Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Liivi sõda kokkuvõte (1)

1 Hindamata
Punktid
Liivi sõda kokkuvõte #1 Liivi sõda kokkuvõte #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 245981 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

LIIVI SÕJA KOKKUVÕTE

(1558-1583) KOKKUVÕTE LIIVI SÕJAST KATI AAVIK, KP-13B Liivi sõda oli konflikt, mis sai alguse Ivan Julma vägede sissetungiga Liivimaale 1558. aasta jaanuaris. Esialgu Vene-Liivi sõjana alanud konfrontatsioon laienes peagi, kui Vana-Liivimaa kokku varises ning see jagati Taani, Rootsi ja Poola-Leedu vahel. Puhkes ulatuslik konflikt, mis koosnes tegelikult mitmest erinevast sõjast ja mida saab ühte siduda vaid Ivan Julma isiku tõttu. Ometi on nimetus Liivi sõda ajalookirjutuses juurdunud ja 1582 ning 1583 sõlmitud Jam Zapolski ning Pljussa rahulepingud võimaldavad esimesele konfliktideseeriale Liivimaal 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandi alguses (seda on nimetatud ka Liivimaa Saja-aastaseks sõjaks) teatava vahejoone tõmmata.  1551 a. Liivimaalased püüavad rahu Venemaaga pikendada  1554 a. Venemaa nõuab rahuläbirääkimistel Tartu maksu  1556

Ajalugu
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

Kaupo ­ Liivlaste vanem Lembitu ­ Eestlaste vanem 1206/07 ­ Liivlased alistati ja ristiti 1210 ­ Ümera lahing (võit) 1212-1215 ­ Toreida vaherahu (Oldi sõjast väsinud ja puhkes katk) 1216-1217 ­ Eestlaste-Venelaste võitlusliit toimis 1217. 21.sept ­ Madisepäeva lahing (kaotus) 1219 ­ Taanlased vallutavad Põhja-Eesti 1220 ­ rootslased Lääne-Eestis 1227 ­ Saaremaa alistamine 1238 ­ Stensby leping (Taani sai Põhja-Eesti tagasi Saksa ordu käest) Läti Henriku Liivimaa Kroonika ­ tähtsaim ajalooallikas eestlaste 13.saj. alguse vabadusvõitluse kohta. Eesti ala jagati neljaks: Saare-Lääne piiskopkond ­ Läänemaa, Saaremaa osa, Hiiumaa osa Eestimaa(Taani valdus) ­ Harjumaa, Virumaa, Järvamaa, Rävala Tartu piiskopkond ­ Soetagana, Ugandi, Soopoolitse Ordu valdused ­ Sakala, Nurmekund, Vaiga, Alempolis, Mõhu Eesti kaotuse põhjused: *Vastaste relvajõud oli tugevam *Vastaste sõjamehed olid elukutselised ja rohkem treenitud

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Liivi sõda

ainuüksi üks edukas Tartu suurkaupmees võis aastas teenida umbkaudu aastaseks maksuks vajaliku summa. Kuid maks koos teiste nõudmistega oleks vähemalt Tartu piiskopkonna muutnud Venemaa vasalliks ja seda liivimaalased ei tahtnud. SÕJATEGEVUS/TÄHTSAMAD SÜNDMUSED 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kohtamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi.Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda.1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Liivisõda

Pealegi algas Liivimaal Riia peapiiskopi (kes oli Poola vasallist Preisimaa hertsogi Albrechti vend) ja ordumeistri vahel tüli, mis on tuntud koadjuutorivaenusena. Selle lõpetas Poola sekkumine 1557. aastal, misjärel Vana-Liivimaa oli sunnitud Zygmunt II Augusti nõudmisi Posvoli leppe kohaselt tunnistama, taastades peapiiskop Wilhelmi õigused. Sõlmiti ka Vene- vastane Poola-Liivimaa liit, mis pidi ellu rakenduma aga alles 1562. aastal. Nii jäi Liivimaa Venemaa otsese rünnakuohu vastu kaitseta. 1557. aasta lõpus saadeti Liivimaa saatkond Moskvasse tsaari juurde. Esialgu tingiti maksu suuruse üle ja Ivan oli nõus teatud järeleandmisi tegema. Kui aga selgus, et saatkonnal raha Tartu maksu jaoks kaasas ei ole, lasi Ivan nad vangi heita. Sõjapidamise Liivimaa vastu oli ta otsustanud juba varem, sest asus 4

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Liivi sõda

Liivi sõda. 1558-1583 Eesti-ja Liivimaa pinnal. Soome pinnal lõppes 1595. Vana Liivimaa olukord enne sõda. Killustatus ­ ordu ja 2 piiskopkonda. Erimeelsused ning 16. sajandiks ordu võim vähenenud- Jungingeni armukiri (vasallid võtsid õigusi), 16. sajandiks ordude aeg möödas, polnud tugevad ega vajalikud- ordu kaotas Euroopas enda liitlased. Tugevnesid Venemaa ja Poola-Leedu Otsitud põhjused sõjaks: 1030 Jaroslav Tark vallutas Tartu ja selle ümbruse ning 1061 vallutasid eestlased tagasi. Venelased nn "lubasid" neil tagasi asuda oma

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Liivi sõda

AJALUGU Liivi sõda SÕJA ALGUSE PÕHJUSED: · 16. sajandil tugevnes võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Poola, Leedu, Taani ja Rootsi vahel · 16. sajandil keelati venelaste otsene kauplemine välismaalastega ja tehti takistusi nii isikute kui kaupade venemaale pääsule · Liivimaa oli Läänemere äärsete riikide seas ainuke killustunud ja nõrk riik. 1554 ­ Vaja oli pikendada vaherahu venelastega, ning venelased seadsid tingimusteks: 1) täielik kauplemisvabadus 2) maksta vene tsaarile (Ivan Julm) Tartu maksu ­ 1 hõbe mark aastas iga kodaniku kohta. (lubati ära maksta 3 aasta jooksul) 1557 ­ jäeti Ivan Julmale maks maksmata ning see jäi Liivi sõja ajendiks.

Ajalugu
thumbnail
24
doc

11. klassi kokkuvõte

Euroopaga, mis avas uksed Läänemerele saksa kaupmeeste jaoks. · Eeldused ristisõjaks: saksa kaupmehed toetasid ristisõda, sest olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe ääres. Usuti, et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. Tsistertslased olid samuti paganate vastu ning seega olid nad kujunenud kõikjal Euroopas ristisõdade idee kandjaks ja kaitsjaks. · Isikud: Meinhard- I piiskop, kelle ülesanne oli Liivimaa ristiusule toomine, kui ta suri, sai Berthold- II Üksküla piiskopiks, kes sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, kuid Berthold hukkus esimeses liivlastega peetud lahingus. Kaupo- liivlaste tuntuim vanem. Piiskop Albert- III piiskop, kes tahtis rajada Liivimaale kirikuriik, alustas Riia linna ehitamist. Lembit- Sakala vanem. · 1202.aastal asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu (Mõõgavendade ordu), mis kujunes ristisõdijate väe tuumikuks.

Ajalugu
thumbnail
3
doc

liivi sõda

Vana-Liivimaa oli langenud. 3)Härgmäe lahing- 2 august 1560, orduväed sai vene vägedelt lüüa, viimane välilahing 4)Poola-Rootsi sõjad-algasid 1600, lõppesid 1629 Altmargi vaherahuga, millega läks kogu Eesti mandriala, Põhja-Läti ja Riia linna Rootsi võimu alla. 5)Brömsebro rahu-1645, lõpetas Taani aja ka Saaremaal. 6)Kärde rahu- 1661 Rootsi-vene vahel.Venelased lubasid Eesti ,,igaveseks ajaks" Rootsile *Ivan IV(julm)-pakkus Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit, 1572 tuli lisavägedega Liivimaale, suudeti vallutada enamus mandri-Eestit. *Hertsog Magnus-endine Saaremaa asevalitseja. Taani hertsog, sai Liivimaa kuninga tiitli.1570 hakkas koos venelastega Tlna piidama, ebaõnnestus 1571a. Teine tlna piiramine 1577 ebaõnnestus samuti. Magnus põgenes Poola kuninga valdustele. *Ivo Schenkenberg-tlna käsitööline, kaitses tlna. Tema retked ulatusid tartuni välja. Suri Rakvere all vaenlase kätte vangi langedes.

Ajalugu




Kommentaarid (1)

EstTallinn profiilipilt
elyse laul: saaaaaa oleeed muuuu emaaaa
19:29 26-11-2018



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun