TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

84

doc

Praktika aruanne - Tallinnk Star

Ühel osal on kolm nukkseibi: sisselaskenukkseib, väljalaskenukkseib ja kütusepumba nukkseib. Kõik nukkseibid on positiivse profiiliga. Nukkseibide kokkupuutepinnad on tugevdatud. Nukkvõlli kaelad on keemiliselt tugevdatud. Nukkvõll saab liikumise väntvõllilt läbi hammasrataste ahtripoolsest otsast. Ahtripoolne nukkvõlli ots (ainult A poole nukkvõlli) on varustatud maksimumpöörete kaitsmega, aksiaallaagriga ja 45o hammasülekandega mis ühendab nukkvõlli masina (eraldi peatükk tagapool). Nukvõlli vööripoolsesse otsa (ainult A poole nukkvõlli) on paigutatud pikendus lisanukkseibiga, mis on ette nähtud käivitusõhu jagaja tööks. 2.3. Peamasinat teenindavad süsteemid Kütusesüsteem Laeval kasutatakse peamasinate kütusena raskekütust. Saab kasutada ka diiselkütust. Diiselkütusele üleminek toimub diiselkütuse klapi avamisega ning

Merepraktika

56

doc

JÕUSEADMETE TÜÜBID 2

Sisukord  KÜTUSED JA MÄÄRDEAINED Põlevaid aineid mida kasutatakse soojusenergia saamiseks nimetatakse küuseks. Neis ainetes sisaldub energia. Kütuseid liigitatakse agragaat oleku järgi:  tahked (kivisüsi, põlevkivi, puit jne)  vedelad (naftasaadused, piiritus jne)  gaasid (looduslikud gaasid CH4 propaan, naftagaasid, generaatorgaasid) Kütus koosneb üldjuhul:  põlevast osast (H2 vesinik 12 – 14%, C süsinik 84 – 87%, S väävel 0,01 – 3,5%, O2 hapnik 0,02 – 1,9%)  ballastist  niiskusest Kütuse füüsikalis keemilised omadused: Kütteväärtus – näitab kui palju 1kg kütuse täielikul ärapõlemisel eraldub soojust. Q = kj / kg kütuse kohta Vedelkütuse põletamisel tehakse vahet  madalkütteväärtus  kõrgekütteväärtus Vee sisaldus kütuse põlemisel kulutab teatu osa energiast,

Laevandus

15

doc

Diisel

1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa

Abimehanismid

142

pdf

Aruanne mv TransDistinto

1) Vastukaal 2) Pingutus polt 3) Poldi kinnitusmutter 4) Õlikanalite düüs 5) Ülekande hammasrattas 6) Võllitihedusrõng 2.2.4.3 Hooratas Hooratas kinnitatakse poltidega ja fikseeritakse terassõrmedega väntvõlli ahtripoolsesse otsa külge. Hooratas ühtlustab väntvõlli pöördeid. Hooratas on valatud malmist. Koosneb rummust, pöiast ja hammasvööst. Hooratta rumm kinnitatakse jõuvõllile ärikuga läbi elastse vulkaanühendusmuhvi. Muhv leevendab pingeid väntvõllile , mis tekivad masina ja reduktori ühendamishetkel käivitamisel ja töö ajal. Hooratta peale on tehtud hammasvöö, mis on selleks, et saaks pöörata võllipööramisseadme abil. Võllipööramisajamiks on elektrimootor. Völlipelit viiakse hambumisele hoorattaga käsitsi kangi abil. Elektrimoorot käivitatakse kohalikust puldist. Võllipööramisseadmel on tiguülekanne. 2.2.4.4 Dempfer Dempfer on Geislinger tüüpi vibratsiooni vastane dempfer. Dempferi sisemine osa on

Masinamehaanika

16

docx

Laeva jõuseadmete ehitus motoristile

taktilisest mootorist toimub töötsükkel kahetaktilisesmootoris väntvõlli ühe pöörde jooksul 360(kraadi), selle jooksul peab toimuma gaaside paisumine, väljalase, sisselase(läbipuhumine) ja komprimeerimine.Kahetaktilist töötsükklit on üldjuhul võimalik saada tingimusel, et õhk on ennem silindrisse juhtimist kokku surutud(ressiiveris) 1.takt-töötakt(kolb ülevalt-alla) 2.takt-läbipuhumine(kolb alt-ülesse)komprimeerimine 5.Lastiseade - seadmekompleks, millega laevas tehakse kõik kaubalaadimiseks, lossimiseks ja ümberpaigutamiseks vajalikud tööd. Olenevalt laeva otstarbest võivad lastiseadesse kuuluda laadmastid, losspoomid,kraanad, konveierid, transportöörid, tõstukid, liftid, pumbad jms,horisontaalse lastitöötlusega laevade lastiseadesse kuuluvad ka pardaluugid ja rambid. 6.Tugipukk - tugipukk on ettenähtud töösilindrite või ka silindriploki sidumiseks alusraamiga.

Laevamehhanismid

78

doc

LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID

Sisukord LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID...............................................................................................2 4.Aatomi jõuseade........................................................................................................................3 LAEVA DIISELJÕUSEADMED.....................................................................................................3 SPM klassifikatsioon.......................................................................................................................5 SPM Geomeetrilised suhted.............................................................................................................7 SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED...........................................................................8 NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID..................................................................................9 KAHETAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID.......................................................

Laevandus

20

docx

Diiselmootori kütusesüsteemide, kõrgsurvepumpade (KKP) ja kütusepihustite ehituse praktiline tundmaõppimine ja reguleerimine.

EESTI MEREAKADEEMIA Mehaanikateaduskond Laevamehaanika õppetool Laeva diiseljõuseadmed M II Laboratoorne töö nr 1 Teemal: Diiselmootori kütusesüsteemide, kõrgsurvepumpade (KKP) ja kütusepihustite ehituse praktiline tundmaõppimine ja reguleerimine. Kadett: Õppejõud: Andrei Litšman Jaan Läheb Rühm: MM-32 TALLINN 2014 SISUKORD 1. MOOTORLAEVA KÜTUSESÜSTEEM JA SELLE OSAD.....................3 2. DIISELMOOTORI KÜTUSE KÕRGSURVEPUMBAD (KKP)...............4 3. KLAPPREGULEERIMISEGA KKP-D (KLAPP- KÕRGSURVEPUMBAD)6 3.1 KÜTUSE ALGUSEGA REGULEERITAVA KLAPP-PUMBA TÖÖPÕHIMÕTE.....................6 3.2 KÜTUSE LÕPUGA REGULEERITAVAD KLAPP-KÕRGSURVEPUMBAD.........................6 3.3 KOMBINEERITUD

Masinamehaanika

13

docx

RAFERAAT: LAEVA KÜTUSESÜSTEEM

tehniliseks nõudeks on kõrge soojusväärtus. Lisaks sellele peab ekspluatatsiooni tingimustes olema tagatud: - Diiselmootori pidev ja katkematu varustamine kütusega põhi tagavara tankidest kütuseaparatuurini ja sealt mootori silindritesse. - Kvaliteetse küttesegu moodustumine silindris, mis sõltub viskoossusest, fraktsioonilisest koostisest, tihedusest, pindpinevusest ja kütuse küllastunud aurude rõhust; - Stabiilne süttimine, masina ökonoomne ja sujuv töö, kütuse täielik ning suitsuvaba põlemine ja kahjulike lisandite sisaldus väljalaskegaasides lubatud piirides; - Põlemiskambrit piiravate pindade ja väljalasketraktide minimaalne korrosioon ; - Füüsikaline ja keemiline stabiilsus hoiustamisel ning transportimisel. 1.3. Laevakütuste omadused Kütuste tähtsamate omaduste hulka kuuluvad tihedus, viskoossus, leekpunkt, hangumistemperatuur, lisandite (väävel, vanaadium, naatrium , vesi, tahked

Masinaelemendid

Kommentaarid (0)