Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loodusgeograafia ja nende kasutamine (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kus on piisavalt niiskust aastaringselt?
  • Kust pärit manner ?
  • Miks rajatakse terasspõlde?
  • Kuidas kaitsta muldi erosiooni eest?
  • Milles seisneb metsade tähtsus?
  • Kuidas mõõdetaksehinnatakse metsavarusid?
  • Mis vahe on metsatööstusel ja metsamajandusel?
  • Miks tavaliselt ei töödelda naftat ammutamispiirkonnas?
  • Millised euroopa riigid ei kasuta üldse tuumaenergiat miks?
  • Millistel riikidel on tuuleenergia olulisel kohal?

Lõik failist

Loodusgeograafia ja nende kasutamine
I Maa kui ressurss. Põllumajandus
1.Maailma maakasutus
Haritava maa hulgast sõltubki
millise tootmisvormi valime ja
Kui odav või kallis tuleb see
tootmine. õp lk 86 diagramm.
Kui maad on vähe tuleb valida intensiivne põllumaj.
aga kui on palju siis võib mõelda ekstensiivsele põllumaj. tootmisele.
2.põllumajanduse eeldused ehk põllumajandust mõjutavad tegurid.
3.Agrokliimavöötmed
Agrokliima – kliima, hinnatuna põllumajanduse seisukohalt.
Vegetatsiooniperiood - on ajavahemik , mille kestel kliimatekketegurid (peamiselt temperatuur) võimaldavad taimede elutegevust
Kliimavööde
Vegetatsiooni perioodi pikkus; Soojushulk
Niiskusolud
Hinnang muldadele
Põllumajandusliku maa hulk
Lähisarktiline
1000 C
Vähe
Igikelts, väheviljakad
Maa hulk väike
Parasvööde (jahe)
3-5 kuud; kõige väiksem soojushulk
Vähe
Vähe viljakad
500milj ha haritavat; 700 milj haa rohumaad
-’’- mõõdukas
5 kuud või pikem
Mereline niiske; mandriline võib olla kuiv
Keskmine viljakus
_,,_
_,,_ soe
6 kuud või pikem
Kuiv, peab niisutama
Mustmullad, väga viljakad(kõige viljakamad)
_,,_
Lähistroopiline vahemereline (läänerannik)
2 saaki; 8 kuud ja enam; kuni 8000C
Sademed on talvel, suvel kuiv
Viljakad mullad , kuid erosioon
300 milj ha haritavat maad
_,,_ niiske(idarannik)
8-11 kuud; 2-3 saaki
Palju sademeid
Troopiline
11000C aastaringne
Väga vähe sademeid(kõrbe)
Viljakad mullad oaasides
200 milj Ha haritavat maad
L-ekvotoriaalne
Üle 8000C, aastaringne
Ebaühtlased sademed, vahelduvad kuiv ja vihmane periood
Keskmine viljakus
300 milj haritavat 100 milj rohumaad
Ekvatoriaalne
Palju sademeid
Väheviljakad
istandused
Mida kaugemal ekvaatorist seda kuivem.
Mukkustes agrokliimavöötmetes on kõige rohkem a)põllumaj maad B)haritavat maad C)rohumaad?
  • Parasvööde ja lähisekvatoriaalne
  • Lähistroopiline ja parasvööde
  • parasvööde, lähisekvatoriaalne
    Kus on piisavalt niiskust aastaringselt ? Ekvatoriaalses kliimas
    Põllukultuuride geograafiline levik
    *Taimekasvatussaadustel on tähtsam koht kui loomakasvatussaadustel
    *Mitmed taimekasvatussaadused on väga paljude arengumaade peamised ekspordiarktiklid.
    *Põllukultuure võib
  • Vasakule Paremale
    Loodusgeograafia ja nende kasutamine #1 Loodusgeograafia ja nende kasutamine #2 Loodusgeograafia ja nende kasutamine #3 Loodusgeograafia ja nende kasutamine #4 Loodusgeograafia ja nende kasutamine #5 Loodusgeograafia ja nende kasutamine #6 Loodusgeograafia ja nende kasutamine #7 Loodusgeograafia ja nende kasutamine #8 Loodusgeograafia ja nende kasutamine #9 Loodusgeograafia ja nende kasutamine #10 Loodusgeograafia ja nende kasutamine #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 194343 Õppematerjali autor
    Geograafia II kursuse materjalidest kokkuvõtte. Agrokliimavöötmed ja nende iseloomustus. Põllukultuuride levik, kust on pärit ja kus kasvavad. Põllumajandusliku tootmisvormidest. Mahe- ja tavapõllumajandus. põllumajanduse mõju keskkonnale. Vesiviljelus ja kalapüük maailmamerest. Maailma metsavarud ja metstööstus ning metsatüübid. Energiamajandus. On toodu välja olulisemad mõisted ja küsimused.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    20
    doc

    Energiamajandus

    GEOGRAAFIA GE2 1. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektri-, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Elektroenergeetika ­ elektrienergia/soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine. Toorainet (kivisüsi, põlevkivi) saan energatööstusest või keemiatööstuselt (masuut) või loodusest (päikeseenergia, maaenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia). LK. 65 skeem Looduslike energiavarade Eletri-, Energia toimetamine

    Geograafia
    thumbnail
    7
    docx

    Geograafia, põllumajandus, vesi ja sellega seotud probleemid, metsandus, energiamajandus

     Toornafta transport on odavam, kui  Suurimad tootjad – Hiina, USA, India, Hüdroenergia eelised-puudused: valmistoote transport, sest tanker peab Eelised Puudused tühjalt tagasi sõitma Tuumaenergia Taastuv Ehitamine kallis Kasutamine Torujuhtmeteg Tankeriteg  2. Kohal elektritootmises Pole saastet Saab ainult veekogud a a Tuumaenergia osakaal üle 30% energiabilansist Mõju ökosüsteemile + Suur ENväärtus, Ööpäevarings ülemerev (Euroopas): Eestis pole mõtet eriti hüdroelektrijaamadesse

    Geograafia
    thumbnail
    22
    doc

    Geograafia konspekt kõige vajalikuga (2. periood/teine õppeaasta)

    · pärit India idaosast · tänapäeval suurimad kasvatajad India ja Bangladesh, lisaks veel Hiina, Brasiilia jt. Sisalagaav · pärit Mehhikost · troopilistel ja lähistroopilistel aladel · peamine tootja Mehhiko osariik Yucatani, aga tähtsal kohal ka Brasiilias ja Ida- Aafrika riikides (Tansaania jt.) Õlikultuurid · toiduõli, söödaõli, kosmeetikatööstuses · iseloomulik regionaalsus · tähtsal kohal nende kasvatus ja tarbimine seal, kus loomakasvatust vähe · õli tarbimine suurenenud arenenud maades, sest õli asendab loomseid rasvasid · õlikultuure väga palju, kuid peamise osa taimeõli toodangust annavad 6-7 kultuurtaime Sojauba · pärit Hiinast · terad sisaldavad 35-50% · valku ja 13-24% õli · saab kasvatada juba mõõduka soojusega alal · õli kogusaagilt maailmas esikohal

    Geograafia
    thumbnail
    10
    docx

    Loodusvarad ja nende kasutamine

    · Kapital. Hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad, maaparandus. Selle alla mõeldakse füüsilist kapitali või raha. Erandlik · Tööjõud. Teatud kultuurtaimede kasvatamine on väga mahukas. Nt riisikasvatuses on palju tööjõudu vaja. Oskusi on samuti vaja, eriti masinate käsitlemisel. · Valitsuse poliitika. Tollipoliitika. Euroopa Liidus mitte asuvad riigid peavad suurt tollimaksu maksma ja ka nende asjad on kallimad. Teine oluline asi on toetused ehk subsiidum · Turustamise võimalused. Otse lõpptarbijale, nt viinamarjadest 15% läheb kohe söögiks. Kohvi ei saa kohe müüki paisata, see läheb toiduainetööstusele. Ka kergetööstusele ja energiaallikateks läheb taimi. Siseturule minnes läheb omatarbelise põllumajanduse alla. Eksporti kutsutakse kaubanduslikuks põllumajanduseks. · Äriteenuste kättesaadavus

    Geograafia
    thumbnail
    7
    doc

    Põllumajandus

    sojauba, viinamarjad ... o kultuuritaimede valikut piirab lühike kuid külm talv ja vähene sademete hulk o niisutus on kuivematel aegadel vajalik · Lähistroopiline vööde o vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima o niisutamise abil on võimalik põllukultuure kasvatada kogu aasta o aastas võimalik saada 2 saaki o haritavat maad on u. 300 milj, hektarit ning selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest o pehme ja vihmane talv, kuum ja põuane suvi o mullad on viljakad - vihmavesi võib mäenõlvadel põhjustada erosiooni o kasvatatakse puuvilju, köögivilju ­ viinamarjad, oliivid, tsitruselised, talinisu, mais o kasvatatakse kitsi ja lambaid · Troopiline vööde o temp. ei lange kunagi alla 0' C o kõige jahedamatel kuudel temp. 15-20

    Geograafia
    thumbnail
    4
    doc

    Põllumajanduskultuuride tootmine ja geograafiline levik

    - suured kuilina kasvatajad Poola, Prantsusmaa, Belgia, - peamine tootja Mehhiko osariik Yucatani, aga tähtsal kohal Valgevene ka Brasiilias ja Ida-Aafrika riikides - (Tansaania jt.) Õlikultuurid - toiduõli, söödaõli, kosmeetikatööstuses - iseloomulik regionaalsus - tähtsal kohal nende kasvatus ja tarbimine seal, kus loomakasvatust vähe - õli tarbimine suurenenud arenenud maades, sest õli asendab loomseid rasvasid - õlikultuure väga palju, kuid peamise osa taimeõli toodangust annavad 6-7 kultuurtaime - kasvatuspiirkond ühtib sojaoaga, kuid tunduvalt rohkem kasvatatakse Aafrikas, kus on tähtis

    Geograafia
    thumbnail
    10
    docx

    Põllumajandus ja taimed eri paikkondades

    kalkuta kanep · perekonnas 40 liiki · pärit India idaosast · tänapäeval suurimad kasvatajad India ja · Bangladesh, lisaks veel Hiina, Brasiilia jt. · sisalagaav · pärit Mehhikost · troopilistel ja lähistroopilistel aladel · peamine tootja Mehhiko osariik Yucatani, aga tähtsal kohal ka Brasiilias ja Ida- Aafrika riikides (Tansaania jt.) 1.13. Õlikultuurid · toiduõli, söödaõli · iseloomulik regionaalsus · tähtsal kohal nende kasvatus ja tarbimine seal, kus loomakasvatust vähe · õli tarbimine suurenenud arenenud maades, sest õli asendab loomseid rasvasid · õlikultuure väga palju, kuid peamise osa taimeõli toodangust annavad 6-7 kultuurtaime Sojauba pärit Hiinast terad sisaldavad 35-50% valku ja 13-24% õli saab kasvatada juba mõõduka soojusega alal õli kogusaagilt maailmas esikohal pressimisjääkidest tehtud soja jahu valgurikas loomasööt kolm suuremat tootjat USA, Hiina, Brasiilia

    Geograafia
    thumbnail
    14
    rtf

    Geograafia teine kursus | põllumajandus, energiamajandus, maavarad

    niisutamine - muldade sooldumine [-> niisutamise käigus üleliigse vee ärajuhtimine]; üleväetamine - põhja- ja pinnavee reostus [ -> teha kindlaks optimaalne väetise kogus/mahepõllundus]; mürkkemikaalide kasutus - kasulike eluvormide hävimine koos kasulikega [ -> viljavaheldus/haiguskindlamad sordid/mahepõllundus]; monokultuuride kasvatamine - haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine [ -> viljavaheldus/jätta põld puhkama]; raskepõllumasinate kasutamine - mullad tihenevad ja õhusisaldus mullas väheneb, mullaorganismide elukeskkond häiritud [ -> laiemad rehvid, mitte nii tihedalt künda]; lageraie - tuule- ja mullaerosioon [ -> jätta tuule-ja metsakaitseribad/valikraie/nõlvad kindlustada) 58. Millised looduslikud eeldused võivad põhjustada vee erosiooni ja kuidas inimene süvendab seda probleemi edasi? (ülekarjatamine, liigirikkus ja ajutised sajud piirkonnas.) 59. Mis on mahepõllundus ja iseloomusta seda?(+!)

    Geograafia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun