Metallide kuningas: KULD (0)

AU KULD

KULD (AU)  Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendisümbol on Au ja aatomnumber 79.  Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu sellele säilib kulla kollane värvus ja läige. Keemiliselt on kuld 11. (ehk IB) rühma 6. perioodi d bloki element. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, näiteks telluuriga. KEEMILISED OMADUSED  Kuld ei korrodeeru ja sära ei tuhmu ,tänu keemilisele toimele on kuld püsiv, seepärast nimetasid vanaaja õpetlased ja alkeemikud kulda metallide kuningaks. Seetõttu on ka kuld

Kuld

Kuld Ühendid: 2Au + 3Cl2 → 2AuCl3 kuldtrikloriid AuCl3 → AuCl + Cl2 kuldmonokloriid Kuld(I)halogeniidid on ebapüsivad ja võivad laguneda disproportsioneerumisega: 3AuHal → AuHal3 + 2Au 4Au + 8NaCN + 2H2O2 → 4NaOH + 4Na[Au(CN)2] Broomiga reageerib kuld kõrgemal temperatuuril (150 °C) ning kuldtrijodiid on väga ebapüsiv ja laguneb kiiresti. Reageerimine tsüaniididega toimub hapniku osavõtul, soodsamalt vesinikperoksiidi osalusel (saaduseks on naatriumditsüanoauraat): 4Au + 8NaCN + 2H2O2 → 4NaOH + 4Na[Au(CN)2] Seda reaktsiooni tsüaniidiga kasutatakse ka kulla eraldamiseks maagist. Hapetest reageerib kuld ainult kuuma kontsentreeritud seleenhappega: 2Au + 6H2SeO4 → Au2(SeO4)3 + 3H2SeO3 + 3H2O

Anorgaanilise keemia II

Laboripraktikas kasutatakse kromaatidest oksüdeerijana peamiselt kaaliumdikromaati. Kaaliumdikromaadi ja kontsentreeritud väävelhappe segu nimetatakse kroomiseguks ja kasutatakse laboris klaas- ja portselannõude efektiivse puhastusvahendina. Rasklahustuvaid kromaate kasutatakse värvipigmentidena: PbCrO4, BaCrO4 kollased, Fe2(CrO4)3 oranz, PbCrO4 ja MoCrO4 segu punane, SnCrO4 punakaslilla portselani pigment. 3. kuld: peamised o.-a, tuua näiteid ühenditest (valemid, kasutamine). Au oksüdiatsiooniaste on piirides -I (CsAu) kuni V, peamiselt III ja I. Au on valuutametall, mille vanim kasutusala on juveeltoodete valmistamine ja müntide vermimine. 5- 10% kullatoodangust kasutatakse hambaproteeside valmistamiseks. Kuldmünte valmistatakse Au.sulamist, milles on 10% Cu. Legeermetallid muudavad kullasulami kõvemaks ja kulumiskindlamaks

Anorgaaniline keemia ii

Vask, hõbe, kuld

Vask (Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 64. Omaduste poolest on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Tema sulamistemperatuur on 1083 °C. Vaske leidub looduses sülfiidsete ühenditena Cu 2S (vaskläik), CuFeS2 (malahhiit). Punaka värvusega, hästi sepistatav metall, hea soojus- ja elektrijuht. Kuivas õhus püsiv, niiskes kattub roheka paatinakihiga [Cu 2CO3(OH)2]. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tðiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus – Chuquicamata karjäär. Vask ja tema ühendid on mürgised ! Vaske saadakse ja puhastatakse elektrolüütiliste meetoditega Kasutamine: energeetikaseadmed, elektrijuhtmed, soojusvahetid, müntide metall, Sulamid (pronksid): Cu – Sn tinapronks Cu – Si ränipronks Cu – Zn valgevask

Keemia 1B alarühm - Vask, hõbe, kuld

Vask (Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 64. Omaduste poolest on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Tema sulamistemperatuur on 1083 °C. Vaske leidub looduses sülfiidsete ühenditena Cu2S (vaskläik), CuFeS2 (malahhiit). Punaka värvusega, hästi sepistatav metall, hea soojus- ja elektrijuht. Kuivas õhus püsiv, niiskes kattub roheka paatinakihiga [Cu2CO3(OH)2]. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Vask ja tema ühendid on mürgised ! Vaske saadakse ja puhastatakse elektrolüütiliste meetoditega Kasutamine: energeetikaseadmed, elektrijuhtmed, soojusvahetid, müntide metall, Sulamid (pronksid): Cu Sn tinapronks Cu Si ränipronks Cu Zn valgevask Lihtainete omadused

Kuld

Maria-Julia Järv Kuld REFERAAT Õppeaines: ANORGAANILINE JA ANALÜÜTILINE KEEMIA Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: KT 11A Juhendaja: lektor Viiu Sillaste Esitamiskuupäev: __.__.____ Üliõpilase allkiri: _________ Õppejõu allkiri: _________ Tallinn 2016 SISUKORD 1

Referaat KULD

..................................................................................................................................11 3 SISSEJUHATUS Kuld on üks ihaldatumaid väärismetalle. Teda leidub meie maakeral suhteliselt vähe- kogu maailma inimajaloo vältel on kulda kokku kaevandatud umbes ühte kuupi, mille ühe seina pikkuseks on 20m. Kuld on ainuke metall, millel on selline ilus kollane läige, mis kohe kutsub inimese silmi ennast vaatama ja samuti selle värv püsib väga kaua läikivana, peaaegu et igavesti. Kullal on väga head iseloomulikud jooned ning seda kasutatakse päris mitmetes kohtades, näiteks on kuld hea elektrijuht ning teda peetakse kõige paremaks elektrikontaktide valmistamise materjaliks. Kulda ennast leidub looduses peeneteralises kvartsis. Väikeste kogustena leidub teda ka raua, plii ja vase