.............................................................................................5 LINNUGRIPP H5N1..................................................................................................................6 Sümptomid..............................................................................................................................7 NIPAH VIIRUSHAIGUS...........................................................................................................8 SIBERI KATK............................................................................................................................9 Levik.......................................................................................................................................9 Haigusnähud..........................................................................................................................10 DENGUE VIIRUSPALAVIK.......................................................................
võivad saata oma tüved referentlaborisse). Salmonellad põhjustavad kolme tüüpi haigusi, mille on erinev patogenees: 1) enterokoliit – võivad tekitada 1500-2000 erinevat serotüüpi, aga enamasti tekitajateks S. enteritidis või S. typhimurium. 2) baktereemia koos lokaalkolletega või gastroenteriidiga – S. cholerasuis 3) tüfoidne palavik, kõhutüüfus, paratüüfus - S. typhi Yersinia Y. pestis - põhjustab katku (must surm), tungib organismi kirbuhammustuse kaudu muhk-katk e. bubooniline vorm: haigel on palavik, müalgia, peavalu, ja nõrkus, tundlikkus ja valu ühes või rohkemas piirkondlikus lümfi sõlmes, mis on lähemal katkupisikule. Suurenev muhk on väga valulik, ümbritsev kude on tursunud, ümbritsev nahk punetab ja on soe. Buboonid võivad minna mädaseks ,võivad põhjustada vähkkasvajat. Haigel on hirmunud näoilme.
Klebsiella rakkudel on ka paks kapsel. See oli esimene virulentsusfaktor, mis Klebsiellal avastati. Klebsiella on ka üks kõige resistentsem bakter AB suhtes, keda seni tuntakse. *Yersinia. Siia kuuluvad 3 olulist patogeeni: Y. pseudotuberculosis, Y. enterocolitica ja Y. pestis. Avastasid Kitasato ja Yersin 1894. a. Yersin nimetas ta oma õpetaja Pasteuri auks Pasteurella pestis'eks. Esimesed kirjalikud andmed katku kohta olid piiblis (ca. 1320 a ekr.). maailmas on olnud 3 katku pandeemiat, suurim oli 14. sajandil Euroopas. Eestis esines katku viimati Põhjasõja ajal 1710-1712. Katku esineb mitmetes riikides ka praegu. Euroopas ja Austraalias pole viimasel 10 aastal katku esinenud. Muhkkatk ja kopsukatk. Peamine looduslik reservuaar on närilised. Haigestunud rotid on eriti ohtliku, kuna nad liiguvad seal, kus inimesed elavad. Osa nakatunud rotte sureb, aga osa ei sure ja võib jääda kroonilisteks kandjateks. Inimene nakatub kirpude
joogivesi, lüpsiseadmed, viirusega kontamineerunud sperma). Sümptomid BHV-1-1 (respiratoorne vorm): anoreksia, palavik (42º C), ninapeegli hüpereemia, riniit, konjunktiviit, salivatsioon, enteriit, piimatoodangu langus, sigimishäired, abort. Sümptomid BHV-1-2 (genitaalne vorm) (BHV-1-2a – respiratoorne haigestumine, BHV-1-2b – vulvovaginiit): pustuloosne vulvovaginiit – tatratera suurused kalkjas-kollased pustulid lõhkevad, balanopostiit, abort. Dif.diagnoos: suu- ja sõrataud, veiste viirusdiarröa/mukooshaigus, paragripp-3, adenoviroos, respiratoorsüntsütiaalnakkus, pastörelloos. Diagnoosimine: elusloomadelt - äiged silmasidekestalt, ninalimaskestalt, tupelimaskestalt, natiivsperma, preputsiaalnõre, vereproovid, piimaproov; hukkunud loomadelt – siseorganid, aborteerunud looted (parenhüümorganid). Viiruse isoleerimine – rakukultuuride nakatamine. Viiruse identifitseerimine – SNR, ELISA, IF, PCR. Antikehade määramine – ELISA, VNR.
