50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 42 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
58 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Selliseks soojusjõuseadme näiteks on integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel. 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad Praegu on põlevkivielektrijaamades kasutusel tolmpõletustehnoloogia. Esimesteks tolmpõlevkivi põletavateks elektrijaamadeks olid Kohtla-Järve (1949) ja Ahtme (1951) auru keskparameetritega koostootmisjaamad. Nendes elektrijaamades kasutati kivi- ja pruunsöe põletamise kogemustele tuginevaid katla konstruktsioone. Katlad olid suutelised töötama ainult osalisel koormusel. Katelde ekspluatatsioon kujunes tsükliliseks küttepindade sagedase tuhasadestustest puhastamise vajaduse tõttu. Sai selgeks, et kivi- ja pruunsöe põletamiseks ettenähtud seadmed ei ole suutelised rahuldavalt töötama põlevkivil. Käivitusid intensiivsed teadus- ja rakendusuuringud, mille tulemusel töötati välja uue põlvkonna tolmpõletustehnoloogiat kasutavad põlevkivikatlad järgnevatele elektrijaamadele.
8. Sooju sk a d u m e h a a nilis elt mittetäielikust põle mi s e st 9. Sooju sk a d u katla välisjahtumi s e st ja slaki füüsikalis e sooju s e g a . 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus 11. Kihtkolde d 12. Ke evkihtkold e d 13. Kamb e rk old e d Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõletus, vt. pt. 3.1.1). Väiksemad kamberkolded on Viessmanni katlad. Keevkihtkoldeid võib lugeda nii kihtkolleteks kui kamberkolleteks. Tegelikult on nad kahe koldetüübi vahepeal, nö nende sümbioos. 14. Ekraanküttepinnad Näiteks madalatel rõhkudel keskmiselt 4 MPa kolde kiirgussoojusest ei piisa vee täielikuks aurustamiseks ja seepärast osa vee aurustamiseks vajaminevast soojusest antakse üle ökonomaiseris. Seepärast ongi keskrõhu trummelkateldes kasutusel keevad ökonomaiserid. Toitevee temperatuur tõuseb üle küllastuspiiri ning toimub
Soojus- ja Hdraulika ssteemid 3.KURSUS!!! SOOJUS TEHNIKA SEADMED! katlad katel seadme ldiseloomustus kesoleval ajal toodetakse ligi 70% elektrienergijast auruturbiin soojuselektrijaamades. Kik saab alguse sellel elektritootmise juures , alguse katlaseadmes , katlas toodetakse seda vajalikku soojust ja auru mis lpuks tiendab turbiini , paneb ta prlema ja turbiin kivitab generaatori. Selliseid katlaid nimetatakse energeetilisteks katlateks, aga katel seadmetes toodetakse ka tehnoloogilist auru, mida kasutatakse siis mitte turbiinides vaid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHAANIKATEADUSKOND SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT KATLAPROJEKT Tallinn 2007 Sisukord: Seletuskiri: Katla kirjeldus. Omapoolsete valikute põhjendus Kokkuvõte (A Brief summary of the project) Arvutused: Algandmed Põlemisproduktide arvutus Katla soojusbilansi arvutus Kolde soojus ja konstruktorarvutus Festooni soojusarvutus Ülekuumendi ja järelküttepindade soojusbilansi arvutus Ülekuumendi "kuume astme" soojus ja konstruktorarvutus Ülekuumendi "külme astme" soojus ja konstruktorarvutus Ökonomaiseri soojus ja konstruktorarvutus Õhu eelsoojend soojus ja konstruktorarvutus Graafiline osa: Katla pikkilõige lisa 1 Katla ristlõige lisa 2 Seletuskiri Katla kirjeldus. Omapoolsete valikute põhjendus.
Soojusautomaatika eksamiküsimuste vastused 1. Põhimõisted automatiseeritud tootmise alalt. Automaatikasüsteemide klassifikatsioon nende otstarbe järgi. Näited. Automatiseeritud tootmise põhimõisted: 1. Objekt 2. Regulaator 1. Andur 2. Tajur 3. Automaatikasüsteem Automaatikasüsteemide klassifikatsioon otstarbe järgi: 1. Automaatreguleerimise süsteemid (ARS) 2. Distantsioonjuhtimise süsteemid (DJS) 3. Tehnoloogilise kaitse süsteemid 4. Automaatblokeeringu süsteemid (ABS) 5. Reservseadme automaatse käivitamise süsteem (RAKS) 6. Automaatsed tehnoloogilise kontrolli süsteemid (ATKS) 7. Signalisatsioonisüsteemid (SS) valgus ja helisüsteemid 1. Tehnoloogiline SS andmed seadmete töö ja üksikute parameetrite kohta 2. Avarii SS teatavad võimalikest avariilistest olukordadest ja juba tekkinud avariidest 3. tsentraalsed SS on ette nähtud signalisatsioonisüsteemi korrasoleku ja
Gaasisegu, mis koosneb kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust, nimetatakse paukgaasiks. Kasutusalad: · kütuseelementides elektri ja soojuse tootmiseks, · raketikütusena, · metanooli ja mootorikütuste tootmisel, · metallide keevitamisel (kõrgtemperatuurne leek üle 2600 °C), · keemiatööstuses ammoniaagi sünteesil, soolhappe tootmisel, taimsete õlide ja vedelate rasvade hüdrogeenimisel tahketeks jne. Katlad Katelseade ehk katel on kompleksne seadmestik auru (harilikult veeauru) või kuuma vedeliku tootmiseks ja tarbijale edastamiseks. Katlas toimub mingi energialiigi muundamine soojuseks ning vee (või ka termoõli) kuumutamine ja vee aurustamine selle soojuse arvel. Soojuse saamiseks võib kasutada kütuse keemilist energiat, elektrienergiat, otsest päikese energiat jne. Tänapäeval kasutatakse siiski kõige rohkem orgaanilist päritolu kütuse energiat.
- Toitevee eelsoojendi - Ökonomaiser - Õhueelsoojendi Katlaid liigitatakse kontstruktsiooni järgi, millest enamus katlaid on ekraantüüpi püstveetorukatlad. Katlaid liigitatakse selle jägi, millist kütust katel kasutab tahke, gaasiline, vedel. Vee liikumise iseloomu alused aurustusküttepindades jaotatakse katlaid aga järgmiselt: - Vabaringlusega katel - Mitmekordse sundringlusega katel - Otsevoolukatel Vabaringlusega ja mitmekordse sundringlusega katlad on trummelkatlad. Vabaringlusega kateldes (a) ringleb vee-aurusegu vee ja auru tiheduste erinevuse tõttu, mitmekordse sundringlusega (b) kateldes aga ringluspumba toimel. Otsevoolukateldes (c) pumpab vee ja auru läbi katla järjestikku lülitatud küttepindade toitepump. Katlaid võib liigitada veel ka otstarbe järgi aurukatel, (kuuma)veekatel. Suurem alaliigitus on veel ka tahkekütuse põletamistehnoloogia järgi:
Üheks põlemisega seotud karakteristikuks on liigõhutegur koldes: V0- teoreetiline täilikuks põlemiseks vajalik õhukogus Vteg- tegelik õhukogus m3/kg Teoreetilisest õhukogust ei piisa tavaliselt. Et kütus põleks täielikult ära antakse alati rohkem õhku Vteg- V0=V V-liigõhk Liigõhutegur koldes- sõltub kütuse liigist, kõige väiksem gaasil u =1,04...1,5; tolmu kujul =1,2...1,3; vedel =1,1...1,15; kiht põletamisel =1,3...1,5 Katlast väljudes on suurem. l=1,3. Kuna enamus katlad töötavad alarõhu all. Summaarne gaaside maht Vg=Vco2+VSO2+VO2+VN2+VH2O On vaja, et arvutada katla ventilaatori(suitsuimeja) võimsuse Katelseadmed Üldiseloomustus: Nim seadmete komplekti v seadmestiku, mis on ettenähtud kuuma vee ja veeauru tootmiseks ja tarbijale väljastamiseks. täseadme moodustavad: katelagrekaat/katel, abisüsteemid ja seadmed. Katlas toimub mingi energialiigi (orgaanilise kütuse) põletamine soojuse saamise eesmärgil. Katel koosn: kolle ja koldeküttepinnad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid