Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Planeetide kaaslased - ettekanne (1)

1 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
Planeetide kaaslased - ettekanne #1 Planeetide kaaslased - ettekanne #2 Planeetide kaaslased - ettekanne #3 Planeetide kaaslased - ettekanne #4 Planeetide kaaslased - ettekanne #5 Planeetide kaaslased - ettekanne #6 Planeetide kaaslased - ettekanne #7 Planeetide kaaslased - ettekanne #8 Planeetide kaaslased - ettekanne #9 Planeetide kaaslased - ettekanne #10 Planeetide kaaslased - ettekanne #11 Planeetide kaaslased - ettekanne #12 Planeetide kaaslased - ettekanne #13 Planeetide kaaslased - ettekanne #14 Planeetide kaaslased - ettekanne #15 Planeetide kaaslased - ettekanne #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor raunts013 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Jutt planeetide kaaslastest

Aastas lennutatakse Maalt kosmosesse harilikult üle saja tehiskaaslase, kuid paljud neist jäävad lühiealisteks. Ümber Maa tiirlevate tehisobjektide arv arvatakse olevat 7000 (1995).Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste). Marsi kuud Phobos (kreeka keeles, "hirm") ja Deimos (kreeka keeles, "ahastus"), arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lõhesid. Phobos tõuseb (läänest) ja loojub (itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat ­ Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto ­ avastas Galileo Galilei 1610, neid võib näha tavalise prismabinokliga. Nad tiirlevad täpsel

Füüsika
thumbnail
16
doc

Referaat: Planeetide kaaslased

Jupiteri kuud, 22 Saturni kuud (arvestusest jäävad välja sadad tuhanded moonlet'id ehk väga väikesed planeedi kaaslased), teatakse 18 seesugust Uraanil ja 6 väiksemat Neptuunil.[6] 4 IRREGULAR SATELLITES Irregular satellites on kuud, mis tiirlevad ümber oma primary suhteliselt kaugelt, nende orbiit ei kulge ringikujuliselt, orbiidi keskpunktiks pole planeet ja neil on retrograde orbit ehk nad tiirlevad vastassuunas oma planeedi pöörlemisega. Planeet on püüdnud nad omale kaaslaseks ehk nad on tekkinud kuskil mujal. Alates 1997-ndast aastast on avastatud 93 irregular satellites. Need 93 avastatut tiirlevad ümber Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni. Enne nende avastamist teati vaid kümmet irregular satellite'i, nende hulgas Phoebe-t, Himalia-t ja Sycorax-i- vastavalt Saturni, Jupiteri ja Uraani suurimad irregular satellites

Füüsika
thumbnail
42
pptx

Planeetide kaaslased

Planeetide kaaslased Iga objekti või kaaslast, mis liigub planeedi orbiidil nimetatakse kuuks ehk kaaslaseks. Iga objekti või kaaslast, mis liigub planeedi orbiidil nimetatakse kuuks ehk kaaslaseks. Alates juulist 2009 on 336 keha nimetatud kuudeks. Suurim kuu on Ganymedes (Jupiter). Planeetide kaaslased on tekkinud kas koos oma planeediga ühest pöörlevast ainepilvest või hiljem juurde haaratud. Kaaslaste arv: Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 ( Phobos) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 ( Phobos) Jupiter: 63 ( Ganymedes) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Uraan: 27 (Titania) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Uraan: 27 (Titania) Neptuun: 13 (Triton) Kaaslaste arv: Ma

Füüsika
thumbnail
3
doc

Planeetide kaaslased

Planeetide kaaslased Sissejuhatus Planeedi kaaslane ehk igapäevaslt kuu all mõeldakse planeedi looduslikku kaaslast. Meie Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil. Kaaslased puuduvad ainult kahel kõige Päikese poolsematel planeetidel- Merkuuril ja Veenusel. Mitmetel planeetidel on kaaslasi aga hulganisti. Näiteks Jupiter (suurim planeet Päikesesüsteemis) omab tervelt 63 kaaslast ning Saturn 61 kuud . Meie siin kohal anname ülevaate ainult kõige eriskummalistemast ja huvitavamatest planeetide kaaslastest. Planeet Maa kaaslane LUNA Meile kõige tuttavam ja kõige lähem kuu on Luna. Nimetus tuleneb ladina keelest, kus Luna tähendab Kuud. Tema keskmine kaugus Maast on 384 400 km.Ta on ainuke looduslik kaaslane, mis tiirleb ümber Maa. Maa on ainuke planeet meie

Füüsika
thumbnail
16
pptx

Hiidplaneetide kaaslased, uusi fakte nende kohta.

