Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Siberi katk. Suu- ja sõrataud (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Siberi katk-Suu- ja sõrataud #1 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #2 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #3 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #4 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #5 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #6 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #7 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #8 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #9 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #10 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #11 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #12 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #13 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #14 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #15 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #16 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #17 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #18 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #19 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #20 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #21 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #22 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #23 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #24 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #25 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #26 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #27 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #28 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #29 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #30 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #31 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #32 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #33 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #34 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #35 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #36 Siberi katk-Suu- ja sõrataud #37
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kly2 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
21
doc

MIKROBIOLOOGIA- AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED

.............................................................................................5 LINNUGRIPP H5N1..................................................................................................................6 Sümptomid..............................................................................................................................7 NIPAH VIIRUSHAIGUS...........................................................................................................8 SIBERI KATK............................................................................................................................9 Levik.......................................................................................................................................9 Haigusnähud..........................................................................................................................10 DENGUE VIIRUSPALAVIK.......................................................................

Bioloogia
thumbnail
19
pdf

MIKROBIOLOOGIA Lõpptest

võivad saata oma tüved referentlaborisse). Salmonellad põhjustavad kolme tüüpi haigusi, mille on erinev patogenees: 1) enterokoliit – võivad tekitada 1500-2000 erinevat serotüüpi, aga enamasti tekitajateks S. enteritidis või S. typhimurium. 2) baktereemia koos lokaalkolletega või gastroenteriidiga – S. cholerasuis 3) tüfoidne palavik, kõhutüüfus, paratüüfus - S. typhi Yersinia Y. pestis - põhjustab katku (must surm), tungib organismi kirbuhammustuse kaudu muhk-katk e. bubooniline vorm: haigel on palavik, müalgia, peavalu, ja nõrkus, tundlikkus ja valu ühes või rohkemas piirkondlikus lümfi sõlmes, mis on lähemal katkupisikule. Suurenev muhk on väga valulik, ümbritsev kude on tursunud, ümbritsev nahk punetab ja on soe. Buboonid võivad minna mädaseks ,võivad põhjustada vähkkasvajat. Haigel on hirmunud näoilme.

Kategoriseerimata
thumbnail
21
docx

Patogeensed bakterid

Klebsiella rakkudel on ka paks kapsel. See oli esimene virulentsusfaktor, mis Klebsiellal avastati. Klebsiella on ka üks kõige resistentsem bakter AB suhtes, keda seni tuntakse. *Yersinia. Siia kuuluvad 3 olulist patogeeni: Y. pseudotuberculosis, Y. enterocolitica ja Y. pestis. Avastasid Kitasato ja Yersin 1894. a. Yersin nimetas ta oma õpetaja Pasteuri auks Pasteurella pestis'eks. Esimesed kirjalikud andmed katku kohta olid piiblis (ca. 1320 a ekr.). maailmas on olnud 3 katku pandeemiat, suurim oli 14. sajandil Euroopas. Eestis esines katku viimati Põhjasõja ajal 1710-1712. Katku esineb mitmetes riikides ka praegu. Euroopas ja Austraalias pole viimasel 10 aastal katku esinenud. Muhkkatk ja kopsukatk. Peamine looduslik reservuaar on närilised. Haigestunud rotid on eriti ohtliku, kuna nad liiguvad seal, kus inimesed elavad. Osa nakatunud rotte sureb, aga osa ei sure ja võib jääda kroonilisteks kandjateks. Inimene nakatub kirpude

Bioloogia
thumbnail
54
docx

DNA viirused

joogivesi, lüpsiseadmed, viirusega kontamineerunud sperma). Sümptomid BHV-1-1 (respiratoorne vorm): anoreksia, palavik (42º C), ninapeegli hüpereemia, riniit, konjunktiviit, salivatsioon, enteriit, piimatoodangu langus, sigimishäired, abort. Sümptomid BHV-1-2 (genitaalne vorm) (BHV-1-2a – respiratoorne haigestumine, BHV-1-2b – vulvovaginiit): pustuloosne vulvovaginiit – tatratera suurused kalkjas-kollased pustulid lõhkevad, balanopostiit, abort. Dif.diagnoos: suu- ja sõrataud, veiste viirusdiarröa/mukooshaigus, paragripp-3, adenoviroos, respiratoorsüntsütiaalnakkus, pastörelloos. Diagnoosimine: elusloomadelt - äiged silmasidekestalt, ninalimaskestalt, tupelimaskestalt, natiivsperma, preputsiaalnõre, vereproovid, piimaproov; hukkunud loomadelt – siseorganid, aborteerunud looted (parenhüümorganid). Viiruse isoleerimine – rakukultuuride nakatamine. Viiruse identifitseerimine – SNR, ELISA, IF, PCR. Antikehade määramine – ELISA, VNR.

Nakkushaigused
thumbnail
38
doc

Karjatervis (eksami küsimuste vastused)

Tugev stressor. Kahjulikum on kõrgsageduslik impulsiivne müra. Rahulikus keskkonnas rohtu söövate lehmade poolt tekitatav müra on 35dp-A. Tolm – loomapidamisruumides üle 50% tolmust orgaaniline. Tolm soodustab õhuniiskuse kondenseerumist, sadestub aknaklaasidele, mõjutab ventilatsioonisüsteemi tööd. Mikroobid – soodsad tegurid farmis: puudub otsene päikesekiirgus, niiskus kõrgem kui välisõhus, mis väldib kuivamist. Piiskinfektsioon: suu-ja sõrataud, malleus, tuberkuloos, nõlg. Tolminfektsioon: siberi katk, tuberkuloos, aspergilloos. Valgustus – valgus = päikesekiirguse nähtav valguskiirgus + kunstlik valgustus. Fotoperiodism – organismi reaktsioon valge ja pimeda perioodi pikkuste vahekorrale ööpäevas. 400-480nm – violetne ja sinine, 500-560nm – roheline, 560-640 – kollane, oranž, üle 640nm – punane. Valguse muutust tajuvad loomad silmadega, linnud ka läbi kolju

Ainetöö
thumbnail
18
docx

Karja tervis ja veterinaarprofülaktika

Kahjulikum on kõrgsageduslik impulsiivne müra. Rahulikus keskkonnas rohtu söövate lehmade poolt tekitatav müra on 35dp-A. Tolm ­ loomapidamisruumides üle 50% tolmust orgaaniline. Tolm soodustab õhuniiskuse kondenseerumist, sadestub aknaklaasidele, mõjutab ventilatsioonisüsteemi tööd. Mikroobid ­ soodsad tegurid farmis: puudub otsene päikesekiirgus, niiskus kõrgem kui välisõhus, mis väldib kuivamist. Piiskinfektsioon: suu-ja sõrataud, malleus, tuberkuloos, nõlg. Tolminfektsioon: siberi katk, tuberkuloos, aspergilloos. Valgustus ­ valgus = päikesekiirguse nähtav valguskiirgus + kunstlik valgustus. Fotoperiodism ­ organismi reaktsioon valge ja pimeda perioodi pikkuste vahekorrale ööpäevas. 400-480nm ­ violetne ja sinine, 500-560nm ­ roheline, 560-640 ­ kollane, oranz, üle 640nm ­ punane. Valguse muutust tajuvad loomad silmadega, linnud ka läbi kolju

Kategoriseerimata
thumbnail
16
docx

Mikrobioloogia eksami küsimuste vastused

Prokarüoot on eeltuumne rakk ja eukarüoot on pärituumne rakk. 3. Bakterite põhivormid. Bakterite pleomorfism. Mida tähendab taksonoomia ja takson? Bakterite põhivormid kerakujulised, pulgakujulised, kruvikujulised PÕHIVORMID: 1. Kerakujulised – kerased e. kerabakterid e. kokid.  stafülokokid  streptokokid  diplokokid  sartsiinid 2. Pulgakujulised – e. pulkbakterid e. pulkpisikud.  batsillid (eosed, siberi katku tekitaja)  Klostriidid (eosed, teetanus, botulism, gaasgangreen)  G+ eosteta pulkbakterid (difteeria, tuberkuloositekitaja) 3. Kruvikujulised e. kruvibakterid  Spirillid (Helicobacter pylori)  Vibrioonid (Vibrio cholerae)  Spiroheedid (Borrelia burgdorferi) BAKTERITE PLEOMORFISM (paljukujulisus) – erineva suuruse ja kujuga bakterirakkude olemasolu kloonis (s.t ühest rakust suguta paljunemise teel saadud populatsioonis)

Mikroobifüsioloogia
thumbnail
16
docx

Mikrobioloogia EKSAM küsimuste vastused

Prokarüoot on eeltuumne rakk ja eukarüoot on pärituumne rakk. 3. Bakterite põhivormid. Bakterite pleomorfism. Mida tähendab taksonoomia ja takson? Bakterite põhivormid kerakujulised, pulgakujulised, kruvikujulised PÕHIVORMID: 1. Kerakujulised – kerased e. kerabakterid e. kokid.  stafülokokid  streptokokid  diplokokid  sartsiinid 2. Pulgakujulised – e. pulkbakterid e. pulkpisikud.  batsillid (eosed, siberi katku tekitaja)  Klostriidid (eosed, teetanus, botulism, gaasgangreen)  G+ eosteta pulkbakterid (difteeria, tuberkuloositekitaja) 3. Kruvikujulised e. kruvibakterid  Spirillid (Helicobacter pylori)  Vibrioonid (Vibrio cholerae)  Spiroheedid (Borrelia burgdorferi) BAKTERITE PLEOMORFISM (paljukujulisus) – erineva suuruse ja kujuga bakterirakkude olemasolu kloonis (s.t ühest rakust suguta paljunemise teel saadud populatsioonis)

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun