Potentsiaalne energia on süsteemi energia (0)

Füüsika I kordamiskonspekt

dt aja järgi on võrdne punktile mõjuvate jõudude resultandiga. Kui korrutame võrrandit dt-ga saame seose dp=fdt, mille intergreerimine annab impulsi juurdekasvu ajavahemikus t1 kuni t2: t2 p 2 - p1 = dp = fdt . Kui oleme teinud kindlaks impulsi muutuse ajas, saame määrata t1 kehale mõjuva jõu. Impulsi jäävuse seadus Tuleb silmas pidada, et süsteemi impulss on võrdne süsteemi massi ja inertsikeskme kiiruse korrutisega. Süsteemi impulsivektori tuletis aja järgi on võrdne kõikide süsteemi kehadele N d rakendatud jõudude vektorsummaga p = F . Isoleeritud süsteemi korral on seose dt i =1 parem pool null, mistõttu p ei sõltu ajast. Ainepunktide isoleeritud süsteemi impulss on jääv.

Teooriaküsimused ja vastused

projektsioonide summa võrdne nulliga. 8. Millal võib jõudude geomeetrilist summat nimetada resultandiks? Jõudude geomeetrilist summat saab nimetada resultandiks, kui see üksikjõud on ekvivalentne antud jõusüsteemiga. 1 9. Mis vahe on üksikjõul ja jaotatud jõul? Mida tuleb teha jaotatud jõuga jäiga keha tasakaaluvõrrandite koostamisel? Üksikjõud on rakendatud süsteemi ühte punkti, aga jaotatud jõud mõjub mingi pinna või joone kõigile punktidele. Jaotatud jõud tuleb asendada resultantjõuga, mis on rakendatud pinna või joone keskmesse ja mis on ekvivalentne jaotatud jõuga. 10. Mis on süsteemi sisejõud ja välisjõud? Miks pole vaja arvestada sisejõudusid jäiga keha toereaktsioonide leidmisel? Sisejõud on jõud, millega vaadeldava keha osakesed mõjutavad üksteist. Välisjõud on jõud, millega vaadeldavale kehale mõjuvad teised jõud.

Insenerimehaanika

Dünaamika eksamiküsimuste vastused

sirgjoonelise liikumise korral? Kahe integreerimiskonstandi määramiseks peab olema kaks tingimust, nendeks on etteantud algasend x0 = x(0) ja veel algkiirus x&0 v0x , mis siin on lihtsalt v0 . 7. Kuidas leitakse integreerimiskonstandid punkti dünaamika teise põhiülesande lahendamisel tasapinnalise liikumise korral? Liikumise algtingimuste põhjal. kirjutatakse kõigepealt välja süsteemi (4.3) kõik võrrandid alghetkel t = 0 , asendades seejuures vasakutes pooltes x, y, z asemele vastavalt etteantud x0 , y0 , z0 ja aja t asemele nulli. Seejärel leitakse funktsioonide x, y ja z tuletised aja t järgi ja kirjutatakse ka need välja alghetkel t = 0 . 8. Mida nimetatakse masspunktide mehaanikaliseks süsteemiks? Punktmasside mehaanikaliseks süsteemiks nimetatakse üksteist mõjutavate punktmasside kogumit.

Dünaamika

Füüsika I eksami piletid

peab kokkusurumatu vedeliku korral suurus Sv olema ühesugune sama voolutoru mistahes lõikes: Sv=const. Saadud tul. nim. joa pidevuse teoreemiks. Valemist Sv=const järeldub, et muutuva ristlõikega voolutorus liiguvad mittekokkusurutava vedeliku osakesed kiirenevalt. Horisontaalses voolutorus saab see kiirendus olla tingitud ainult rõhu muutumisest piki voolutoru: nendes kohtades, kus kiirus on väiksem, peab rõhk olema suurem ja vastu-pidi. §38. Bernoulli võrrand. Vedeliku iga osakese energia koosneb kin. energiast ning pot.energiast Maa raskusväljas. En. juurdekasv avaldub: E=((Vv22/2)+Vgh2)-((Vv12/2)+Vgh1). Ideaalses vedelikus sisehõõrdejõud puuduvad, seepärast peab energia juurdekasv olema võrdne tööga, mille sooritavad rõhumisjõud. Rõhumisjõud voolutoru seintele on risti toru seinaga selle igas pun-ktis, seega nad antud juhul tööd ei tee. Nullist erinev on ainult lõige-tes S 1 ja S2 rakendatud jõudude töö. See töö A= p 1S1l1-p2S2l2 = =(p1-p2)V

Füüsika eksami konspekt

r suunatud piki trajektoori normaali) - r - kõverusraadius = + n ⃗a t 5, Newton kolm seadust. Kehtivad ainult inertsiaalsüsteemides. On 2 taustsüsteemi, mis liiguvad teineteise suhtes. Kui keha on ühe süsteemi suhtes paigal , siis teise suhtes liigub ta kiirenevalt. Järelikult ei saa Newtoni I seadus kehtida üheaegselt mõlemas süsteemis. Newtoni I seadus: on olemas taustsüsteemid, kus kui kehale mõjuvad jõud on omavahel tasakaalus või puuduvad, siis keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal. Newtoni II seadus: kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. F ⃗=ma ⃗, kus F on resultantjõud, a on keha kogukiirendus ja m on keha muutumatu mass.

Füüsika kt 2

KT2 Energia Mehaaniline töö ja võimsus meh tööd tehakse siis kui kehale mõjub jõud ja keha sooritab jõu mõjul nihke, tööd teeb alati jõu liikumissihiline komponent. Energia muutmise protsessi jõudude toimel nim tööprotsessiks. Energia muutust sellel protsessil nim jõudude poolt tehtud tööks. dA=Fdr. Võimsus f.s. mis näitab kui suur töö tehakse ühes ajaühikus P=dw/dt= dA/dt=Fdr/dt=Fv. Kineetiline energia kulgliikumisel mõõtub tööga, mida tuleks teha, et keha täielikult peatada. dWk= dA=Fdr=dmv *dr/dt=dmv * vdt/dt -> dWk=dA=v*dmv || keha relativistlik mass on ühtlasi tema koguenergia mõõt. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused dWk=c2dm; Wk=mc2 m0c2 Gravitatsiooniseadus jõud, millega kaks keha tõmbuvad, võrdeline nende kehade massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.

Kogu keskkooli füüsikat valdav konspekt

Impulss ja impulssi jäävuse seadus Newtoni II seadus ütleb,et jõud f,kui ta mõjutab keha,massiga m annab talle kiirenduse f=m*dv/dt,kuna m=const,siis d(mV)/dt=f,tähistame selles seoses korrutise mV=p,ning nimetame keha,massiga m,impulsiks.Keha,massiga m,impulss on vektor,mille suund ühtib kiiruse suunaga ja moodul keha massi ja kiiruse korrutisega. Järelikult võime Newtoni II seaduse kirja panna ka impulsi mõistet kasutades f=dp/dt . Olgu meil süsteem,mis koosneb N kehast,siis süsteemi kuuluva suvalise keha kohta kehtib dp/dt=f (1kall)+F (iall) juhul i=1....n,kui k=1...n.Ning ki suvalise inda keha impulss,f(ikall)jõud,millega süsteemi sisesed kehad mõjuvad indale kehale F(iall)süsteemi valiste jõudude resultant,mis mõjutab indat keha.Kui süsteem on mehhaniliselt isoleeritud,siis süsteemi mõjutavate välisjõudude resultant F(iall)=0. Sel juhul süsteemi sisesed kehad,vastavalt Newtoni III seadusele mõjutavad paarikaupa teineteist suuruselt võrdsete ja

TTK füüsika I kordamisküsimused - vastused

põrkumise (lühiajalise vastastikmõju) tagajärjel jääb kehade liikumissumma muutumatuks, küll aga võivad muutuda eri kehade liikumiskiirused ja -suunad. ⃗p1 +⃗p2=⃗p1 ´ +⃗p2 ´ m1 ⃗v 1+ m2 ⃗v 2=m1 ⃗v 1 ´ +m2 ⃗v 2 ´ Rakendamisel puutume kokku erinevate kehade põrgetega, näiteks elastne põrge ja mitte-elastne põrge. 12. Elastne ja mitteelastne põrge elastne põrge- kineetiline energia antakse edasi ühelt kehalt teisele (nö kadudeta), NÄITEKS aatomite vahel; piljdardi kuulide põrkumine kus üks kuul annab oma kiiruse edasi teisele seisvale kuulile. Mitte-elastse põrke puhul kehad jäävad omavahel seotuks. Osa või kogu kineetiline energia kaob. NÄITEKS palli põrkamisel osa energiast kaob deformatsiooni tõttu. 13. Newtoni I, II ja III seadus (def., valemid, valemianalüüsid) + jõudude superpositsiooni printsiip.