Vabadussõda 1917-1920 (3)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Eesti iseseisvumine ja iseseisvumise eeldused

kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54) Iseseisvumise etapid 1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus 2) Enamlased võimul 3) Iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920 I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917 Taust: Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai selle esimesena 30. märtsil. 1) Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, seda juhtis kubermangukomissar (endine Tallinna linnapea) Jaan Poska 2) aktiviseerus parteide loomine ning parteide tegevus

Ajalugu

9

docx

ESIMESED SAMMUD ISESEISVUMISE TEEL

Noore Eesti Vabariigi kaitsmine oli poliiitlises ning ajaloolises tähenduses võit, mida on võimatu üle tähtsustada. Eesti oli esimene riik, kes lõi võidukalt tagasi Nõukogude Venemaa rünnakulaine.Sõjaväe sangarlik tegevus tõstis tunduvalt rahva eneseteadvust, kadus kõhklev ja passiivne meeleolu. See äratas Lääne-Euroopas erakordset tähelepanu, tänu millele süvenes usaldus Eesti kui riigi vastu ning suurenes toetus edaspidiseks demokraatliku riigikorra ülesehitamiseks. Kuid Vabadussõda nõudis Eestilt suuri ohvreid: sõjaväljal hukkus ja haavadesse ning haigustesse suri 3 588 sõdurit ja ohvitseri. Kogu sõja vältel oli 13 775 haavatasaamise juhtumit. Eesti vägede edu pandiks oli sõjategevuse ja diplomaatia ühtepõimimine, õnnestunud strateegia valik, samuti julged otsused ning kiired rünnakud vastase tagalasse. Kuid tõeline edu tugines kogu rahva kaasamisele Vabadussõtta.

Ajalugu

5

doc

Eesti iseseisvumine

rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54) Iseseisvumise etapid 1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus 2) Enamlased võimul 3) Iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920 I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917 Taust: Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai selle esimesena 30. märtsil. 1) Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, seda juhtis kubermangukomissar (endine Tallinna linnapea) Jaan Poska 2) aktiviseerus parteide loomine ning parteide tegevus

Ajalugu

2

docx

Eesti Vabariigi väljakuulutamine ja Vabadussõda

Esimene võimalus avanes pärnus 23. veebruaril, selle luges ette Maapäeva liige Hugo Kuusner Endla rõdult. 24. veebruaril kuulutati Tallinnas Eesti Panga hoones välja Eesti Vabariik. Moodustati AV, mille esimeseks peaministriks sai K. Päts. Järgmisel päeval marssisid Tallinnasse Saksa vead ja AV saadeti laiali. Algas Saksa okupatsioon, mis kestis 1918. Aasta novembrini. Siis taandus Saksamaa kõigilt rinnetelt ja Punaarmee nägi selles oma võimalust ja tungis üle Narva jõe, algas Vabadussõda 4. 28. Novembril 1918. Algas Vabadussõda Punaarmee rünnakuga Narvale. Alguses oli Punaarmee edasitung väga kiire, järjest langesid enamlaste kätte Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. Uue aasta alguses ähvardas oht ka Tallinnat. Eestlaste ebaedu põhjusteks olid: 1. Sõjave moodustamine oli ikka veel pooleli, käsuliinid ei toiminud korralikult. 2. Varustuse suur puudus. 3. Inimestel puudus usk võiduvõimalusse, ei usutud, et Eesti suudab kaitsta

Eesti ajalugu

21

docx

Eesti iseseisvumine Vabadussõda-2

Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. 3) sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise > osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 4) tööstus orienteerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille hinnad tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret Eesti iseseisvumine 1917-1920 Iseseisvumise etapid 1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus 2) Enamlased võimul 3) Iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920 I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917 Taust: Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Venemaa rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai AUTONOOMIA esimesena 30. märtsil.

11.klassi ajalugu

28

pptx

Eesti Vabadussõda

Eesti Vabadussõda 1918-1920  Põhjused • Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine • Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis • Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest • Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu.  Sõja osapooled ja jõudude vahekord • Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner

Eesti ajalugu

5

doc

Vabadussõda - Eesti 20. saj algul

Korraldati valimised Maanõukogusse, kus eestlasi ja lätlasi esindas 23 ning sakslasi 34 saadikut. 1918 septembris kirjutas keiser alla Baltimaade iseseisvuse tunnustamise aktile ning Riias kuulutati välja Balti hertsogiriik. Novembri algul puhkes revolutsioon ning kukutati keiser. 11. november kirjutati alla Compiegne'i vaherahule. Samal päeval astus Ajutine Valitsus taas kokku. Iseseisev Eesti Vabariik taastus. §11-12. Vabadussõda Sõjalised ettevalmistused 1918 novembris koondas Punaarmee suured jõud Eesti piiridele. Algavale interventsioonile püüti anda kodusõja iseloomu. Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis. Punaarmee vastas seisid Saksa väed ning Eesti Kaitseliidu salgad. Vabadussõja algus Punaarmee ründas Narvat 22.11, kuid see löödi tagasi. Valitsus saatis Narva alla kõik sõjalised jõud. 28.11.1918 algas Eesti vabadussõda

Ajalugu

2

doc

Eesti iseseisvumise kokkuvõte

EESTI ISESEISVUMINE Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja AustriaUngari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Nendeks olid nii majanduslikud, poliitilised kui ka kultuurilised eeldused. Majanduslikud eeldused olid, et seoses talude päriseksostmisega muutus talupoeg oma maa peremeheks ning algas tööstuse areng. Polii

Ajalugu

Kommentaarid (3)