50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
erki.2344
Õppematerjali autor
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 17 OT Keele võnkumised Töö eesmärk: Töövahendid: Seisulainete tekitamine keelel ja Statiivile kinnitatud keel koos alusega vihtide nende uurimine. jaoks, vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Skeem Töö käik 1. Lülitage sisse heligeneraator (vt. juhist töökohal). 2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt d. 3
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Taivo Tarum Teostatud: Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 17 OT allkiri: Keele võnkumised Töö eesmärk Töövahendid Seisulainete tekitamine keelel ja nende Statiivile kinnitatud keel koos alusega uurimine. vihtide jaoks, vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Töö teoreetilised alused
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 17 TO allkiri: Keele võnkumised Töö eesmärk: Seisulainete Töövahendid: Statiivile kinnitatud tekitamine keelel ja nende keel koos alusega vihtide jaoks, uurimine. vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Skeem: Joonis 1. Joonis 2. Teooria Töö teoreetilised alused
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 17 OT: KEELE VÕNKUMISED Töö eesmärk: Töövahendid: seisulainete tekitamine keelel ja nende statiivile kinnitatud keel koos alusega vihtide jaoks, uurimine vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeeterpaber Skeem Töö käik 1. Lülitage sisse heligeneraatior. 2
Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 17 TO: Keele võnkumised Töö eesmärk: Töövahendid: Seisulainete tekitamine Statiivile kinnitatud keel koos keelel ja nende uurimine alusega, vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeeterpaber Skeem: 3.Katseandmete tabelid Seisulainete uurimine keelel l = .....± ...... cm, d = ...... ± ....... mm, = ...... ± ....... Katse nr
95 2.50 % s2 m v 4 126.3 3.2 , usutavusega 0.95 2.50 % s2 Järeldus: Erinevatel meetoditel saadud sagedused on küllaltki lähedased. Osade mõõtmistulemuste kardinaalse erinevuse põhjuseks on ilmselt mõõtmisvead või ülemtoonide saamine. Käesoleva meetodi abil on siiski võimalik küllaltki lähedaselt määrata keele omavõnkesagedust. Spikker 1. Seisulaine võnkeseisund, mis tekib kahe vastassuunalise, võrdse amplituudiga kulg- laine interferentsi korral. 2 y 2. x 2 A cos sin t 3. Lainepikkus kahe lähima ühes ja samas faasis oleva punkti vaheline kaugus. Sagedus võngete arv sekundis. 4. Harmooniline võnkumine võnkumine, mille puhul võnkuva suuruse sõltuvuse ajast
1 (+)3.79 ) /^2 _2=( 150.7 (+)3.28 ) /^2 _3=( 106.6 (+)2.32 ) /^2 _4=( 87.03 (+)1.89 ) /^2 _5=( 61.54 (+)1.34 ) /^2 Järeldus: Erinevatel meetoditel saadud sagedused on küllaltki lähed mõõtmistulemuste kardinaalse erinevuse põhjuseks on ilm või ülemtoonide saamine. Käesoleva meetodi abil on siisk lähedaselt määrata keele omavõnkesagedust. amine Spikker Seisulaine on võnkeseisund d, mis tekib kahe vastassuunalise, 1 kulglaine interferentsi korral. interferentsi korral. =2 cos 2/ 2 sin 3 Lainepikkus on kahe lähima ühes ja samas faasis oleva punkti v
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 18 OT VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõl- Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala, anum tuvuse uurimine koormise massist ja vedru veega. jäikusest. Vedrupendli sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine Töö teoreetilised alused. Lihtsamaks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selleks võnkumiseks vedrupendli vaba võnkumine õhus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsusjõuga k l: mg = -k l (1) kus k on vedru j
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid