Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis #1 Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis #2 Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis #3 Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis #4 Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis #5 Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis #6 Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis #7 Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis #8 Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis #9 Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis #10 Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis #11 Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis #12 Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis #13 Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis #14 Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis #15 Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis #16 Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis #17 Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis #18 Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Dresson Õppematerjali autor
Ülevaade Prantsuse uue laine tulekust filmikunsti. 3 režissööri debüütfilmidest.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Jean Rouch, Moi un Noir

Jean Rouch Moi, un noir Lühiuurimus 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Jean Rouch ja antropoloogia, lühike elulugu.......................................................................... 4 2. Rouch ja film..........................................................................................................................6 2.1 La Nouvelle Vague........................................................................................................... 6 2.2 Cinéma vérité, jagatud antropoloogia ja etnofiktsioon..................................................... 7 3. Moi, un noir..........................................................................................................

Visuaalne antropoloogia
thumbnail
32
doc

Haiti

Tulevase presidendi ülesandeks jääb Kariibi saareriigi taastamine hävitavast maavärinast.....32 4 Haiti Vabariik prantsuse République d'Haïti haiti Repiblik Dayti Haiti lipp Haiti vapp Riigihümn La Dessalinienne Pealinn Port-au-Prince Pindala 27 751 km2 Riigikeel(ed) prantsuse ja haiti Rahvaarv 9 833 000 (2009) Rahvastiku tihedus 361,5 in/km2 President René Préval Peaminister Jean-Max Bellerive Iseseisvus 1. jaanuar 1804 Rahaühik gurd (gourde; HTG) 5 Haiti [ha'iiti] (varasem eestikeelne nimevorm Haiiti) on riik Ameerikas Kariibi

Geograafia
thumbnail
32
docx

Visuaalne antropoloogia

Arvamus tekitas vastukaja USAs, hipiliikumise ajal muidugi muutusid tema raamatud popiks (teised raamatud räägivad ka seksuaalteemadel). Põhiliselt kasutatakse ikkagi info edastamiseks sõnu. Vis antr on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes on laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antr on väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse

Visuaalne antropoloogia
thumbnail
33
docx

Visuaalne antropoloogia loengud

Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Põhiliselt kasutatakse info edastamiseks ikkagi sõnu. Visuaalne antropoloogia on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes. Üldiselt on väga laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antropoloogia on üldiselt väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad vis.antropoloogia alla filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Ühest definitsiooni vis.antropoloogia kohta pole, see on ajas muutunud. Algselt mõeldi vis.antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne

Visuaalne antropoloogia
thumbnail
21
doc

20. sajandi heliloojad

· Scénes de Ballet (1944) · Apollo (1947) · Orpheus (1947) · Agon (1957) 14 Claude Debussy Claude Debussy [klood debüss'ii] (22. august 1862 Saint-Germain-en-Laye ­ 25. märts 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Debussy kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu. Ta püüdis jäädvustada õrnhapraid hetkemeeleolusid ja pakkuda ilunaudingut. Helilooja tõi oma teostes kaasa uuendusi harmoonia valdkonnas. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi (kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest. Täistoonlaadi esinemise näiteks on ooper "Pelléas ja Mélisande"

Muusika
thumbnail
16
doc

Fotoajaloo piletid

asus nõu elavhõbedaga. Nõu kuumutamisel tekkisid elavhõbedaaurud, mis reageerisid säritatud hõbejodiidiga. Selle tagajärjel moodustus kujutise valgustatud kohtades hõbeamalgaam, valgustamata kohtades lahustus puhas hõbejodiid aga kinnitusprotsessi käigus keedusoola-lahuses, tekitades metallplaadil tumedad kohad. Nii ilmus vaskplaadile pildistatud kujutis. Nagu selgub, oli tegemist üsna keerulise protsessiga, aga hoolimata sellest tõi see fotograafias kaasa suure murrangu, kuna esmakordselt oli võimalik suhteliselt kiiresti salvestada kvaliteetseid fotosid. Daguerre ristis leiutise oma nime järgi dagerrotüübiks ja jaanuaris 1839 teatati leiutisest Prantsuse Teaduste Akadeemias. Seda daatumit peetaksegi tihtipeale fotograafia sünniaastaks. Tehnika puudused seisnesid aga selles, et kasutatavad kemikaalid olid mürgised, kujutis oli väga õrn, seda sai näha vaid teatud nurga all ja peegelpildis ning fotosid ei olnud võimalik paljundada

Kultuur
thumbnail
35
doc

Üldine Teatriajalugu II

objektiivsust. Autori tekst jäi tagaplaanile. Hindas visualiseerimist. Naturalistlik kunstiteooria oli sotsiaaldemokraatlike kriitikute silmis kaheldava väärtusega, sest nad nõudsid parteilisust, aga naturalistid kippusid selle kõrvale jätma, kuna taotlesid objektiivsust. Naturalistliku maailmapildi inimene sõltus sotsiaalsest miljööst ja pärilikkusest, mis oli vastuolus töölispartei hoiakutega, mille järgi inimene saab maailma parandada ja oma keskkonda muuta. Need loodi prantsuse eeskujul. 1889 Freie Bühne, mille eesotsas oli alguselt kirjanduskriitikuna tegelenud Otto Brahm. Eeskujuks oli Antoine'i teater. Loodi võitlusest Ibseni draamade ümber: taheti tsensuusrist ja kommertshuvidest ja konkurentsi survest vaba teatrit. See loodi Antoine'i teatriga ühistel alustel: klubi-tüüpi, kindla liikmeskonnaga (liikmete arv kasvas pidevalt), repertuaari valis 10-liikmeline juhtnõukogu. Siin polnud aga oma kindlat truppi ega kindlat lavastajat

Üldine teatriajalugu
thumbnail
56
pdf

Modernism ja muusikateater

Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagner võttis kasutusele Harmoonilise ellipsi (üks septakord teise septakordi, see omakorda kolmandasse). Kuulaja ei saa enam aru, kus on koduhelistik, või kus on toonika.

Muusika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun