Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Managment of IT (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

A2. Sisukord
A.2 Infotehnoloogia juhtimine – Management of IT 2
A.2.1 Infotehnoloogia strateegia – IT strategy 2
A.2.1.1 Mõista infotehnoloogia strateegia vajadust. – Evaluate the need for an IT strategy. 2
A.2.1.2 Kirjeldada infotehnoloogia strateegia ja äristrateegia integreerimist. – Describe how integrate the IT strategy with the business 2
A.2.1.3 Seostada infotehnoloogia strateegia äriplaaniga. – Relate IT strategy with business processes. 2
A.2.2 Erinevate organisatsiooniliste struktuuride infotehnoloogiavajadused. – The IT needs of different organisational structures. 2
A.2.2.1 Kirjeldada infotehnoloogianõuded antud organisatsioonilistes stsenaariumides. – Discribe differing IT requirements within given organisational scenarios. 2
A.2.2.2 Kirjeldada vastavus organisatsiooniliste vajaduste ja infotehnoloogia vahel. – Design appropriate matches between organisational need and IT 3
A.2.2.3 Koostada tehnoloogia mõju analüüs antud olukorra kohta. – Compose a technology impact statement within a given situation 3
A.2.3 Tüüpilised infotehnoloogiafunktsioonid ja meetodid. – Typical IT functions 3
A.2.3.1 Detailiseerida enamlevinud infotehnoloogiafunktsioonid organisatsiooni piires. – Detail the most common IT functions within an organisation 3
A.2.3.2 Kirjeldada tehingutöötlussüsteemide, protsessijuhtimissüsteemide, plaanimissüsteemide, automaatikasüsteemide ja kõigi haldusinfosüsteemide atribuudid . – Describe the attributes of transaction processing systems, process control systems, planning systems, automation systems, and all levels of MIS (management information system) 3
A.2.3.3 Selgitada andmebaaside, andmekaevandamise ja andmeaitade põhimõisted. – Explain the concept of databases, data mining and data warehousing 4
A.2.4 Süsteemiarendus võrreldes valmissüsteemide hankimise või allhangetega. – Systems development versus systems procurement and outsourcing 5
A.2.4.1 Süsteemiarendust nõudva olukorra kirjeldus. – Explain the situations that require systems development 5
A.2.4.2 Süsteemiarenduse, tehniliste- rahanduslike- ja inimkomponentide kirjeldus. – Describe the human, technical and financial components of systems development 5
A.2.4.3 Hankeid või allhankeid nõudva olukorra kirjeldus. – Explain the situations that require procurement and outsourcing 5
A.2.4.4 Loetleda allhangete taustaks olevad põhjused ärilisest vaatepunktist. – List the reasons behind outsourcing from a business perspective 6
A.2.4.5 Süsteemiarenduse ja allhangete eeliste ning puuduste võrdlustabeli koostamine – Prepare a table of advantages and disadvantages behind systems development and outsourcing 6
A.2.4.6 Loetleda olulised tegurid otsuse tegemiseks enne vastava teostuspoliitika valikut – Prepare a checklist of factors for consideration prior to implementation of such policies 7
A.2.5 Personali valikuga seotud kaalutlused. - Staffing considerations 7
A.2.5.1 Kirjeldada infosüsteemide arenduse ja hooldusega seotud rollid. – Describe the different roles played in developing and maintaining Information Systems 7
A.2.5.2 Kirjeldada lõppkasutaja mõiste. – Describe the concept of End User Computing 7
A.2.5.3 Süsteemiarenduse ja allhangete eeliste ning puuduste analüüs seoses personaliküsimustega. – Describe the advantages and disadvantages of systems development and outsourcing in relation to staff issues 7
Vaata tabel A2.4.5 8
A.2.5.4 Kirjeldada inimressursipoliitika vajadus personali säilitamiseks (nt tööalane liikuvus, vilunud ressursid , koolituskulud jne). – Describe the need for HR policies to retain staff, e.g. job mobility , skilled resources, cost of training. 8
A.2.6 Kvaliteedijuhtimine . – Quality Assurance 8
A.2.6.1 Kirjeldada kvaliteedijuhtimise vajadus infosüsteemides. – Describe the need for quality assurance in Information Systems 8
A.2.6.2 Kvaliteedijuhtimise põhimeetodite kirjeldus (nt TQM, Total Quality Management, terviklik kvaliteedijuhtimine). – Describe the concept of Total Quality Management (TQM) 8
A.2.6.3 Põhiriskide määratlus seoses ebapiisava kvaliteediga infosüsteemides ning infotehnoloogia vallas. – Define the risks associated with lack of quality in IS/IT 8
A.2.6.4 Selgitada IT investeeringute jälgimise ja hindamise vajadust. – Describe Continuous Process Improvement 8
A.2.7 Infotehnoloogiliste investeeringute järelvalve ja hindamise vajadus. – Monitoring and Evaluation 9
A.2.7.1 Määratleda kogu omamise kulu (TCO - total cost of ownership). – Define Total Cost of Ownership (TCO) 9
A.2.7.2 Loetleda TCO kuuluvad osised. – List the items included in TCO 9
A.2.7.3 Vajadus projekti plaanimise järele. – Describe the need for project planning 10
A.2.7.4 Vajadus projekti kulukalkulatsiooni järele. – Describe the need for project costing 10
  • Infotehnoloogia juhtimine – Management of IT


    IT juhtimine on IT rakenduste arendamise, juurutamise ja kasutamise protsessi ehk IT elutsükli juhtimine. Protsessi juhtimiseks tuleb kindlustada vajalikud ressursid: inimesed, kes omavad vastavaid teadmisi ja oskusi, raha ja tehnoloogiline baas. Tuleb luua organisatsioon , mis võimaldavad neid ressursse optimaalselt kasutada ja juhtida. Protsessid peavad toimima kokkulepitud mängureeglite raamistikus, mille seavad seadusandlus , standardid ja lepped .
  • Infotehnoloogia strateegia – IT strategy

  • Mõista infotehnoloogia strateegia vajadust. – Evaluate the need for an IT strategy.


    Rakendades IT strateegilise juhtimise ja töökorralduse põhimõtteid on võimalik ettevõtete ja avaliku sektori konkurentsivõimet tõsta otstarbekamate IT rakenduste ja efektiivsemate investeeringute kaudu. Infotehnoloogia on valdkond , kus tõelise edu tagab vaid kõigi oluliste osapoolte: strateegide (tippjuhtide), ärijuhtide, tehniliste asjatundjate (IT spetsialistide ja arvutifirmade) ning kasutajate üksteisemõistmine ja koostöö.
    Hinnates IT strateegia vajadusi igal konkreetsel juhul tuleb arvestada ka järgnevaga:
    • Valik. IT arendusprojektide valimine tuleb teostada ettevõtte strateegilistest prioriteetidest lähtudes – tuleb hinnata ühtses kontekstis kõigi ettevõtte valdkondade arendusprojektidega. Valiku etapp lõpeb käivitatud projektiga, millele on kinnitatud vastutajad, ajakava ja eelarve.
    • Muudatused. Tuleb arvestada, et uus IT rakendus toob ettevõttes endaga kaasa tihti suuri töökorralduse muutusi.
    • Raha. Lisaks traditsioonistele IT kulude ja eelarvetele tuleb suuremat rõhku panna uute strateegiliste IT projektide tulude hindamisele ja tasuvuse määramisele.
    • Kasutus-, tugi- ja hooldusprotsessid. Kas korraldada tugi ja hooldus ettevõttesiseste jõududega või tellida väljastpoolt jne?
    • Inimesed ja organisatsioon. Laialdane IT kasutamine toob kaasa ka uusi nõudeid töötajate täiendkoolitusele ja töökaitsele. IT töökorraldus ettevõttes, IT spetsialistide värbamine, hindamine ja motiveerimine sisaldab hulganisti spetsiifikat, mida on vaja arvestada.
    • Reeglistik. Ettevõtte infosüsteem peab vastama kehtivatele seadusandlustele ja kasutama olemasolevaid standardeid.
    • IT audit – infosüsteemi ja IT töökorralduse eesmärkide ja nõuete vastavuse kontroll.

