Teine Maailmasõda
Faktid
II Maailmasõjas hukkus üle 70 miljoni inimese.
Leningradi blokaad kestis 880 päeva (30. august
1941-27. jaanuar 1944)
Stalingradi lahingus osales 1 109 000 meest
Berliini lahingusse 16. aprill kuni 2. mai 1945 tõi
Punaarmee 3,5 miljonit meest, 52 000 kahurit,
7750 tanki ja 11 000 lennukit.
Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni
sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige
laialdasemaks sõjaks.
Kui saksa väed ei oleks Venemaale kallale
tunginud oleksid venelased kahe nädalapärast ise
Saksamaad rünnanud(vene väed olid juba
mobiliseeritud)
Aastatel 1939 - 1945 heitsid liitlased lennukitelt
3.4 millionit tonni pomme. Keskmiselt 27 700
tonni pomme iga kuu.
Teine maailmasõda (1. september 1939 – 2.
september 1945) oli ülemaailmne sõjaline
kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa
maailma rahvastest
Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal,
mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta.
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
opilane100
Õppematerjali autor
Teine maailmasõda Teine maailmasõda (1. september 1939 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe
II maailmasõda II maailmasõda algas 1.september 1939 kuni 2.septemberini 1942. Lühidalt II maailmasõjast · II maailmasõda oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese,
Paktiga kaasnes ka salajane lisaprotokoll, millega Saksamaa ja NSV Liit jagasid omavahel Ida-Euroopa. Saksamaa sai vabad käed sõjategevuse alustamiseks Lääne-Euroopas. 1.september 1939 Saksamaa alustas II maailmasõda Poolale 3. september 1939 kallaletungiga. Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. Algab nn "Kummaline sõda". 8. september 1939 17. september 1939 Saksa sõjajõud piirasid ümber Varssavi. Poola valitsus lahkus erilennukiga Suurbritanniasse
ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjus- riike siduvad sõjalispoliitilised lepingud. 1.4. Sõdivate koalitsioonide koosseis: (Vt. õpik lk.54) Keskriigid (4 riiki): Antant (34 riiki): Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Venemaa Türgi (1914) Suurbritannia Bulgaaria (1915) Jaapan Itaalia! (1915) USA (1917) jt I maailmasõda oli moodne sõda - see tõi kaasa ülikiire tehnika arengu ja uute relvaliikide kasutamise: gaasi kasutamine 1915.a.Ypresi all (15 000 sai kannatada). kuuli- ja miinipildujad, automaatkäsirelvad, kauglaskesuurtükid. tankide kasutamine (Somme´i lahingus 1916.a.) -siiski I maailmasõjas ei omanud veel erilist sõjalist kasutegurit. autode levik (enne I maailmasõda vaatamisväärsus,1918.aastaks tootmine suurenes 5 korda kuni ~ 1 miljonini).
ideid toetas Mussolini. 1938.aastal okupeeris Hitler Austria Austriast sai Saksamaa osa. Suurbritannia ei sekkunud, lootes Saksamaa inndu vähendada. Prantsusmaa ei julgenud üksi sõda alustada. MOLITOVIRIBBENTROPI PAKT Sõlmiti 23.august 1939. aastal Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel. Alla kirjutasid Nõukogude Liidu välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop. Riigid kohustasid säilitama erapooletust juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lisati ka salajane protokoll. SALAJANE PROTOKOLL Piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Idaja Kagu Euroopas. NSV Liidu mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Bessaraabia. Saksamaa huvipiirkonda jäid Poola lääneosa ja Leedu. TEISE MAAILMASÕJA ALGUS Saksamaa sissetung Poolasse 1.septemberil1939. aastal. 3. september kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 17
MSII Faktid Johhan Rosenberg 9.klass Ajalugu · 1.Teise maailmasõja peale kulus kõige rohkem raha, kahjustatud sai kõige rohkem kinnisvara , tapetud kõige rohkem inimesi ja põhjustas kõige rohkem kaugeleulatuvaid muutusi kui üksi tõne sõda ajaloos. · 2.Pikim lahing 2. maailmasõjas oli Atlandi Ookeani lahnig (Battel of the Atlantic), mis kestis 1939-1941. · 3.Dr. Josef Mengele (the "Angel of Death") kasutas üle 3000. kaksiku,enamuselt juudi ja mustlaste lapsed, oma valuste geneetiliste katsete tarvis. Ainult 200 jäid ellu. (Tema katsed sisaldasid näiteks süstida värvi silma , et testida kas silmavärv muutub jne..) · 4.II Maailmasõjas hukkus 56,4 miljonit inimest. Poolas hukkus 6028 000 inimest ehk 17,2% rahvastikust. · 5.Berliini lahingusse 16. aprill kuni 2. mai 1945 tõi Punaarmee 3,5 miljonit meest, 52 000 kahurit, 7750 tanki ja 11 000 lennukit. · 6. Teise maailmasõja toimumisaeg on 3.09.1939 - 2.09.1945 · 7.Rohkem kui 40% Saksam
Teine maailmasõda Koostas: Ergo Raig Klass: 9.a Kool: TKoG Juhendaja: Mart Kand Põhjused · On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Enamik keisririigile järgnenud Weinmari vabariik ajast (1919-1933) olid Saksamaal majandusliku kriisi aastad, hõlmates hüperinflatsiooni 1920-ndate algul ja 1929. aastal Ühendriikide börsikrahhist alguse saanud ülemaailmse suure majanduskriisi.
kasuks. Murranguks loetakse üldiselt Stalingradi lahingut, mis toimus novembrist 1942 veebruarini 1943. Stalingradi lahinguga peatati sakslaste edasitung. Mõlemal poolel sõdis u. 1 miljon meest. Nõukogude Liidu territooriumil toimus samal ajal veel üks tähtis lahing Kurski lahing 1943. aasta suvel. See oli II maailmasõja suurim tankilahing. Punaarmee (NSVL) võitis. Kestis järjest 50 päeva, osales kokku 2, 25 miljonit meest! NSVLi tähtsuselt teine linn, Leningrad (enne ja nüüd Peterburi), oli sakslaste poolt ümberpiiratud 1941. aasta sügisest 1944. aasta jaanuarini. See oli nn. Leningradi blokaad. 1943. aasta kevadeks oli ka Põhja-Aafrikas Saksamaa ja Itaalia vastupanu murtud. Kurski lahinguga samaaegselt tegid liitlased dessandi Sitsiiliasse. Itaalia fasistid tagandasid ise Mussolini. Septembris 1943 sõlmis Itaalia USAga ja Inglismaaga vaherahu. 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid