Network üldiselt (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

22

doc

Arvutivõrgud

See teeb ruuterite konfigureerimise mugavamaks, kuna seadistamisel kirjeldatud reeglid toimivad kõigi vastavasse klassi kuuluvate IP aadresside jaoks. Tavaliselt kuulub klassi kahe astme jagu IP aadresse (4, 8, 16, 32 ...) ning nad on järjestikulised (193.40.80.160, 193.40.80.161, 193.40.80.162 ...). Klasse märgitakse kaldkriipsu abil selliselt: võrguaadress/võrgumask näiteks 193.40.80.0/24 Võrguaadress (ingl. k. network address) on klassi kõige väiksem IP aadress, antud näites 193.40.80.0. Võrku kuuluvate IP aadresside koguarvu saab leida sellise valemi abil aadresside arv = 2^(32 - mask) antud juhul aadresside arv = 2^(32 - 24) = 2^8 = 256 Võrgu kõige suuremat IP aadressi nimetakse leviaadressiks (ingl. k. broadcast address) ning ta arvutatakse sellise valemi järgi leviaadress = võrguaadress + aadresside koguarv alamklassis - 1 näites antud alamklassi 193.40.80.0/24 leviaadressiks saame

Arvutiõpetus

8

pdf

Arvutivõrgud infokorralduses FTP

FTP (File Transfer Protocol) Mis on FTP? FTP (file transfer protocol) on andmesideprotokoll, mis mõeldud failide edastamiseks üle TCP/IP ühenduse. IETF (internet engineering task force) on sätestanud FTP-le järgnevad eesmärgid: • toetada failide jagamist arvutite vahel; • populariseerida kaugel asuvate arvutite kaudset või otsest kasutust; • peita kasutaja eest erinevate failisüsteemide eripärad; • edastada andmeid efektiivselt ja usaldusväärselt; FTP on klient-server protokoll, mis tähendab seda, et failide vahetus toimub kahe arvuti vahel, millest üks on serveri, teine kliendi rollis: selleks, et andmevahetus saaks toimuda, peab üks osapool (klient) võtma teisega (server) ühendust. FTP ühendus käib üle kahe pordi: 20 on failide edastamiseks, 21 muuks suhtluseks. FTP-d kasutavad mitmed rakendused, tuntum neist samanimeline UNIX käsurea programm. FTP tavaversioon nõuab, et faili siirdajal oleks olemas kasutajakonto (account) mõl

Arvutivõrgud

14

docx

Arvutivõrkude alused

Express jt.) võimaldab ära määrata nii SMTP serveri kui POP serveri hostinimed. Need nimed,kasutajanime ja parooli saadab teile e-posti teenust pakkuv firma, kui sõlmite temaga e-posti teenuslepingu. UNIX'i süsteemides on kõige levinumaks e-posti SMTP serveriks vabavarana levitatav Sendmail, mis sisaldab POP3 serverit ja millel on olemas ka Windows NT versioon. SMTP töötab harilikult läbi TCP pordi 25. Euroopas kasutatakse SMTP alternatiivina X.400 protokolli SNMP (Simple Network Management Protocol) lihtne võrguhalduse protokoll Interneti protokollistandard STD 15, RFC 1157 sõlmede haldamiseks IP võrgus. SNMP ei piirdu ainult TCP/IP võrguga, seda saab kasutada ka igasuguste võrguga ühenduses olevate seadmete nagu arvutid, marsruuterid, jaoturid jms halduseks TELNET Interneti kaug-sisselogimise standardprotokoll. Kasutab TCP/IP protokolli ja on määratud standardiga STD 8, RFC 854 ning manustatud paljudesse teistesse RFC-desse. UNIX BSD

Arvutivõrgud

60

pptx

Võrguprotokollide esitus

jaoks. Samba on CIFS protokolli avatud lähtekoodiga tasuta realisatsioon, mille aluseks oli SMB, siit tuleneb ka nimetus SaMBa. Samba töötab Linux'i, FreeBSD jt. UNIX'i põhiste opsüsteemidega. Kasutada võib kõiki kaasaegseid PCtüüpi või muid arvuteid, aga ka vanu 486tüüpi arvuteid, mis leiavad praegu rakendust odavate faili, prindi ja varundusserveritena  SNMP Simple Network Management Protocol Lihtne võrguhalduse protokoll  SNMP(2) Loodud 1988 Praegu kasutusel SNMP kolmas versioon  SNMP(3) parameetrid Memory Capacity Number of Processes Number of Users Snmp Status System Description System UpTime  SNMP(4) Interneti protokollistandard STD 15, RFC 1157 sõlmede haldamiseks IP võrgus. SNMP ei piirdu ainult TCP/IP võrguga, seda saab kasutada ka igasuguste võrguga

Informaatika

20

pdf

Inimese suhtlemine arvutiga

GIFis võib ühe või rohkem värve deklareerida läbipaistvaks, siis ei ole neid interneti brauseriga ja mõne teise programmiga näha. Läbipaistvus tagatakse lisa Alfa-kanaliga, mida salvestatakse koos failiga. GIF-fail võib sisaldada ka mitut rasterpilti, mida brauser laeb alla ükshaaval, failis määratud sagedusega. Sellist faili nimetatakse GIF- animatsiooniks. GIFi põhipiirang seisneb selles, et kujutist saab salvestada ainult 256 värvi režiimis. PNG (Portable Network Graphics) PNG on hiljuti väljatöötatud formaat, mis peab asendama GIFi. Kasutab kadudeta pakkimist. Värvi sügavus võib olla suvaline kuni 48 bitti, kasutusel on Interlacing, mitte ainult ridade, vaid ka veergudega, toetab sujuva üleminekuga läbipaistvust. PNG-formaadiga failis salvestatakse info gamma-korrektsioonist. Gamma on üks arv, mis iseloomustab arvuti ekraani helenduse sõltuvust

Inimeseõpetus

144

docx

Arvutivõrkude eksami konspekt

alakoormatud (nii nagu pole mõtet teha Pirita teed 5 realiseks, lihtsalt sellepärast et 2x päevas on seal tipptund). Pros - Sobib andmeedastuseks, kus me vahepeal kasutame kanalit, vahepeal vaikus. Lihtsam, ei ole handshakingut. Cons - Viivitused, andmekadu, pole protokolle, mis tagaksid kindla andmevahetuse ja vookontrolli. Endiselt avatud probleem e kuidas imiteerida kanalikommutatsiooni pakettkommunikatsioonis. Datagram network - nt DCP-IP võrgud, sihtkoha aadress paketis määrab kuhu ruuterisse edasi hüppame, marsruut võib muutuda sessiooni jooksul, suht nagu sõidaksid sõbrale kuhugi X kohta külla ja mingi kohalik soovitab sul hoopis Y teed kasutada. See ei ole ei ühenduseta ega ühendusega võrk. VÕI Virtuaalahel - Rakendatud pakettedastusvõrkudes. Ressurss on kõikidele kasutatav. Marsruut on ette ära otsustatud, ehk igas sõlmes ei tehta enam otsust et kuhu peaks minema ja kust kaudu oleks parem.

Arvutivõrgud

2

docx

Võrgud

Võrgud Tumerohelises olevaid lauseid ja lõike peab kindlasti teadma. Arvutivõrgu moodustab vähemalt kaks omavahel kokkuühendatud arvutit. Ühe asutuse või maja piires olevat arvutite võrku nimetatakse kohtvõrguks ehk lokaalvõrguks. Erinevad kohtvõrgud kokku ühendatuna moodustavad laivõrgu ehk Interneti. Interneti ajalugu · Interneti võrgustik hakkas välja kujunema 60-ndatel aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET. · ARPANET jaotati kaheks: tsiviilkasutusega ARPANET ja mittesalastatud sõjaväeline MILNET. · Sõnumite edastamisel kasutati pakettedastuse põhimõtet, mille puhul pikad sõnumid tükeldatakse kindla pikkuse ja koosseisuga pakettideks, mida on võimalik teisaldada mitut eri ühendusteed mööda ja eri aegadel. · Pakettide edastusprotokolli ennast hakati nimetama IP-ks (Internet Protocol). · Sõnumite tükeldamise ja kokkuliitmise eest vastutav kõrgema taseme protokoll sai nimeks TC

Informaatika

7

docx

arvutivõrgud

Arvestuse küsimuste vastused: Egne Marmor (D12) I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Võrgukaart, võrguprotokolli tugi, korrektne IP-aadressi seadistus, ruuter internetiühenduseks, võrgukaabel või antenn . 2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need töötavad? Ethernet Fast Ethernet (100 Mb/s) Gigabit Ethernet (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) ­54 Mb/s; 150 Mb/s; 300 Mb/s Mobiilne internet: Gprs - 64 kb/s Edge- 256 kb/s 3G ­ 1 Mb/s 3,5G- 10 Mb/s 4 G- 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? IP-aadess on 2nd arv, milles on 32 kohta (bitti). IP-aadressi vajatakse andmete edastuseks ühest võrgust teise. Mac-aadrss on 2nd arv, milles on 48 kohta (bitti). Mac-aadressi vajatakse andmete edastuseks kohtvõrgus. 4) Milleks on vaja alamvõrgu maski (subnet mask)? Alamvõrgu mask näitab ära, milline osa IP-aadressist

Arvuti õpetus

Meedia

Kommentaarid (1)