Õigusnorm ja seadused (0)

Sarnased õppematerjalid

11

docx

Kuidas sünnib seadus?

....................................10 Kasutatud kirjandus.............................................................................................11 2 Sissejuhatus ,,Aeg on näidanud, et meil on erinevaid otsustusviise, nendeni on jõutud erineval moel, kuid tulemus ei pruugigi olla erinev" E. Nestor. (Postimees 2015) Põhiseaduse § 65 kohaselt võtab seadusi vastu parlament ­ Riigikogu -, kellele kuulub seadusandlik võim. Seadused võetakse vastu vastavalt põhiseadusele ning avaldatakse selleks ettenähtud viisil Riigi Teatajas. Täitmiseks on kohustuslikud vaid avaldatud seadused. Õigusaktidest on tähtsamad seadused, mida võtab vastu parlament. Seadusega korraldatakse kas mõnda avaliku elu valdkonda või reguleeritakse sotsiaalseid suhteid näiteks karistusseadustik. Seadus seletab kasutatavad mõisted ja sätestab üldised põhimõtted. Seadustest

Õigus

4

docx

Õiguse alused konspekt

Õigusallikas on teave kehtiva õiguse kohta, mis avaldub mingis kõigile/üldkohustuslikud, alati seotud riigi tekkega, keht. teatud tajutavas vormis. Õigusallikas on seega vorm, milles inst. poolt. õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad. Seadused ja tavad, Õigusnormide liigid: I. Õigusliku ettekirjutuse iseloomu Euroopa Liidu õigusaktid, välislepingud. järgi: a) kohustavad normid (nt. maksud; lapse sünni reg. 1 kuu Haldus õigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib jooksul, liikluseeskiri, koolikohustus alates 7. eluaastast) b)

Õigus alused

3

docx

Õigusakt

(Subjekt mõttes) ­ objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes. Nt saada juhiluba, kui eksamid on tehtud, arstitõend olemas jm nõuded täidetud. Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel kehtestavad riigiorganid vastavalt oma pädevusele ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad peale kohustusi Üldakt ­ õigustloov ,sellega antakse üldnorme (õigusnorme), mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid. Näiteks seadused, määrused, seadlused. Üksikakt ­ õigustrakendav akt, lahendatakse õiguslikus elus üksikjuhtumeid. Üksikaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Nt otsused, korraldused, käskkirjad Seadus on üldkohustuslik käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt, kõrgeimat juriidilist jõudu omav õigusakt, mis võetakse vastu Riigikogus või rahvahääletusel. Õigusaktide hierarhia: kõrgeimaks aktiks on seadus

Õiguse alused

7

docx

Õiguse vormid ja normatiivsed aktid

rakendamisele määratlemata arv kordi. Normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset õigust. Mandri-Euroopas peamine õigusvorm. I Seadus - normatiivakt, mis on vastu võetud riigiorgani kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seaduse ülimlikkus - kõrgeima juriidilise jõuga teiste riigiorganite õigusaktide suhtes, kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi: 1) Põhiseadus ­ riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid, seetõttu on tema muutmiseks ette nähtud keerulised protseduurid. 2) Konstitusioonilised ehk orgaanilised seadused ­ täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on sageli ära toodud põhiseaduse tekstis. Ka nende

Õiguse alused

6

docx

Õiguse alused konspekt

Õigusinstituut on teatud instituudi poolt. õiguse allharu. Õigusnormide liigid: I. Õigusliku ettekirjutuse iseloomu Õigusallikas on teave kehtiva õiguse kohta, mis avaldub mingis järgi: a) kohustavad normid (nt. maksud; lapse sünni reg. 1 kuu tajutavas vormis. Õigusallikas on seega vorm, milles jooksul, liikluseeskiri, koolikohustus alates 7. eluaastast) b) õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad. Seadused ja tavad, keelavad normid (nt. sissesõidukeeld, peatumiskeeld, alaealine ei Euroopa Liidu õigusaktid, välislepingud. tohi öö tööd teha, alkoholi osta) c) õigustavad ehk lubavad Haldus õigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib normid (nt. roheline tuli valgusfooris, nimeseadus kuni 3 nime,

Õiguse alused

19

docx

Õiguse alused - Põhjalik Konspekt

Moraal on ühiskondliku teadvuse üks norm, mis määrab ära inimeste käitumise kohustused üksteise ja ka ühiskonna suhtes. Moraalinormid kujunevad välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena, nad väljendavad ühiskondlikku tahet, on ühikondlikud imperatiivid (nõue; kohustus). Moraalinormid sisalduvad inimeste teadvuses ja ei saa reeglina kirjalikku vormi, nende täitmist tagatakse ühiskondliku sunniga, moraalijõuga, v.a. juhul, kui moraalinorm ja õigusnorm sisuliselt kattuvad. 5. Õigluse ja õiguse mõisted ja nendevahelised seosed: Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Valdavalt on jõutud järeldusele, et õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", pigem on see nõue ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab 2 liiki õiglust: võrdustavat ja jaotavat. Võrdsustav õiglus realiseerub eraõiguse valdkonnas, nt. Kahjude hüvitamisel. Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse silmas riigi suhet kodanikesse.

Õiguse alused

19

doc

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt

1) Tavaõigus- tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse sees. Ühiskond oli milleski kokkuleppele jõudnud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Kohtupidamine. 2) Rooma õigus- roomlaste juriildilise mõtlemise nurgakiviks oli teatud protsessitüübi väljaarendamine. Valitsejale meelepärane ja omavahel vastuolus olevad sätted. 3) Saadi frankide õigus- seadustekogu, mis sai prantsuse õiguse allikaks. Liideti ühiskondlikud seadused. 4) Lokaal- ehk partikulaarõigus- tavaõiguslikud sätted, millega olid nõus läänehärrad. Neile kuuluv avalik õigus, sest koosnevad läänihärrade õigustest ja talupoegade kohustustest. 5) Üldine õigus- eranditult kuninglike kohtute tegevuste tulemus; on kujunenud ja areneb ka praegu ,,protsessi kitsas sängis". Eesti õiguse allikad: 1) seadused 2) seadlused 3) määrused 4) ka välislepingud 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses

Sissejuhatus õigusteadusesse

47

doc

Riigiõigus

s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon.(näiteks parlament) Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga. Kui õigusnorm pole tagatud riigi sunniga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õigusnormid vormistatakse kirjalikult ja nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele vastavasse dokumenti, mida nimetatakse õigusaktiks. Riik annab läbi õigusaktide kindlatele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu.

Riigiõigus

Kommentaarid (0)