praegu ideede kiiret turule viimist; 3) muuta põhjalikult avaliku ja erasektori koostööviisi, kasutades selleks eelkõige Euroopa institutsioonide, riiklike ja piirkondlike ametiasutuste ja ettevõtjate vahelist innovatsioonipartnerlust. Innovatsiooniliit on oluline investeering tulevikku. Näiteks kui saavutame aastaks 2020 seatud eesmärgi eraldada teadus- ja arendustegevusele 3% ELi SKPst, võib see luua 2025. aastaks 3,7 miljonit töökohta ja suurendada aastast SKPd 795 miljardi euro võrra. Euroopa innovatsiooni tulemustabel mõõdab paljusid näitajaid, mida toetavad innovatsiooni ja mille järgi mõõdetakse EL innovatsioonipoliitika tulemusi. Mõõdikute süsteem on oma ajaloos läbinud ka nimevahetuse, seda on nimetatud eelnevatel aastatel ka Innovatsiooniliidu
...... 16 3.4. Tööhõive ........................................................................................................... 16 3.5. Tootjaorganisatsioonid ...................................................................................... 17 3.6. Euroopa Kalandusfondi toetus aastatel 2007-2013........................................... 18 3.7. Traalpüügi sektori SWOT ................................................................................. 19 3.8. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 19 4. Harrastuskalapüük.................................................................................................... 22 4.1. Ülevaade harrastuskalapüügi olukorrast ........................................................... 22 4.2. Harrastuskalapüügi SWOT ............................................................................... 25 4.3. Valdkonna analüüs ....................
html] 04.02.2010 5. Koidu, U. Seadusemuudatused toovad aktsiiside tõusu Äripäev, 2003 [http://www.aripaev.ee/2469/arv_seadus_246901.html] 08.02.2010 6. Estonica. Eesti Majandus. [http://www.estonica.org/est/lugu.html? menyy_id=1100&kateg=3&alam=84&leht=10] 08.02.2010 7. Eur-Lex, Majanduspoliitika. 2008 [http://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:52008DC0874:ET:NOT] 10.02.2010 8. REACH eelnõu otseste mõjude analüüs Eesti keemiatööstusele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2006 [www.mkm.ee/failid/M_juanal__s.doc] 04.02.2010 9. Priilinn, K. Arvukad ranged keskkonnanõuded ahistavad keemiatööstuse ettevõtteid. Äripäev 2005 [http://www.aripaev.ee/2941/rubr_artiklid_294108.html] 08.02.2010 10. 2007.aasta majandusülevaade. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Rahandusministeerium. 2008 [http://www.arengufond
Selleks on vajalik ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika käsitlemine ühes strateegilises raamistikus, tagamaks seni strateegilise planeerimise tasandil eraldi seisnud poliitikate sidusus ja seeläbi suurem tulemuslikkus. [2] Strateegia koosneb viiest komponendist: visioon, eesmärgid, fookused, alaeesmärgid ja juhtimine. Igaüks neist kirjeldab kindlat aspekti poliitikaplaneerimises, kuid tervikuna vaadates annavad nad pildi sellest, kuhu aastaks 2020 jõuda tahetakse ning mida selleks teha tuleb. Samuti on välja toodud arengukava prognoositav maksumus koos strateegia alusloogikat selgitavate lisadega. Joonis 1. Strateegia ülesehitus Strateegia elluviimiseks koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium igal aastal rakendusplaani, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. Rakendusplaanis näidatakse plaanitavad tegevused koos indikaatorite, eelarvete ning vastutajatega. [2]
ettevõtluse ühiskondliku arvamuse kujundamisel. Samuti tähendab see kohaliku omavalituse arengukavast ja üldplaneeringust lähtuvaid selgeid nägemusi ja põhjendatud seisukohti linnaruumi ja -maa kasutamise otstarbest ja eesmärkidest. Pärnu tuleviku kujundamiseks vajaliku konsensuse saavutamine on võimalik määrata ainult ettevõtjate ja kohaliku omavalituse koostöös. Omavaheline infovahetus ja toimuvate majanduslike arengute analüüs loovad ühise objektiivse ja põhjendatud nägemuse toimuvatest protsessidest ning sellest lähtuvatest võimalustest tulevikuks. Oluline takistus ettevõtluses on tööjõu kvalifikatsiooniga seonduvad küsimused. Paljude ettevõtete laienemine ja areng on takistatud seoses kvalifitseeritud tööjõu puudumisega. Elanikkkonna vananemine ja noorte lahkumine linnast peamiselt mujale õppima asumise tõttu ähvardab tulevikus süvendada seda veelgi.
Pärnu 2017 1 SISUKORD Kokkuvõte ......................................................................................................................... 4 1. Projekti määratlus.......................................................................................................... 5 1.1. Projekti kirjeldus ja probleemi sõnastamine .......................................................... 5 1.2. Probleemide ja eesmärkide analüüs ....................................................................... 6 1.3. Keskkonna analüüs................................................................................................. 9 1.4. Määratlus .............................................................................................................. 14 2. Kavandamine............................................................................................................... 16 2.1. Projekti ulatus.............
kasu keskkond. Taastuvenergia 2003 aastal moodustas taastuvenergia 13,3 % kogu maailma primaarenergia tarnetest. EL-is oli see 6,4 % 2008. Taastuvenergia alased poliitilised eesmärgid on vähemalt 48 riigil, enamikul tähendab see taastuvenergia osatähtsuste tõusu elektrienergia toodangust, mis on tavaliselt 5-30% Euroopa Liidu 2009. aasta direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta on seadnud sihiks suurendada taastuvate energiavarude tarbimise osakaal 2020. aastaks 20%-ni. Iga liikmesriik koostab selle eesmärgi täitmiseks taastuvenergia tegevuskava. Kohustuslik eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu energia kogutarbimises 2020 aastaks 20%ni, transpordisektoris 10%ni. Liikmesriik peab koostama prognoosidokumendi ja taastuvenergia tegevuskava. Arvesse läheb ja toetada võib ainult sellist biokütust, mille "kasvuhoonegaaside säästuefekt" on vähemalt 35%, mis pole kogutud suure bioloogilise mitmekesisusega maa-alalt või kuivendamata
Globaliseerumine 1. Globaliseerumise mõiste ja suundumus. On kultuuriline, sotsiaalne kui majanduslik fenomen. On protsess, milles organisatsioonid pakuvad oma kaupa ja teenuseid eelkõige globaalsetel, mitte kohalikel turgudel. Majanduslike ja sotsiaalsete sidemete tihenemine riikide vahel läbi ettevõtlusinstitutsioonide ja kapitalistliku filosoofia, mis kahandab maailma majanduslikus mõttes. 2. Millist aega loetakse globaliseerumise aluseks? Globaliseerumise aluseks loetakse perioodi u 500 aastat tagasi, kui hakasid kujunema Euroopa riikide koloniaalimpeeriumid. 3. Globaliseerumise kom lainet a) 1870-1914 b) 1950-1980 algus b) 1980-2000 4. Globaliseerumise vedavad jõud Ühelt poolt on üleüldine transpordi kulude kahanemine ja teiselt poolt üha laialdamaselt leviv majanduslik liberaliseerimine ehk soov kaubelda ja vahetada investeeringuid teiste riikidega. · Siirdekulud kaubavahetuskulud. Kaupade vedamine ühest maailma servast teise
Kõik kommentaarid