Hiidplaneetide kaaslased, uusi fakte nende kohta Sirje Mägi VKG 12b 2012 Mis on hiidplaneedid? Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Päikesesüsteemis on neli hiidplaneeti, kauguse järgi Päikesest järjestatuna: Jupiter Saturn Uraan Neptuun Hiidplaneetidest täpsemalt Kõige suurem mass on Jupiteril (317,8 Maa massi), järgnevad Saturn (95,152 Maa massi), Neptuun (17,147 Maa massi) ja Uraan (14,536 Maa massi). Päikesesüsteemi hiidplaneete iseloomustavad rõngad ja arvukad kaaslased. Teleskoobis silmaga nähtavad rõngad on vaid Saturnil, kuid täpsete maapealsete vaatluste või kosmoseaparaatide abil on avastatud rõngad ka Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil. Alate

Füüsika
thumbnail
8
docx

Planeetide kaaslased ja rõngad

Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil ja need puuduvad kahel – Merkuuril ja Veenusel. maa Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Maal on kaaslaseks Kuu, üks suuremaid kaaslasi Päikesesüsteemis. *Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, * Keskmine kaugus maast on 384 400 km, *Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, *Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena, *Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa, marss *2 kuud: Phobos ja Deimos, *Phobos on väiksem kui Deimos* Phobos ja Deimos avastati mõlemad aastal 1877, *Nad on kogu Päikesesüsteemi kaks planeedile kõige lähemal asuvat looduslikku kaaslast: nad asuvad Marsi keskmest vastavalt 9370 ja 23 520 km kaugusel. Phobos tõuseb läänest ja loojub itta kolm korda ööpäevas

Füüsika
thumbnail
2
docx

Planeetide kaaslased

Planeetide kaaslased 1. Kaaslased puuduvad Merkuuril ja Veenusel, kõige rohkem kaaslasi on Jupiteril. 2. Maa Kuu, Marsi Phobos ja Deimos, Jupiteri Ganymedes ja Io, Saturni Titan, Uraani Triton. 3. Marsil on 2 kaaslast, ebakorrapärase kujuga Phobos ja Deimos. Hallid kuud on täis erineva suurusega kraatreid ning Phobosel leidub ka kuni 90 meetri sügavusi vagusid. Phobos teeb ühe Marsi-ööpäeva jooksul 3 tiiru ümber planeedi, jättes mulje, et kuu liigub taevas läänest itta. On oletusi, et Marsi kaaslased on tegelikult planeedi poolt külgehaaratud taevakehad ning on tekkinud mujal. 4. Jupiteri kaaslane Io on teadaolevalt vulkaaniliselt aktiivseim taevakeha, mis on põhjustatud Jupiteri mõjudest. Io pinnal on palju mägesid, millest mitmed ületavad Mount Everesti. Kõige suurem kaaslane on Päikesesüsteemis on Jupiteri Ganymedes, tema paksu pinnajää all usutakse olevat vedelast veest koosnev ookean. Europa on Jupiter

Astronoomia ja astroloogia
thumbnail
4
doc

Planeetide kaaslased ja kuu

Planeetide kaaslased ja Kuu Päikesesüsteemis on kaaslased kuuel planeedil ­ Maa, marss, jupiter, saturn, uraan, neptuun ja puuduvad kahel ­ Veenusel ja Merkuuril. Kõige rohkem kaaslasi on neist Saturnil.(18) KUU . Üldiselt on kaaslased planeetide endaga võrreldes väga väikesed. Maa kaaslane Kuu on aga oma emaplaneediga võrreldes erakordselt suur. Kuu on oma mõõtmetelt ainult 4 korda ja massilt 81 korda väiksem kui Maa. Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul ligikaudu 1 kuu, täpsemalt 27 päeva ja 8 tundi. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku kogun Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes muidugi ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal. Maa pealt vaadetes on Kuul juba palja silmaga näha tumedaid laike, neid kutsutakse juba 17.sajandist Kuu meredes. Kuul on 22 merd, neist suurima nimi on Tormide Ookean. (2,1 miljonit ruutkil

Astronoomia



Lisainfo

planeetide kaaslased

Meedia

Kommentaarid (1)

krissutibu profiilipilt
krissutibu: Üsna hea, aga natuke vananenud info, nt pluuto kohta,.
20:38 04-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun