritud. Uuris läbi intervjuude . Uuris mida moraal tähendab naistele, uuris mehi ja naisi erinevate uurimuste teel. Ütles et ei saa mõõta ühtemoodi moraali eri sugudel. Hoolimise eetika tasemed(naistel, seostub emaks saamisega ).
S. J. Gould
1941-2002
J. Valsiner
1951-....
Wolff
1959 , 1966
Kübler- Ross
1969
M. Klaus & J. Kennel
1975, 1976
1977 seadis kahtluse alla ontogeneesi-fülogeneesi teooria. ’’Tegelikult esinevad sarnasused imetajate embrüode vahel peegeldavad lihtsalt bioloogilisi struktuure, mis on esivanematega ühised.’’ Areng ei toimu sujuvalt , vaid järk-järgult- trepid.
Uurib kultuuri teemat. Räägib 3-st tsoonist(vaba liikumise tsoon, soositud tegevuste tsoon, lähima arengu tsoon).
Eristas 6 vastsündinud käitumise seisundit (sügav uni, kerge uni, unisuseisundid, passiivne ärkvelolek, aktiivne ärkvelolek, nutmine ).
Kategoriseerisid esimesena tee, mis viib surmani. Eitus , viha, tingimine, depressioon , omaksvõtt. Teesid ei pea läbima selles järjekorras ja kõik ei käi läbi kõiki teesid.
Arendasid edasi Bowlby töid. Esialgne hüpotees oli, et kõige olulisem on sünnihetk. Ütlesid et haigla rutiin rikub ema-lapse suhet. Sisaldas ka nahk-naha vastas olulisust.