  • Kirjeldada infotehnoloogia strateegia ja äristrateegia integreerimist. – Describe how integrate the IT strategy with the business


    IT rakendamine äritegevuses sõltub palju konkreetse organisatsiooni ja kohaliku ärikeskkonna ning infrastruktuuri arengutasemest.
    Ettevõtte tegevusalane oskusteave ja ideed peituvad “äritegevuses” ja ärijuhtides. Oskusteave tehnoloogiast ja selle võimalustest
  • Vasakule Paremale
    Managment of IT #1 Managment of IT #2 Managment of IT #3 Managment of IT #4 Managment of IT #5 Managment of IT #6 Managment of IT #7 Managment of IT #8 Managment of IT #9 Managment of IT #10
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor theuser Õppematerjali autor
    Põhimõtteliselt midagi konspekti sarnast. Infotehnoloogia juhtimine.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    51
    pdf

    IT süsteemide tugi ja korraldus ettevõttes

    IT süsteemide tugi ja korraldus ettevõttes IT System Support and Arrangement in Enterprises Guido Leibur Sampo Panga IT haldusosakonna juhataja [email protected] 1 Guido Leibur Kursuse eesmärk: Omandada infosüsteemide haldamise parim praktika. Tulem: Kursuse läbinu: - tunneb IT haldusorganisatsiooni põhiprotsesse; - orienteerub erinevates meetodites ja standardites; - oskab hinnata organisatsiooni haldusprotsesside iseärasusi; - oskab mõjutada haldusprotsesse soovitavas suunas. Kursuse aeg: Loeng: E kell 08.15 ­ 09.45 Alates 02.02.09 ­ 29.05.09 Harjutus: R kell 08.15 ­ 09.45 2 Guido Leibur Kursuse struktuur 1 Loengud (32 t): 1. S

    Informaatika
    thumbnail
    52
    docx

    Sissejuhatus infosüsteemidesse kontrolltöö teooria

    Infosüsteemide (IS) valdkond (IS valdkonna spetsialisti teadmised) Infosüsteemide valdkond Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab: · probleemide lahendamist · otsuste vastuvõtmist · vajalike tegevuste sooritamist · arusaamise/mõistmise loomist Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega organisatsioonis - probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks. Infosüsteemide valdkonna spetsialisti teadmised · ärialased teadmised · infotehnoloogia-alased teadmised · analüütiline ja kriitiline mõtlemine · suhtlus, meeskonnatöö oskused Kokku võetuna ­ infotehnoloogial põhinevat ettevõtet ja tema arendust puudutavad teadmised Infotehnoloogia (IT) definitsioon Infotehnoloogia (IT) üks v�

    Sissejuhatus infosüsteemidesse
    thumbnail
    32
    ppt

    Arendamine

    1.1 Toote elutsükkel (1) Turul on pidevalt olemas tooteid igas elutsükli faasis. Toote elutsükli all ei mõisteta turunduses niivõrd toote füüsilist kulumist, kuivõrd just selle moraalset vananemist. IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.1 Toote elutsükkel (2) Aeg toote kavandamisest tootmise lõpetamiseni; toote elutsükli etapid on: ·juurutusfaas, ·kasvufaas, ·küpsusfaas ·langusfaas. Võib eraldada veel ka viienda (õigem oleks küll öelda eel-esimese) faasi, mida nimetatakse R&D-faasiks (research and development = uurimistegevus ja väljatöötlus). IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.1 Toote elutsükkel (3) Toote elutsükkel (Life Cycle) Toote elutsükli all mõeldakse üldjuhul ajavahemikku, mis algab uue toote sisenemisega turule ja lõpeb vastava toote viimaste eksemplaride realiseerimisega turul. Toote elutsükkel koosneb erinevatest faasidest ja seda iseloomustab elutsükli kõver. Konkreetse toot

    It korraldus
    thumbnail
    24
    docx

    Starteegiline juhtimine

    Starteegiline juhtimine, eksamiks valmistumine Strateegilise üldjuhtimise tsükkel: kavandamine, korraldamine, kontroll Strateegiline plaanimine - on organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna analüüsiprotsess, määramaks põhilised eesmärgid, mis aitavad äriühingul täita oma missiooni ja liikuda oma visiooni suunas. Starteegilise juhtimise tsükkel: visioon/mission, väärtused; teadmised, oskused; tegevused, tulemused-tagasiside. Strateegia on eesmärgistatud kavand, mis sobitab omavahel organisatsiooni ressursid, struktuuri ja kultuuri (tugevused, nõrkused) väliskeskkonna muutustega (võimalused, ohud). Strateegiline juhtimine on otsuste ja tegevuste kogum, mis kindlustab pikas perspektiivis äriühingu jätkusuutliku tulemuslikkuse. • Organisatsiooni seire, formuleerimise, elluviimise, hindamise ja kontrolli protsess. Strateegilist juhtimist iseloomustab: • Interdistsiplinaarsus  Organisatsioon kui tervik • Fookus väliskeskkonnale  Majandus  Konkurent

    Juhtimine
    thumbnail
    92
    pdf

    Infosüsteemide ülalhoid - konspekt

    Pilet nr 1: 1) IT organisatsioon ja rollid. Ülalhoiu funktsioon ja põhiülesanded Liigitatakse vertikaalseteks (toetavad valdkonnad) ja horisontaalseteks (funktsiooni tüübid). IT jaotub horisontaalseks tegevusalaks: · Arendus o Luua uut funktsionaalsust, “time-to-market” sihteesmärk · Ülalhoid o Säilitada olemasoleva funktsionaalsuse töövõime võimalikult madalate kuludega. Stabiilne, muutumatu keskkond sihteesmärgiks Ülalhoid jaguneb IT haldamise (tugi ja hooldus) ja serverite, rakenduste ülalhoiuga (IT Operations) tegelavateks harudeks. · (Taristu – kui see pole eelmise kahe sees) Rollid Arendus • progeja • süsteemianalüütik • projektijuht • arhitekt IT haldamine (maintenance) • kasutajaabi spetsialist • (on-site) hooldusspetsialist • Riistvara spetsialist • Sisseostu spetsialist (arvutite ost, kasutajate tugi) IT ülalhoid (operations) • Administraato

    Infosüsteemide ülalhoid
    thumbnail
    29
    pdf

    EUCIP eksami kordamine - Juhtimine-haldus ja arendus

    EUCIP kordamiseks Küsimused ja vastused (kohati kokku pandud variandid ehk õige vastus peitub lauses) EUCIP Core Level sertifikaadi saamiseks. Standardiorganisatsiooni roll hõlmab standartsete protokollide loomist, nii et nende spetsifikatsiooniga kooskõlas olevad seadmed saavad koos töötada. OS-i tegevusi kirjeldavad välisseadmete haldus, mäluhaldus, katkestuste haldus. Millist eesmärki omab konveieri kasutamine (pipelining) kärbitud käsustikuga arvuti (RISC) protsessori arhitektuuris? Konveieriga protsessor täidab mitut operatsiooni korraga. Samal ajal kui operatsiooni i täidetakse loetakse operatsiooni i+1 mälust sisse. Kuidas programmeerijad kasutavad mälu hierarhilist ülesehitust? Muutujaid tuleb hoida võimalikult protsessori tuumale lähedal ja vähem kasutatavad andmed tuleb salvestada alama taseme mälus. Milline lause kirjeldab kõige paremini universaalarvuti arhitektuuri? Juhtseade on ühendatud sisend/v

    Infosüsteemi projekti juhtimine
    thumbnail
    72
    docx

    Tarkvaratehnika

    Tarkvaratehnika 1. Loeng Kvaliteetse tarkvara atribuudid: 1. Teostab ettenähtud funktsionaalsust 2. Hooldatav ­ Tarkvara peab arenema, et vastata muutuvatele vajadustele. 3. Usaldusväärne ­ Töökindlus ja turvalisus. 4. Vastuvõetav ­ Kasutajad on aktsepteerinud selle. Tarkvara on neile arusaadav, kasutatav ja ühilduv teiste süsteemidega. Mis on tarkvaratehnika? Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara, mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähenemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid jne Mis on süsteem? Üksteisega üh

    Tarkvaratehnika
    thumbnail
    40
    doc

    Introduction of SCM

    INTRODUCTION OF SUPPLY CHAIN MANAGEMENT (SCM) A supply chain is a network of facilities and distribution options that performs the functions of procurement of materials, transformation of these materials into intermediate and finished products, and the distribution of these finished products to customers. Supply chains exist in both service and manufacturing organizations, although the complexity of the chain may vary greatly from industry to industry and firm to firm. Supply chain management is typically viewed to lie between fully vertically integrated firms, where the entire material flow is owned by a single firm and those where each channel member operates independently. Therefore coordination between the various players in the chain is key in its effective management. Cooper and Ellram [1993] compare supply chain management to a well-balanced and well-practiced relay team. Such a team is more competitive when each player knows how to

    Kategoriseerimata




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun