Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused (0)

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Valgusüntees

Pärilikkus ­ on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vane- matega. Pärilikkuse uurimisega tegeleb geneetika. Muutlikus ­ organismide võime muutuda ja seeläbi erineda oma vanematest. Kromosoomid ­ rakutuumas pärilikkust kandvad kehakesed. Geen ­ kromosoomi lõik, mis määrab ühe või mitu pärilikku tunnust. Inimesel on keharakus 46 kromosoomi, millest 44 on autosoomid, mis ei osale soo määramisel ja 2 sugukromosoomi, mis osalevad soo määramisel( XX ­ naine, XY ­ mees ). Genoom ­ liigiomane, ühekordne kromosoomi komplekt

Bioloogia

2

docx

Geenide avaldumise häired ja kolm sünteesiprotsessi

DNA JA RNA ON PÄRILIKU INFO KANDJAD Pärilikkus ­ järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega Geneetika ­ teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi Mittesugulisel paljunemisel saavad organismid alguse ühest vanemast ning võivad olla päriliku materjali poolest identsed. Sugulisel paljunemisel saavad organismid päriliku materjali kahelt vanemalt ja seetõttu pole nad kunagi ainult ühe vanemaga sarnased. Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. Genoom ­ liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Geen ­ lõi DNAl, määrab ära RNA molekuli sünteesi

Bioloogia

2

odt

Pärilikkus

PÄRILIKKUS 6.1 ORGANISMI TUNNUSTE KUJUNEMINE Pärilikkus-- eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. Geneetika ­ teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. - päristuumses organismis paiknevad need rakutuumas. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. Genotüüp-- ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Fenotüüp ­ ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Ontogeen e. Surmageen ­ st., et avalduvad valed geenid Terminaator e

Bioloogia

3

docx

Pärilikkusega seotud mõisted

polümeraasi) seostumiseks geeni promootorpiirkonnaga ALLEEL ­ ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivarjandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises ANTIKOODON ­ tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga BIHEELIKS ­ DNA molekuli teist järku struktuur DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE e DNA ­ pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleiidid DIPLOIDNE KROMOSOOMISTIK ­ enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena (erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised), tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46 ­ naisel jaguneb see 23-ks homoloogiliste kromosoomide paariks, mehel 24-ks)

Bioloogia

3

odt

Bioloogia pärilikkus

Pärilikkus PÄRILIKKUS ­ looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega. Geneetika ­ teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Genoom ­ ühekordses kromosoomikomplektis olev geenide kogum. Ühes kromosoomis on üks genoom. Genotüüp ­ ühe isendi kõikide geenide ja geenierivormide kogum. Fenotüüp ­ ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Keskkond, kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. MATRIITSÜNTEESID - DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide

Bioloogia

5

doc

Pärilikkus

4. Fenotüüp ­ isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. 5. Geen ­ DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. 6. Geeniteraapia ­ geneetiliste haiguste ravimeetod, mille korral sisestatakse geenitehnoloogiliselt konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi keharakkudesse, kus see peaks normaalselt avalduma. 7. Geneetika ­ teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. 8. Geneetiline kood ­ mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgumolekulis. 9. Genoom ­ liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. 10. Genotüüp ­ isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum. 11. Initsiaatorkoodon ­ mRNA nukleotiidne järjestus, AUG, millest algab translatsioon. 12

Bioloogia

6

rtf

Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid

Bioloogia kontrolltöö: Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid 1) hindab pärilikkuse ja keskkonnategurite osa organismi tunnuste kujunemisel; Organismi tunnused kujunevad geenide ja keskkonna koosmõjus. Ka haigestumine võib olla tingitud nii pärilikkusest, keskkonnast kui ka geenide ja keskkonna koosmõjust. Ühe geeni poolt põhjustatud ehk monogeenseid haigusi on geeniuuringutega lihtne tuvastada. Kui suguvõsas leidub selliseid haigusi, siis on pärilikkusnõustamise abiga võimalik välja selgitada, kui suure tõenäosusega kandub

Molekulaarbioloogia

2

doc

Pärilikkus,replikatsioon, transkriptsioon,translats ioon

PÄRILIKKUS Pärilikkuseks nimetatakse looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. Geneetika ­ uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Geen ­ DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi Genoom ­ liigiomane ühekordne kromosoomistik. Genotüüp ­ ühe isendi geenide kogum Fenotüüp ­ isendi vaadeldavate tunnuste kogum Fenotüübi kujunemist mõjutavad genotüüp + keskkond. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Molekulaargeneetika- teadus, mis uurib pärilikkust molekulaarsel tasandil.

Bioloogia

Kommentaarid (0)