Traditsiooniline puidukäsitöö (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

rtf

Puidust tarbeesemed

1. Sissejuhatus 1.1 Puu ja puit Puu on aastaringi kasvav, enamasti pikaealine taim. Puu kasvab ühel jämedal juurikal või toetub veel mitmele hargnevale juurele. Eestis on erinevatel andmetel nö. pärismaiseid puuliike 51. Pärismaised tähendab seda, et puud on hakanud siin kasvama ilma inimese otsese kaasabita. Lühidalt: looduslikud. Puu on olnud aastasadu Põhjamaade traditsiooniline ehitusmaterjal. Puit on looduslik materjal, mida saab lasta peale kasutamist uuesti ökoloogilisse ringlusesse ilma keskkonda kahjustamata. Puitu on võimalik töödelda lihtsate tööriistadega. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänase päevani tähtsamaite taimsete saaduste hulka. 1.2 Puidu kasutusalad Sajandite jooksul on Eesti talupojad õppinud tundma kõigi puuliikide omadusi, millega

Uurimistöö

16

pdf

Puitkatused

http://www.roogkatus.ee/suured/12.jpg 19. veebr 2013. a Hoone osad 32 19. veebr 2013. a Hoone osad 34 Kasetohust katus Mätaskatus ● Mätaskatus tehakse madala kaldega, ligikaudu 1:4. ● Traditsiooniline mätaskatus tehti kahest mättakihist: alumine kamaraga allapoole, pealmine vastupidi; mätaste vuugid kihtides nihutatakse üksteise suhtes. ● Mättakihtide all peab olema veetihe kiht; vanasti tehti see kasetohust. 19. veebr 2013. a Hoone osad 33 19. veebr 2013. a Hoone osad 35

Ehitus

22

ppt

Puitkatus

Puit on suureparane ehitusmaterjal - see on kerge, ilus ja tervislik. Õigesti valitud ning hooldatud puit kestab mitmeid inimplvi. Puitu, kui kõige käepärasemat materjali on eluasemete katustel kasutatud juba alates muinasajast. Kuni katusekivide laialdase levikuni 15. saj., kaeti elumajade ja kirikute katuseid peamiselt kisklaudadest katustega. Uuesti hoogustus puitkatuste levik 19. saj. II poolel seoses muudatustega põllumajanduslikus tootmises. 20. saj. algul hakkasid ilmuma laudadest ja lohandikest katuste kõrvale ka pilbaste, laastude, sindlite ja kimmidega kaetud nägusad katused.  Kim Sindel Laast Pilbas Poolpalk ehk lohandik Laud Kimmid olid eesti talumajadel XX sajandi algupoolel üsna populaarne katusematerjal. Immutamata katuse iga on sõltuvalt kasutatud puidust 15-40 a. Töötlemine puidukaitsevahenditega pikendab katuse kestvust tunduvalt. Kimmid on pakust või plangust ketassae abil välja saetud või käsitsi lõhestatud kiilukujulised lauak

Ehitusmaterjalid

6

doc

Palkmaja referaat

Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Palkmaja ehituse üldkursus Tartu 2007  Üldandmed Objektiks on saun, mis asub Tartumaal, Mäksa vallas, Kuusiku talus. Sauna valisin põhjusel, et ülejäänud talu hooned olid halvemas seisukorras ja enamus on juba kokku lükatud, et saaks uut maja krundile tegema hakata. Sauna mõõtmed on 4,7m x 2,7m. Maja sünniks võib lugeda aastat 1930-ndaid, seega ligi 80-nd aastat vana. Maja oli viimati kasutuses üle 5 aasta tagasi. Talus oli neli hoonet. Elumaja, milles oli rehialune koos lauda ja väikse kuuriga. Eraldi oli veel küün, üks väike abihoone ja saun. Vundament Eesti paljud vanemad majad on ehitatud ilma vundamendita. Sellisel juhul on probleemiks külm ja niiskus, mis tungib seina alt nii tuppa, kui ka alumistesse seinapalkidesse, mis hakkavad mädanema. Antud saunal on maakividest vundament vahetatud hiljuti 2 lintvundamendi vastu,

Ehitusõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)