kasutada. Vastused on esitatud samas järjekorras kui tööülesanded. Vastused on koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kinnitatud õppematerjali alusel ja Sellest hoolimata ei pruugi kõik sobivad vastused kogumikus esindatud olla. Lõppotsuse vastuse õigsusest teeb õpilase vastuse alusel ikkagi õpetaja. Kogumikku on koondatud valik ülesandeid eksamitöödest aastatel 2000-2007. Ülesannete koostamisel osalesid ajaloo riigieksami komisjoni töös liikmetena: Andres Adamson (2002- 2005), Aivar Koks (2000-2002), Eero Medijainen (2001-2003), Elle-Kai Karo (2000-2002), Mare Oja (2000-2007), Mare Räis (2001-2005), Sergei Isajev (2001-2002), Siiri Aiaste (2000-2003), Silvia Õispuu (2000-2003), Tiina Kilumets (2001-2005), Silvi Baronov (2001- 2002), Tiiu Ojala (2000-2002), Urma Linnus (2001-2002), Ene Tannberg (2002-2007), Ülle
EKSAMITÖÖ KOOD A E 0 0 2 3 III OSA. FAKTITEADMISTEL PÕHINEVAD ÜLESANDED (45 punkti) 1. Ülesanne tekstikatke põhjal. (6 p) /---/ Pealesunnitud tööstusliku kiirarenguga kaasnes keskkonna kahjustamine ohtlikul määral. Olukord muutus eriti hulluks Eestis. 1980-ndate aastate lõpus kaevandati Kirde-Eestis umbes 23–24 miljonit tonni põlevkivi aastas – 90% sellest läks energia tootmiseks. Põlevkivi kaevandamine rikkus pinnast ja reostas põhjavett. Soojuselektrijaamad eritasid õhku enam kui pool miljonit tonni saasteaineid aastas. Kogu keskkonnakahjustuse pidi kandma Eesti, samas kui teised piirkonnad said lihtsalt elektrienergiat alla omahinna. /---/ http://www.okupatsioon.ee
1. Märkige tabelis ristiga. I maailmasõda Tulemused II maailmasõda X Suurte impeeriumide lagunemine NSV Liidu mõjusfääri kujunemine Ida-Euroopas X Eesti iseseisvuse kaotus X X Poola koridori loomine Saksamaa kaotab Ida-Preisimaa X X Soome iseseisvumine Saksamaa jagamine okupatsiooniosadeks X X Eesti iseseisvumine Trumani doktriin lubas anda sõjalist ja majandusliku abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht (1947) Marshalli plaani eesmärk oli pakkuda Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi ning Euroopa kiire taastamine, et vähendada kommunismi levikut. (1948-1952) Kuuba kriis - USA ja NSV Li
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis -- 31.12.2012 00:00 1.-2. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat. Sõna ,,filosoofia" on võetud kreeka keelest ning tähendab tarkusearmastus. Sõna esmatarvitus pole väga selge, u 5-4 saj. e.m.a Herodotos oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse sageli Thalest (6. saj. e.m.a) 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? Iga filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest segadustest), teadusfilosoofia (teaduse olemuse uurimine).
Positiivne vabadus Toimimine endast lähtudes, vabadus millekski. P- vabadus viib üldiste tegevuse printsiipide põhjendamiseni, see omakorda poliitilise autoriteedi põhjendamiseni. Inimene, kes ei järgi üldisi mõistuslikke tegevusprintsiipe, ei ole vaba — seega on lubatud sund n.ö. "sunnitava enda heaks" P-vabaduse pooldajate eesmärgiks on autoriteet endale saada. 12. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks Berlini järgi? Ininmteadmiste ajaloo moodustab suures osas katkematu püüd nihutada kõik küsimused emma-kumma alla neist kahest kategooriast. Sest niipea kui mõni peamurdmist tekitav, “imelik” küsimus osutub sõnastavaks nii, et sellega saab tegelema hakata mõni empiiriline või formaalse distsipliin, lakkab see küsimus olemast filosoofiline ja hakkab kuuluma tunnustatud teadusele. Astronoomia oli varakeskajal filosoofiline distsipliin, kuna seni, kuni vastused küsimustele tähtede ja planeetide kohta ei
BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID Gümnaasiumi bioloogia riigieksamite 2000-2007 ülesannete koostamisel osalesid: Sirje Aher, Margus Harak, Helle Järvalt, Urmas Kokassaar, Lea Koppel, Saima Laos, Ene Lehtmets, Edith Maasik, Rutt Nurk, Anu Parts, Margus Pedaste, Siret Pung, Ana Valdmann, Liia Varend, Mart Viikmaa Käesolevas kogumikus kasutatud riigieksamite ülesannete autoriõigused kuuluvad Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele ja nende paljundamine mistahes kujul on keelatud. Koostaja: Liia Varend 2 SISUKORD 1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2. ORGANISMIDE KOOSTIS ...................................................................................................... 7 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS.........................................
BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID SISUKORD 1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2. ORGANISMIDE KOOSTIS...................................................................................................... 7 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS.............................................................................................. 11 4. AINE- JA ENERGIAVAHETUS............................................................................................ 19 5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG.................................................................... 23 6. PÄRILIKKUS ........................................................................................................................... 31 7. RAKENDUSBIOLOOGIA..................................................................................................... 41 8. INIMENE....................................................................
Vabadus eetikaprobleemina- vabaduse ja vastutuse vahekord (kas ma saan moraalselt vastutada, kui kõik on ette määratud või kui kõik on juhuslik?).Esteetika probleem- tsensruur, loominguline vabadus (kas ja milline tsensuur on õigustatud? Kas vabadus on kunstiloomingu eeltingimus?).Poliitikafilosoofia probleem-puutumatuse ala (kui palju vabadust võib/peab riik indiviidile andma? Millisel määral tohib riik sekkuda inimese ellu?). 2. Kuidas on vabadus poliitikafilosoofia probleemiks? Ajaloo algul, kui ei olnud veel ühe inimese seaduslikku võimu teise inimese üle, oli inimene vaba. Inimese vabaduse piiramine on tingitud sellest, et ühed inimesed sunnitakse alluma teistele inimestele (riigile), kes nende üle valitsevad. Vabaduse määr sõltub riigikorrast ja seetõttu ongi vabadus poliitikafilosoofia probleemiks ehk siis küsimus: kui palju vabadust võib/peab riik indiviidile andma ja mil määral on
Kõik kommentaarid