Tugev stressor. Kahjulikum on kõrgsageduslik impulsiivne müra. Rahulikus keskkonnas rohtu söövate lehmade poolt tekitatav müra on 35dp-A. Tolm – loomapidamisruumides üle 50% tolmust orgaaniline. Tolm soodustab õhuniiskuse kondenseerumist, sadestub aknaklaasidele, mõjutab ventilatsioonisüsteemi tööd. Mikroobid – soodsad tegurid farmis: puudub otsene päikesekiirgus, niiskus kõrgem kui välisõhus, mis väldib kuivamist. Piiskinfektsioon: suu-ja sõrataud, malleus, tuberkuloos, nõlg. Tolminfektsioon: siberi katk, tuberkuloos, aspergilloos. Valgustus – valgus = päikesekiirguse nähtav valguskiirgus + kunstlik valgustus. Fotoperiodism – organismi reaktsioon valge ja pimeda perioodi pikkuste vahekorrale ööpäevas. 400-480nm – violetne ja sinine, 500-560nm – roheline, 560-640 – kollane, oranž, üle 640nm – punane. Valguse muutust tajuvad loomad silmadega, linnud ka läbi kolju
Kahjulikum on kõrgsageduslik impulsiivne müra. Rahulikus keskkonnas rohtu söövate lehmade poolt tekitatav müra on 35dp-A. Tolm loomapidamisruumides üle 50% tolmust orgaaniline. Tolm soodustab õhuniiskuse kondenseerumist, sadestub aknaklaasidele, mõjutab ventilatsioonisüsteemi tööd. Mikroobid soodsad tegurid farmis: puudub otsene päikesekiirgus, niiskus kõrgem kui välisõhus, mis väldib kuivamist. Piiskinfektsioon: suu-ja sõrataud, malleus, tuberkuloos, nõlg. Tolminfektsioon: siberi katk, tuberkuloos, aspergilloos. Valgustus valgus = päikesekiirguse nähtav valguskiirgus + kunstlik valgustus. Fotoperiodism organismi reaktsioon valge ja pimeda perioodi pikkuste vahekorrale ööpäevas. 400-480nm violetne ja sinine, 500-560nm roheline, 560-640 kollane, oranz, üle 640nm punane. Valguse muutust tajuvad loomad silmadega, linnud ka läbi kolju
Prokarüoot on eeltuumne rakk ja eukarüoot on pärituumne rakk. 3. Bakterite põhivormid. Bakterite pleomorfism. Mida tähendab taksonoomia ja takson? Bakterite põhivormid kerakujulised, pulgakujulised, kruvikujulised PÕHIVORMID: 1. Kerakujulised – kerased e. kerabakterid e. kokid. stafülokokid streptokokid diplokokid sartsiinid 2. Pulgakujulised – e. pulkbakterid e. pulkpisikud. batsillid (eosed, siberi katku tekitaja) Klostriidid (eosed, teetanus, botulism, gaasgangreen) G+ eosteta pulkbakterid (difteeria, tuberkuloositekitaja) 3. Kruvikujulised e. kruvibakterid Spirillid (Helicobacter pylori) Vibrioonid (Vibrio cholerae) Spiroheedid (Borrelia burgdorferi) BAKTERITE PLEOMORFISM (paljukujulisus) – erineva suuruse ja kujuga bakterirakkude olemasolu kloonis (s.t ühest rakust suguta paljunemise teel saadud populatsioonis)
Prokarüoot on eeltuumne rakk ja eukarüoot on pärituumne rakk. 3. Bakterite põhivormid. Bakterite pleomorfism. Mida tähendab taksonoomia ja takson? Bakterite põhivormid kerakujulised, pulgakujulised, kruvikujulised PÕHIVORMID: 1. Kerakujulised – kerased e. kerabakterid e. kokid. stafülokokid streptokokid diplokokid sartsiinid 2. Pulgakujulised – e. pulkbakterid e. pulkpisikud. batsillid (eosed, siberi katku tekitaja) Klostriidid (eosed, teetanus, botulism, gaasgangreen) G+ eosteta pulkbakterid (difteeria, tuberkuloositekitaja) 3. Kruvikujulised e. kruvibakterid Spirillid (Helicobacter pylori) Vibrioonid (Vibrio cholerae) Spiroheedid (Borrelia burgdorferi) BAKTERITE PLEOMORFISM (paljukujulisus) – erineva suuruse ja kujuga bakterirakkude olemasolu kloonis (s.t ühest rakust suguta paljunemise teel saadud populatsioonis)
Kõik kommentaarid